Oska märgata ja vähendada lisatud suhkru tarbimist!
Värske rahvastiku toitumise uuringu järgi söövad täiskasvanud päevas keskmiselt kaks ning lapsed alates koolieelikutest kuni teismelisteni 3-4 korda rohkem magusat kui soovituslik, avaldatakse veebilehel www.terviseinfo.ee
Tervise Arengu Instituudi toitumisekspert Tagli Pitsi sõnul on suhkrud organismi toimimiseks vajalikud, kuid jälgima peaks, millistest allikatest ja kui palju neid saadakse. „Enamik toiduaineid, roogi ja jooke sisaldavad suhkruid. Mõned toidud sisaldavad suhkruid looduslikult, näiteks puuviljad-marjad, mesi, köögiviljad ja piim ning neis sisalduvad n-ö looduslikud suhkrud on sahharoos, glükoos, fruktoos, laktoos ja maltoos,“ selgitas Pitsi. „Osa suhkrutest aga lisatakse toitudesse-jookidesse nende valmistamise käigus ning neid nimetatakse lisatud suhkruteks.“
Kus lisatud suhkur end peidab?
Kui maiustuste – kommide, šokolaadi ja kondiitritoodete osas on teada, et need sisaldavad palju lisatud suhkruid ja neid peaks vähem sööma, siis on ka hulk toite, mille suur lisatud suhkrute sisaldus võib tulla üllatusena. Näiteks 0,5-liitrises limonaadis võib lisatud suhkruid olla kuni 65 grammi, mis on 13 teelusikatäit. Jookidest sisaldavad palju suhkrut ka vitamiinidega rikastatud veed, maitsestatud veed ja joogijogurtid. Palju lisatud suhkruid võivad sisaldada maitsestatud piimatooted – kohupiimakreemid, jogurtid, kohukesed ja teised, kuid rohkelt suhkrut võib peituda näiteks ka soolaste toitude juurde kasutatavates kastmetes, marinaadides ja muudes toodetes.
Toitumisekspert rõhutab, et inimorganismile vajaliku koguse suhkruid saab mitmekesise ja tasakaalustatud toitumise korral kätte juba erinevatest toiduainetest seal looduslikult esinevate suhkrute näol. „Näiteks sahharoosi, glükoosi, laktoosi ja muu suhkruna, ning neile lisaks ei ole rohkelt lisatud suhkruid sisaldavaid toite tegelikult vaja tarbida.“
„Lisatud suhkrutest saadav energia ei tohiks ületada 10 protsenti kogu päevasest soovituslikust toiduenergiast. Seega, näiteks keskmine täiskasvanud naine, kelle energiavajadus on 2000 kcal, ei tohiks lisatud suhkruid tarbida rohkem kui 50 grammi päevas,“ selgitas Pitsi.
Kui päevas saadav energiakogus (suhkrutest või ka muudest energiat andvatest toitainetest) ületab kulutatud energiat, tekib ülekaal. See omakorda on peamine riskitegur suurele hulgale haigustele. Kui süüakse regulaarselt, ei jäeta toidukordi vahele ja süüakse toite kõigist viiest põhitoidugrupist, kuhu kuuluvad näiteks täisteratooted, puu- ja köögiviljad, seemned-pähklid, piimatooted, kala, muna, ei teki üldjuhul vajadust ka näksimise järele. See omakorda vähendab lisatud suhkrute poolest rikaste toitude söömist. Toitumise uuringu andmetel süüakse rohkem kui 50 protsenti magusast just toidukordade vahepeal.
Oska pakendilt teavet lugeda
2016. aasta detsembrist jõustus seadus, mis võimaldab inimestel sarnastes toodetes sisalduvat suhkrusisaldust pakenditel oleva teabe abil paremini võrrelda. Toidu märgistusel on kohustuslik välja tuua toitumisalane teave, sealhulgas toote süsivesikute ning suhkrute sisaldus. Pakendile peab märkima sisalduvate suhkrute üldkoguse, st tootes looduslikult sisalduvate suhkrute koguse koos lisatud suhkrute kogusega. Näiteks maitsestatud jogurti suhkrusisaldus koosneb piimas juba loomulikult olemasolevast suhkrust (laktoos) ja lisatud suhkrutest. Lisatud suhkrute kogust ei ole täna kohustuslik märkida. Sarnaste toodete suhkrusisaldused võivad üsna palju varieeruda ja seetõttu on teadlikult võimalik valida väiksema suhkrusisaldusega toode. Mida eespool paikneb lisatud suhkur (kõikvõimalike erinevate nimetuste all nagu näiteks suhkur, fruktoosisiirup, invertsiirup jne) toidu koostisosade loetelus, seda enam teda tootesse lisatud on.
„Suhkruid ei tohi karta, kuid oma ja pere tervise huvides tasub suhkrute teema endale selgeks teha,“ soovitab toitumisekspert Tagli Pitsi.