Kuidas kodu meile ohtlik olla võib?
Ehkki kodu on meile armas ja turvaline, võib see meie endi teadmata olla meie tervisele ohtlik. Seekordses saates paljastas Tohter Olaf suurimad terviseohud, mida kodudes leida võib.
Kõige levinum oht meie kodudes on hallitus, mis mõjub halvasti hingamisteedele. Hallitus võib ilmuda kohtadesse, mida me ise ei näe - näiteks seinte vahele kipsplaadi taha või vannitoa varjatud nurkadesse. Hallitus võib seal püsida soodsate tingimuste korral aastaid, mõjudes rängalt maja elanike tervisele. Sellest, kuidas ohte märgata ja neid ennetada, rääkis biokahjustuste spetsialist Kalle Pilt: "Hallitusseened on üks osa meie ökosüsteemist. Hallitusseened on oma olemuselt mikroseened, mis tähendab seda, et palja silmaga neid ühekaupa ei näe. Inimene näeb hallitust alles siis, kui hallitusseen moodustab kolooniaid." Hallistusseene liike on mitmeid: mõned neist on ohtlikumad, kui teised. Hallitusseente kasvuks on oluline niiske keskkond, soe temperatuur ning orgaanilised ained. Kõige huvitavam olukord, millega Pilt on kokkupuutund, leidis aset ühes kasiinos. Kasiino oli eraldatud kilega. Ühel pool kilet oli paigaldatud mängumasinad ja teisel pool vohas hallitusseen. Sealhulgas ka selline seen, mis väga väikestes kogustes mõjub inimesele mürgiselt. Hallitus suurendab riski haigestuda silma-, hingamiselundite ja nahahaigustesse. Hallitusseentele on tundlikumad nõrgema immuunsusega inimesed, lapsed ja vanurid. "Lihtsaim, mida inimene hallituse avastades teha saab, on tuulutada tuba," soovitas Pilt. Õhuniiskus tuleks hoida alla 70% ja toatemperatuur alla 24 soojakraadi. Samuti soovitas Pilt hallitust niiske lapiga ära pühkida ning seejärel lapp ära visata. Keemia kasutamine küll aitab, ent see on vaid ajutine leevendus kuni kaheks nädalaks. Stuudiosse toodid nukumaja peal näitas Pilt kriitilisemaid piirkondi, kus hallitus aset võib leida. "Suurim hallituse kolle võib aset leida pööningukorrusel, seina ja lae ühenduskohal," näitab Pilt. Ohtlik asbest Kui te elate majas, mida viimaste aastakümnete jooksul ei ole renoveeritud, varitseb oht, et selle ehitamiseks on kasutatud asbestipõhiseid materjale. Asbesti sisaldavate materjalide käsitsemisel eraldub õhku peenikesi asbestikiude, mis sissehingatuna võivad põhjustada asbestoosi, kopsuvähki ja kopsukelmehaigusi. Tervise Arengu Instituudi teadur Maie Kanguri sõnul on asbest looduslik mineraal. Oht peitub selles, et asbest on kiuline. "Asbesti hakati kasutama tänu tema erilistele omadustele, nagu vastupidavus ja korrosioonikindlus, tugevus ja hea isoleerimisvõime," kirjeldab Kangur. Asbesti leidub näiteks eterniitplaatides, seinapaneelides, soojusisolatsioonis ja torustikes. Umbes 80% Eestis olevatest vanematest hoonetest sisaldavad erinevaid asbestmaterjale. Eterniitplaadid tuleb eemaldada tervelt, et vältida asbesti kiudude levimist.