Rasvumine - elustiili probleem või haigus?
Kuigi rasvunu peale on lihtne näpuga näidata, et ta on end paksuks söönud, ei ole tingimata igaühele antud häid geene, tahtejõudu ning rasvumist ennetavat keskkonda.
Tervise Arengu Instituudi teadusdirektori Toomas Veidebaumi sõnul on raske kindlaks teha, miks ühel inimesel kaal justkui kontrollimatult tõuseb ning selle langetamine on väga vaevaline, kirjutab Postimehe terviseportaal. Kuna rasvumise fenomen on mitmefaktoriline, ongi keeruline välja tuua vaid üht või kaht põhjust.
"Ülekaalulisus on suurel määral komplekstunnus, me ei saa kunagi öelda, kellel määrab geneetika suuremat rolli, kellel on teistsugused psühholoogilised parameetrid jne. On olemas teatud geenivariandid, mille korral ülekaal tuleb väga kiiresti, ükskõik, kuidas seda kontrollid," sõnas Veidebaum.
Söögiisu reguleerivad ka kaks hormooni: leptiin, mis annab ajule signaali küllastustundest, ning greliin, mis annab tunnistust näljatundest. Kui leptiin ei tööta organismis ning aju ei saa signaali, et kõht on täis, siis inimene sööbki kogu aeg.
"Neid lapsi on olnud küll, kes on 2–3-aastased ja kaalunud 80 kilogrammi selle tõttu, et neil leptiin puudub või on defektne," nentis Veidebaum. Seega on selliseidki füsioloogilisi mehhanisme, mis määravad ära, kas inimesel on tõenäosus rasvuda.
Soodumuse ülekaaluks tekitavad ka keskkond, pere ja käitumismustrid. Mida väiksem on laps, seda suuremat rolli mängib tema käitumises geneetika. Vanemana suudab ta juba rohkem oma käitumist kontrollida ning paremaid toiduvalikuidki teha.
Laste puhul kehtib reegel, et kui rämpstoit pole nii kättesaadav – näiteks koolis müügil –, siis ei pruugi ka tekkida kaaluprobleeme. Veidebaumi hinnangul teavad lapsed hästi, mis on ebatervislik ja mis mitte, aga kui küsida, mis neile päriselt maitseb, valitakse alati ebatervislik. "90–95 protsenti lastest ütleb, et brokoli pole inimtoit, aga suuremana söövad seda küll," tõi ta näite.
Lapse toitumisharjumusi saab pere mõjutada umbes 12. eluaastani, murrang tuleb aga teismeeas, mil sõprade arvamus muutub tähtsamaks kui vanemate pakutu. Kui see aeg möödub, hakkab osa noori oma toitumist jälle kontrollima.
Kuna toitumisharjumused võetakse sageli kaasa kodust, siis ebatervislike harjumuste puhul võib noorel olla esiti raske leida teed paremate toiduvalikuteni.
"Põhiline asi rasvumise puhul on ikkagi see, et kui saate toidust liialt energiat ja kasutate vähe, siis see paratamatult talletub. See on evolutsiooniga kaasaskäiv nähtus – kui vaatate metsloomi, kiskjaid, siis näiteks lõvi sööb korra kõhu täis ja on tükk aega söömata. See tähendab, et energia sisuliselt talletatakse selleks vajaduseks, kui süüa pole," tõi Veidebaum välja.
Ka inimkonnale pole toit olnud nii kättesaadav kui praegu, mil mõnel pool on pood iga nurga taga. Mida kättesaadavam on toit, seda suurem on oht oma isu mitte kontrollida ja üle süüa, isegi kui elustiil tegelikult lisaenergiat ei vaja. Eriti energiarikkaks on tehtud valmistoidud ja poolfabrikaadid, mis on väga populaarsed, ent millest saadavat energiat ei pruugi me jõuda lihtsalt ära kasutada.
"Me vajame tänapäeva keskmise elustiili juures iga päev umbes 1500 kcal energiat, tarbime aga reeglina 2000–2500. Kuni 1000 üleliigsest kalorist päevas võib keha lahti saada, eritades selle kehasoojusena keskkonda. Küsimus on selles, miks osal keha seda teeb ja teistel mitte, sünteesides üleliigse energia rasvaks," lausus Põhja-Eesti regionaalhaigla üldkirurg Ilmar Kaur.
Seega ei tähendagi rasvumine üldjuhul seda, et tarbitakse enam kaloreid, vaid neil inimestel talletatakse üleliigselt tarbitu tagavaraks.
Rasvumise ennetamises rõhutatakse füüsilise aktiivsuse tähtsust, ent sedagi võivad inimesed valesti mõista. "Sageli mõeldakse, et töötan näiteks metsas ja olen füüsiliselt aktiivne, aga tegelikult peab ennast ikka kontrollima, et ei sööks liiga palju," rõhutas Veidebaum.
Ka enesekontrolli võib mõjutada geneetika ning enamikul see puudub – mugav on ju istuda kodus diivanil, raskem aga võtta end kokku ja välja jooksma minna. Kui rasvumise faas on juba kätte jõudnud, leiab Kaur, et «sööge vähem ja liikuge rohkem»-lähenemine enam ei toimi.
"Kui see oleks nii lihtne, siis me ju ei räägiks rasvumise probleemist. Tervislikul toitumisel ja liikumisel on palju positiivseid tervisemõjusid, kuid kaalus alla võtmine ja tulemuse pikaajaline säilitamine siia ei kuulu. Rasvumise ennetuses on aga soovitus täiesti omal kohal," märkis ta.