Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.
Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.
Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud.
Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.
Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
valu rinnas
Trennis intensiivsema ujumise ajal lõi tuima valu südame piirkonda,
intensiivsust vähendades valu kadus.Järgmine päev vajutades kolmanda ja neljanda ribi vahele südame piirnonnas on valu,umbes,2cm ...
Vastas dr Ain Pajos
Esmalt on vajalik EKG uuring koormustestiga. Kui see korras, tuleb kaalumisele närvivalu.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tel. 6748591
MRT uuring - tõenäoline proplaps. Kas operatsioon on vajalik?
Sain MRT uuringu vastuse: L5/S1 lülidevahemik on ahenenud, diskis on siin degeneratsioonile iseloomulik T2 madal signaal, näha fokaalne väljavõlvuvus - tõenäoline prolaps - vasakul mediolateraalsel. Teiste ...
Vastas dr Ain Pajos
Operatsiooni näidustus selgub vaid neuroloogilise läbivaatuse järgselt. Enamus diskiprolapse operatiivset ravi ei vaja.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
tel. 6748591
Alaseljavalud
Tere, kas tõlgendaksite MRT vastust.
Nimmelordoos on veidi lamenenud. Nimmelülid on tavapärase kuju ja suurusega. L4 lülikehas on 8 mm T1 ja T2 tõusnud signaaliga kolle - hemangioom. Lülikehade ...
Vastas dr Ain Pajos
4 s nimmelülis on väike ilmselt kaasasündinud kolle seoses laienenud veresoontega. Reeglina on tegemist healoomulike muutustega veresoonte sisekestas mis enamasti vaevusi ei põhjusta. Mitmes nimmelülidevahelises ...
Loe edasiFND, funktsionaalne neuroloogiline häire
Tere,
Kas Eestis tunnustatakse/teatakse functional neurological disorder (FND), funktsionaalne neuroloogiline häire kohta? Kui jah siis kuidas ja millega seda ravitakse? Kas allpool nimetatud ...
Vastas dr Ain Pajos
Sündroom on ka Eestis tuntud ja vajalik ravi kättesaadav.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Rahutud,valutavad jalad
Tere
Olen 35a vana ning Sünnitasin 7,5 kuud tagasi tütre (keisri teel) ning nüüd viimase 3 kuu jooksul on tekkinud öösel jalgades valu/rahutus. Suuresti just sääre osas ning aegajalt ka kergelt ...
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks võib olla ka nt rauapuudusest tingitud aneemia. Võimalik on ka pärilik soodumus. Kui perearst ei aita, tulge neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud seljas, valu rinnus, uimasus, südame kloppimine
Tere,
Umbes kuu aega on seljas ja rinnus valu. Seljavalu on üle selja - abaluu kandis ning alaseljas. Peamiselt kõik vasakul pool aga mitte alati. Rinnus valu on vasakus rinnas - rinnanibu vahetus ...
Vastas dr Ain Pajos
Seljavalu abaluu taga mis kiirgub ette ja küljele viitab roietevahelise närvi ärritusele seoses rinnalülidevahelise liigese või diski probleemiga. Perearsti kaudu tuleks teha pildi rinnalülidest ja pöörduda ...
Loe edasiMRT uuringu vastus
Palun seletust MRT uuringu kohta.
Teostatud uuring: MRT uuring peaajust natiivis 2 mähisega 8 tööd. Kood: 79203 x 1. Kirjeldus: Leid: Lateraalvatsakeste, III ja IV vatsakese deformatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on tõenäoliselt healoomulise ajukelmest lähtuva kasvajaga. Ravi asjus tuleb aga kiiresti konsulteerida neurokirurgiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
mure
Tere, olen viimased aasta aega võidelnud ärevusega ja viimastel kuudel on mure selles, et jäsemetes ja kätes tihti lihastõmblused, lisaks on raskuste tassimisel nt poekott vahel hakanud peale seda sõrmede ...
Vastas dr Ain Pajos
Võiks siiski läbi perearsti kontrollida veremineraalide (Ca., Mg., K., Na.)taset vereseerumis. Kui see korras, siis ärevushäire diagnoosiks visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud rinnus
Tere,
Paar aastat on esinenud valud rindkeres. Valud tulevad ja lähevad üsna suvalistel aegadel. Vahed valude vahel on paar kuud. Valu asukoht on ka olnud üsna ebamäärane. Kord valutab vasakul ...
Vastas dr Ain Pajos
Asja saab täpsustada vaid siis, kui valu esinemise ajal pöörduda arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valu kaelas ja õlgadel
Tere
Mure selline juba pikkaaega kimputab mind kaelavalu ja õlavalu,valu on igapäevaselt ,olen käinud massööri juures 2korda kas peaksin veel käima?
Pinge on päris suur. Valuga kaaseb peavalu ...
Vastas dr Ain Pajos
Massazi toime jääb lühikeseks kui peapõhjus jääb püsima. Sageli on selleks krooniline ärevus ja/või depressioon mis põhjustab kaelalihaste pingeseisundi ja ka sundasendis istumine. Soovitan visiiti neuroloogile.
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi