Kuidas ravida spordivigastust?
Aktiivse eluviisi harrastajad ja spordiga tegelejad ei saa tihti mööda ka vigastustest. Mida ette võtta siis, kui vigastus on liiga teinud? Eesti tippportlaste nõustamisega tegelenud Spordimeditsiini sihtasutuse ortopeed Mihkel Mardna annab nõu.
Spordiga seotud vigastused on harrastajatel ja tippsportlastel pisut erinevad. Eeskätt on need ülekoormusvigastused.
Kuidas vigastus ära tunda? Kui me räägime nn ägedast traumast, siis saab igaüks sellest aru. Kas keegi väänab hüppeliigese välja või venitab kannakõõlust või kuskil tekib mingi rebend – see on hetkeline traumaepisood, millest iga harrastaja saab aru.
Keerulisem lugu on ülekoormusvigastustega, kus valu ei pruugi tekkida hetkeliselt, vaid hiilivalt, tasapisi ja mingi hetk intensiivistub koormusega. Näiteks valu ei pruugi avalduda esimese paari kilomeetri jooksmisega, vaid siis kui me jõuame viis kilomeetrit läbi joosta. See on harrastajal raskem hoomata. Siin on soovitus koormus maha võtta, piirata oluliselt seda tegevust millega kaasneb valuaistingu või turse tekkimine. Ülekoormusvigastuste korral sobib ka see kui hoida külma jääkotti valutava koha peal ja loomulikult kui on tegemist tugevama valuaistinguga, võib tarvitada nõrgemaid valuvaigisteid paaril-kolmel päeval. Kui see nädalaga või äärmisel juhul kahe nädalaga ise ei lahene, siis tuleks pöörduda arsti poole. Kui on tegemist akuutse traumaga, sellisel juhul tasuks pöörduda kohe arsti poole. Tippsportlaste teadlikkus on parem ja nemad pöörduvad ülekoormusvigastuste esimeste aistingute korral kohe spetsialisti poole.
Millised on tüüpilised vead, mida tehakse?
Akuutsete vigastuste juures, näiteks nagu hüppeliigese väljaväänamine, on vale see kui värskele vigastusele tehakse viinakompressi. Värske vigastus on sageli seotud sidemete osalise rebendi, verevalumi ja tursega. Kui paneme värskele vigastusele viinakompressi peale, siis see soodustab veritsuse jätkumist vigastatud piirkonnas, kuna soojendab selle piirkonna üles. Värskele vigastusele tuleks alati panna peale külma, anda puhkust.
Kui räägime ülekoormusvigastusest, siis kõige sagedasem viga on see, et inimene jätkab spordi tegemist peale vigastuse tekkimist, näiteks jätkab jooksmist läbi valu. Sellega kaasneb jooksutehnika lagunemine, hakatakse “lonkama”, laguneb biomehaanika, võivad tekkida kaebused teisel jäsemel, sest teine jäse võib saada rohkem koormatud. Läbi valu ei ole soovitav jätkata treeninguid. Kui valu kestab ja sellest ei ole paari nädala jooksul puhkuse, valuvaigistite ja pindmiste ravigeelidega abi saanud, tuleks ikka arsti poole pöörduda.
Täispikk intervjuu Mihkel Mardnaga ilmus ajakirjas Apteeker (veebruar 2011).