Verejooks Autor: Ants Peetsalu
Verejooks. Verejooksuks ehk hemorraagiaks nimetatakse vere väljumist vereringest veresooneseina kahjustuse tõttu, mille on esile kutsunud trauma või haigused (põletik, haavandumine, kasvaja). Soodustavad tegurid on tunduv vererõhu tõus, veresooneseina läbilaskvuse suurenemine või vere hüübimise aktiivsuse langus.
Sõltuvalt vigastatud veresoone tüübist eristatakse arteriaalset, venoosset, kapillaarset ja parenhümatoosset verejooksu. Arteriaalne verejooks on kõige intensiivsem ja ohtlikum – hapnikurikas helepunane veri purskub pulseeriva joana ja võib lühikese aja jooksul põhjustada eluohtliku väheveresuse. Venoosset verejooksu iseloomustab hapnikuvaese ja süsihappegaasirikka tumeda vere voolamine haavast ühtlase joana. Venoosne verejooks võib iseenesest peatuda. Kapillaarne verejooks esineb praktiliselt iga pehme koe vigastuse puhul ning sellele on iseloomulik kogu kahjustatud koepinna veritsemine. Vigastatud kapillaaridest ehk juussoontest väljuv veri on arteriaalse ja venoosse vere segu. Vererõhk juussoontes on lähedane venoossele rõhule. Et veresoonte läbimõõt on väike, siis immitseb veri tilkadena, mis omavahel liitudes katavad kogu haava pinna. Kapillaarne verejooks haavast peatub üldjuhul iseenesest. Parenhümatoosne verejooks esineb parenhümatoossete elundite, nagu maks, põrn, neerud ja kõhunääre, vigastamisel. Verejooks on mõnevõrra sarnane kapillaarse verejooksuga, kuid võib olla kombineeritud nii suuremate arterite kui veenide vigastusega ning verejooksuga nendest. Verejooks parenhümatoossest elundist on märksa ohtlikum, sest ei pruugi iseeneslikult peatuda ning vajab operatiivset ravi ehk sulgemist või koguni vigastatud elundi eemaldamist (nt põrnaverejooksu korral eemaldatakse põrn).
Sõltuvalt keskkonnast, kuhu veresoone vigastusel väljavoolav veri satub, jaotatakse verejooksud välisteks ja sisemisteks. Verejooks haavast on väline. Sisemiste verejooksude korral valgub veri kas kehaõõnde (rindkereõõnde, kõhukoopasse, väikevaagnasse, ajukoljusse), õõneselundisse (nt makku, soolekulglasse, kusepõide) või kudedesse (nt pikkade toruluude murdude korral ümbritsevatesse pehmetesse kudedesse). Sisemised verejooksud tekivad traumade või haiguste korral, mis destrueerivad (purustavad) veresooni, näiteks seedekulgla haavand, kasvajate läbikasv jmt. Sisemise verejooksuga kaasneb varjatud verekaotus, tunnuseks on näo kahvatus, külm higi, jalgade ja käte külmaks muutumine, pulsi sagenemine ja täitumuse nõrgenemine. Kannatanu kaebab kohinat kõrvus, peapööritust, millele järgneb teadvusekadu. Sisemise verejooksu tunnuste ilmnemisel tuleb kannatanu viivitamatult haiglasse toimetada.
Eristatakse veel kudedesisest verejooksu, mille puhul veri koguneb kudedesse ning võib tekitada mitmesuguse kuju ja suurusega verevalumeid: täppverevalumeid, tähnverevalumeid ja veriturseid. Täppverevalumid ehk petehhiad on väikesed (läbimõõt 1–3 mm), selgepiirilised nahasisesed või limaskestaalused verevalumid. Sagedamini tekivad täppverevalumid kõrge veenirõhuga piirkondades, näiteks alajäsemetel. Väga kergesti võivad täppverevalumid ilmuda nahale saunas. Tähnverevalumid on täppverevalumitest mõnevõrra suuremad. Tugeva verejooksu korral kudedesse võib seal kujuneda verega täitunud õõs – verimuhk ehk hematoom.
Tehakse vahet esmase (primaarse) verejooksu ja hilis- (sekundaarse) verejooksu vahel. Esmane verejooks tekib vahetult trauma või operatsiooni järel. Hilisverejooks võib alata mitu tundi või mitu päeva pärast traumat. Selle võimalikud põhjused on näiteks elundit ümbritseva kapslialuse hematoomi rebend, kärbunud koe lagunemine jm.
Verejooksu spontaanne ehk iseeneslik peatumine on võimalik enamasti ainult väikesemõõduliste veresoonte, eeskätt kapillaaride, veenide ja väiksema läbimõõduga arterite vigastuste puhul. Verejooksu iseeneslikku lakkamist soodustab vigastatud veresoone otsa spastiline ahenemine koos selle topistumisega verekämbu ehk trombiga.
Vt ka esmaabi välise verejooksu korral, verimuhk.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Epileptilised krambid
Tere, mul on küsimus oma meretööks sobilikkuse kohta
Nimelt olen ma töötanud merel stjuuardina tänaseks juba pea 10 aastat ning soovin jätkata.
Paar aastat tagasi aga hakkasid minu halval- ...
Vastas dr Ain Pajos
Tõenäoliselt tuleb Teil nõu pidada hoopis pädevate juristidega.
Dr. Ain Pajos
Pinge diafragmas, valud rindkeres
Tere!
On nödal aega olnud krampi tõmbuv/kange/pinges diafragma (umbes nii, võib-olla hoopis natuke üleval pool rohkem). Ei lase hästi istuda, kohe läheks nagu miski katki tunne, saan seista ...
Vastas dr Ain Pajos
Pidage nõu perearstiga kes teeb läbivaatuse ja vajadusel suunab uuringutele ja eriarstile.
Dr. Ain Pajos
Kipitus peale wc käimist
Tere!
Kui wc käin ära siis ikka on kipituse tunne ja wc häda uuesti peal. Midagi välja ei tule. Meestearsti juures Tallinnas käidud tehti ära sperma analüüs, kuseproovid, eesnäärmeskreedi uuring, ...
Vastas dr Margus Punab
Võtta teine arvamus teiselt meestearstilt. Enamikel juhtudel on sellisel kaebusel oma selge põhjus ja seega ka lahendustee olemas.
Loe edasiRasestumine
Tere kui kunagi oli Mul süüfiline ca 10a tagasi kas see mõjutab praeguse partneri et ta ei rasestu. Ps süüfiline on välja ravitud
Vastas dr Margus Punab
Viljakust võivad mõjutada sajad tegurid, nende seas ka suguhaiguste läbipõdemine. Kui rasestumine pole enam kui 6 kuu jooksul õnnestunud, siis soovitan mõlemal osapoolel oma tervist kontrollida. Teil soovitan ...
Loe edasiPea vasakul pool suriseb
Vasakul pool peas surinad ja pead katsudes umbes 5 cm pehme lõhe , pead katsudes.Millwga tegu?
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel siin selgust ei saa. Tuleb minna arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Ebatavaline tsükkel
Tere! Mure selline, et tavaliselt on tsükkel korrapärane, keskmine pikkus 31 päeva ning pikkus varieerub +/- 1 (vahel harva 2) päeva. Seekord oli tsükli pikkuseks aga 38 päeva ning esimesel menstruatsiooni ...
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 29-aastane
Normaalseteks menstruaaltsükliteks loetakse tsükleid pikkusega 21-28-35 päeva. Neid ei peaks ravima. Mida pikem on menstruaaltsükkel, ...
Peenisel laigud/täpid
tekkis peenisele sellised punased täpikesed ja lisaks on sellele imelik lõhn, kas võib tegu olla millegi ohtlikuga, kuhu pöörduda täpsemalt edasi? Samal päeval oli veel kaitsmata vahekord võib äkki tingitud ...
Vastas dr Margus Punab
Selge eesnahapõletik. Iga partneri mikrofloora on erinev ja ikka võite kokku puutuda endale võõra ja seega ka ärritust tekitavate mikroobidega. Soovitan meestekliinikus uuringutele tulla. Esimesele visiidile ...
Loe edasiMeningioom.
Tere.
Minu lähedasel tekkisid järsku mäluhäired ja haiglas uuringutel avastai peas midagi magnet uuringul.Panen siia uuringu vastuse ja soovin teie poolset selgitust.Olgu mainitud,et operatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on ohtliku kasvajaga koljuõõnes, mille iseloom ei ole täiesti selga. Operatsioon on kindlasti vajalik. Prednisoloon vähendab kasvaja poolt esilekutsutud ajuturset ja aitab ajutiselt seisundit ...
Loe edasiPillid
Tere! Võtan neljandat kuud juba Zlynda pille, kas see on normaalne, et selle aja jooksul pole ühtegi korda menstruatsiooni olnud? Pole isegi määrinud!
Vastas dr Urve Pappa
Tere
Jah, see on täiesti normaalne. Kasutate minipilli, mis sisaldab ainult gestageeni drospirenoon. Lisaks ühtlasele hormooninivoole, ovulatsiooni mahasurumisele, ei kasva oluliselt emaka ...
Kuklanärviärritus
Tere!
Mitu päeva lööb juba teravaid valusid kõrva. Kõrva seest poolt puutuda ei saa, sest kõrv on nii hell.Terve vasak pool on valus/hell katsudes. Peanahk isegi hell, nii et kui juukseid ...
Vastas dr Ain Pajos
Alustada tuleks kõrvaarsti visiidist, ka hambaarsti kontrollis tuleks käija. Perearst saab teha vereanalüüsi põletikunäitajatele. Kui kõik OK siis neuroloogile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Loe edasi
Vaata kõiki nõustamisi