Geenid mõjutavad kunstliku viljastamise edukust
Kunstlik viljastamine on hetkel lastetute paaride jaoks tõhusaim moodus lapsi saada. Kuid sellegi puhul jääb rasedaks vaid umbes kolmandik protseduuri läbinud naistest.
Siin mängivad olulist rolli geneetilised eripärad, mida Signe Altmäe hiljuti Tartu Ülikoolis doktorikraadi saamiseks esitatud uurimistöös vaatles, kirjutab teadusuudiste portaal Novaator.
Altmäed huvitas oma uurimuses, kuidas geenid, mis reguleerivad munasarjades östrogeeni tootmist, mõjutavad seda, kui edukas on kehaväline viljastamine.
Kuni küpsemiseni on munarakud peidus folliikulites – ümarates põites, milles lisaks munarakule on veel erinevaid hormoone ja muid faktoreid tootvate rakkude kihid. Kunstliku viljastamise puhul kiirendatakse hormoonide abil folliikulite arengut, et lühikese ajaga saada kümmekond viljastamisvalmis munarakku. Kui need olemas, siis munarakud viljastatakse ning siirdatakse paari päeva möödudes emakasse.
Kuid osal naistel ei anna selline hormoonidega stimuleerimine midagi ning küpsete munarakkude tootmine ei kiirene. Samas on võimalik ka vastupidine – manustatud hormoonide toimel läheb folliikulite areng üliaktiivseks, see aga võib seada ohtu naise elu.