Peapööritus Autor: Ain-Elmar Kaasik
Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks on ebaadekvaatsed vestibulaarsed või kehaaistingutega seotud närviimpulsid ning nende häiritud “töötlus” peaaju osades, mis reguleerivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Peapöörituse põhjuste selgitamine lähtub eelkõige inimese kaebustest ja haiguse kulu üksikasjalikust hindamisest. Piltdiagnostika on vajalik vaid raskematel ja keerukamatel haigusjuhtudel, kui kesknärvisüsteemi haaratust ei saa üksnes kliinilistele andmetele tuginedes välistada.
Kaebuste laadi alusel võib peapööritus olla süsteemne või mittesüsteemne. Süsteemset peapööritust iseloomustab ümbruse näiline pöörlemine horisontaalpinnas, harva üles-alla kõikumine, harvem inimese enese pöörlemise või kõikumise tunne. Mittesüsteemne peapööritus on ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav: uimasus ja/või kõikumistunne, ebakindlustunne ja/või tasakaalutus. Peapööritushooga kaasneb sageli iiveldus ja oksendamine, lihtne tasakaalutus võib kulgeda kaasnevate nähtudeta. Mida raskem on peapööritushoog ja mida enam ta põhjustab vaevusi – pöörlemistunne (isik või ruum), sundasend voodis (võimetus isegi pead pöörata), iiveldus ja oksendamine –, seda tõenäolisem on selle perifeerne päritolu. Tavaliselt on siis tegemist sisekõrva vestibulaaraparaadi (tasakaaluelundi) häirega. Seetõttu diagnoosivad arstid sageli vestibulopaatiat.
Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka teised neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad. Harvem täheldatakse ägedaid vestibulaarseid häireid koos kuulmise järsu nõrgenemisega ühest kõrvast. Vestibulaarsete häirete möödumisel jääb vaegkuulmine tavaliselt püsima ja sageli häirib isikut veel kohin või tinnitus kõrvas. Sel juhul diagnoositakse Ménière’i tõbe. Võrreldes vestibulopaatiaga, mille puhul kuulmisfunktsioon ei häiru, on klassikaline Ménière’i tõbi võrdlemisi harv tervisehäire. Mõlemad võivad kulgeda erineva raskusega, kuid teevad inimese sageli üsna abituks. Samas on tegemist iseparaneva haigusega, mida saab raviga vaid osaliselt mõjutada.
Ravimid on siiski kasulikud ägeda seisundi korral ning neid manustatakse mõni päev. Kestvamal tarvitamisel võivad nad aga tervenemist koguni pidurdada ning põhjustada ebasoovitavaid kõrvalnähte. Mõnikord tekitavad korduvad peapööritushood hirmutunnet ja nn vältivat käitumist. Sellisel juhul võib olla abi antidepressantidest.
Ägedate vestibulaarsete häirete möödumisel on oluline alustada kehalise treeninguga. Inimene peaks voodist tõusma niipea, kui vähegi suudab – esialgu ebamugavust (ebakindlust) tekitavad liigutused ja kehaasendi muutmine soodustavad seisundi paranemist. Krooniliselt avalduva häire korral on eelkõige abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Hea oleks hoolitseda ka üldise kehalise vormi eest. Soodsalt mõjub jalgrattasõit, tantsimine, ujumine.
Rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise intensiivsus oleneb inimese vanusest, kehalisest vormist ja võimalikest muudest tervisehäiretest. Pigem tuleb kasuks tegevuse kestus kui selle maksimaalne intensiivsus. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad ka vanemaid inimesi, kelle tasakaaluhäired on tingitud nn mitmesest tundedefitsiidist (sensoorsest defitsiidist). Neid häireid ei saa leevendada ravimitega (tsinnarisiin, kavintoon jt), mida varem on sel eesmärgil püütud kasutada.
Vt ka Ménière’i tõbi, tasakaaluhäired.
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Epileptilised krambid
Tere, mul on küsimus oma meretööks sobilikkuse kohta
Nimelt olen ma töötanud merel stjuuardina tänaseks juba pea 10 aastat ning soovin jätkata.
Paar aastat tagasi aga hakkasid minu halval- ...
Vastas dr Ain Pajos
Tõenäoliselt tuleb Teil nõu pidada hoopis pädevate juristidega.
Dr. Ain Pajos
Pinge diafragmas, valud rindkeres
Tere!
On nödal aega olnud krampi tõmbuv/kange/pinges diafragma (umbes nii, võib-olla hoopis natuke üleval pool rohkem). Ei lase hästi istuda, kohe läheks nagu miski katki tunne, saan seista ...
Vastas dr Ain Pajos
Pidage nõu perearstiga kes teeb läbivaatuse ja vajadusel suunab uuringutele ja eriarstile.
Dr. Ain Pajos
Pea vasakul pool suriseb
Vasakul pool peas surinad ja pead katsudes umbes 5 cm pehme lõhe , pead katsudes.Millwga tegu?
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel siin selgust ei saa. Tuleb minna arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Meningioom.
Tere.
Minu lähedasel tekkisid järsku mäluhäired ja haiglas uuringutel avastai peas midagi magnet uuringul.Panen siia uuringu vastuse ja soovin teie poolset selgitust.Olgu mainitud,et operatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on ohtliku kasvajaga koljuõõnes, mille iseloom ei ole täiesti selga. Operatsioon on kindlasti vajalik. Prednisoloon vähendab kasvaja poolt esilekutsutud ajuturset ja aitab ajutiselt seisundit ...
Loe edasiKuklanärviärritus
Tere!
Mitu päeva lööb juba teravaid valusid kõrva. Kõrva seest poolt puutuda ei saa, sest kõrv on nii hell.Terve vasak pool on valus/hell katsudes. Peanahk isegi hell, nii et kui juukseid ...
Vastas dr Ain Pajos
Alustada tuleks kõrvaarsti visiidist, ka hambaarsti kontrollis tuleks käija. Perearst saab teha vereanalüüsi põletikunäitajatele. Kui kõik OK siis neuroloogile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi
Emal peavalud
Tere Lugupeetud Dr Ain Pajos!
Mu ema sai tõsise trauma ca 15 aastat tagasi, kui jäi jalgratta alla. Nüüdseks on ca 2 viimast aastat olnud tal ägedad peavalud ja kõrvades kohiseb et inimene ...
Vastas dr Ain Pajos
15 aastat vana peatrauma nüüdseid peavalusid kindlasti ei põhjusta. Kuna MRT oli korras, on vajalik neuroloogi läbivaatus et selgitada võimalikke vaevuste põhjuseid. Helistage tel. 6748591 kl. 14-16
Loe edasi
Auraga migreen
Tere! Mul on olnud mitmeid aastaid aurata migreen,kus terve päev on väga halb ja oksendamine, suur peavalu ühel poolel aga viimasel ajal on lisandanud (arvatavasti)auraga migreen. Teist migreeni on nüüd ...
Vastas dr Ain Pajos
Migreeni korral esineb sageli valuhoogusid nii eelneva auraga kui ka ilma. Tavaline aura mis eelneb migreenipeavalule on virvendav siksak silme ees mis vähehaaval suureneb. Et asjas siiski kindel olla ...
Loe edasiTundlikus vasakul pool rinnus kaenla pool!
Vaevab probleem mis on kestnud juba peaaegu aasta.
Nimelt on mul vasakus rind tundlikum kui parem eriti kui õrnalt puutuda otsesest valu ei tunne kui pealekui siis kergelt. Aga kui pressida tugevamalt ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui ka vasakul seljas abaluu taga on valulik koht, on tõesti võimalik seljast lähtuva roietevahelise närvi ärritusseisund seoses lülidevahelise väikese liigese nihkega. Siis võiks pöörduda kiropraktiku ...
Loe edasiMikro insult
Vabandust jäi lisamata vastus KT.
Aju külgvatsakesed on tavalise suuruse ja asetsusega . III ja IV vatsake normmõõtmetega, mõlemad keskjoonel. Ajuvälised liikvoriruumid ealised.Paremal P hüpodensiivne ...
Vastas dr Ain Pajos
Kirjelduse järgi esineb kaks kahjustuskollet, üks neist värske. Lisaks veel kroonilise põskkoopapõletiku tunnused paremal. Soovitav kõrvaarsti konsultatsioon seoses sellega. Kuna infarktid võivad korduda, ...
Loe edasiMikro insult
Tere Dr Ain!
Sooviksin küsida nõu oma isa kiirabis tehtud uuringutest.
Nimelt eile õhtul isal oli väike nõks peas(tema sõnult) siis lühiajaline mälukaotus.
Hommikul oli sama tunne ...
Vastas dr Ain Pajos
Uuring näitab tõesti infarkti põdemise järgset ajukahjustust, ei ole selge aga kui vana kahjustus on. Et vältida ajuinfarkti kordumist on oluline hoida normis vererõhk, veresuhkur ja kolesterooli tase ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi