Arst selgitab: botuliinisüstiga kortsude, higistamise ja hammaste krigistamise vastu
Dr Alina Brokk, ConfidoAllikas: Confido
Botuliinisüstidega seoses on ilumaailmas rohkelt hirme ja valearusaamu. Confido nahaarst dr Alina Brokk selgitab, et hirmutava nime ning mitmete valearusaamade taga peitub tegelikult palju leebem protseduur, kui esimese hooga võib tunduda.
Botuliinisüstid, rahvakeeli ka „Botoxi süstid“ on üks kõige kõmulisemaid ja kardetumaid iluravi meetodeid. Botüliinisüstide kohta levib ka rohkelt valearusaamasid. „Esteetilises meditsiinis kasutatakse botuliini miimiliste kortsude ennetamiseks ja raviks: kortsu tekitav lihas lõõgastatakse süstiga nii, et nahk selle kohal saab puhata ja sileneda. Selle tulemusena kortsud ei teki, hakkavad vaikselt pehmenema või kaovad ära,“ selgitab dr Brokk. „Saame inimese välimuse muuta selliseks, nagu see oli kümme aastat tagasi. Samas ei saa inimest botuliinisüstidega muuta selliseks, milline ta ei ole kunagi olnud.“
Dr Broki sõnul aetakse segamini botuliini- ja täitesüstid, mille eesmärk on erinev. Täitesüste tehakse eelkõige selleks, et saada volüümi. Botuliinisüstide eesmärk on kortsude silendamine. Kui inimene ei tea, mida valida, siis tuleks alustada arsti või kosmeetiku konsultatsioonist.
Laialt levinud arusaam on see, et botuliinisüst tähendab Botoxit. „Botox on bränd, botuliinisüstide tootjaid on veelgi. Confidos on kasutusel Botox ja Dysport, aga Eestis kasutatakse laialdaselt ka Vistabeli. Ilusüste nimetatakse ekslikult „Botoxi süstideks“, sest nemad tulid turule esimesena,“ selgitab dr Brokk.
Botuliinisüstid ei ole pelgalt ilusüstid. Peale esteetilise meditsiini kasutatakse botuliini ka mujal. Näiteks on see levinud neuroloogias, uroloogias, oftalmoloogias ja teistelgi erialadel. „Botuliinisüste kasutatakse ka hüperhidroosi ehk liighigistamise korral. Toksiini mõjul väheneb nahas asuvate higinäärmete aktiivsus. Me kõik higistame, aga on inimesi, kes higistavad geneetiliselt rohkem. Seega, võimalus on olemas ja kui higistamine häirib, siis botuliini abiga on võimalik enesekindlus tagasi saada ja pool aastat muretult elada,“ räägib dr Brokk. Levinud näidustus on ka hammaste krigistamine – botuliiniga saab lõdvestada mälumislihaseid.
Botuliinisüstidega käib kaasas mitmeid müüte
Vahel arvatakse, et peale protseduuri ei saa kohe n-ö tavaeluga edasi minna. Nii see arsti sõnul siiski ei ole. „Pärast protseduuri on märke näha minimaalselt. Võib kohe tööle tagasi minna, sest peale kerge punetuse ei ole midagi märgata. Esimesi miimika muutusi on tunda juba 3–4 päeva pärast protseduuri.“
Samuti lükkab dr Brokk ümber müüdi sellest, et botuliin tekitab sõltuvust ja peale esimest korda peabki jääma käima. „See on nagu juuste värvimisega. Kui enam ei soovi, siis ei värvi. Sama on botuliiniga, patsiendid valivad endale ise sobiva graafiku. Mõned naised näiteks käivadki kaks korda aastas – enne suvepuhkust ja enne jõule.“
Kuidas on aga lood meestega? „See aeg on möödas, et Eesti mees enda eest hoolitseda ei taha,“ lükkab dr Brokk laialt levinud arvamuse ümber. „See on põhjendamatu stigma, et mehed ei tohiks oma vananemisele mõelda ega midagi ette võtta. Ja kui väikese esteetilise protseduuriga on võimalus vananemist pisut edasi lükata, siis miks mitte,“ sõnab dr Brokk. „Samas, näiteks silmakortse ma meestel siiski korrigeerida ei soovita. Ka uuringud näitavad, et silmakortsudega mehed on atraktiivsemad ja tunduvad sõbralikumana.“
Kellele botuliin sobib ja kes peaks sellest hoiduma?
„Botuliin on meditsiinis levinud, põhjalikult uuritud ja õiges koguses manustatuna ohutu aine. Kuna tegu on siiski ravimiga, tohivad botuliinitoksiini süstida ainult arstid,“ võtab dr Brokk kokku olulise. „Jah, tüsistusi võib esineda, aga botuliini puhul on need pöörduvad. See võib aega võtta kuu või poolteist, aga tüsistused kaovad.“
Dr Broki sõnul on Confidos kindel reegel, et botuliinisüste ei tehta näiteks rasedatele ega ka rinnaga toitvatele naistele. Kuigi uuringud on näidanud, et lootele ohtu ei ole. Samuti neile, kellel on munavalgule eluohtlik reaktsioon. Tavalised toiduallergiad siin arvesse ei lähe. Ka autoimmuunhaiguste ja epilepsia korral ollakse ettevaatlikud.
Lisaks paneb arst südamele, et pärast süsteprotseduuri ei tohiks harrastada tegevusi, mis panevad n-ö vere ringi käima: teha trenni, käia saunas või solaariumis ja minna näohooldusprotseduuridele. Samuti ei tohiks tarbida alkoholi. „Midagi ohtlikku ei juhtu, aga efektiivsus võib väheneda,“ sõnab arst.
Milline on siis kõige sobivam vanus?
Täpset vanust dr Broki sõnul välja tuua ei saa. „See, millal kellelgi kortsud tekivad, oleneb väga paljudest asjaoludest, näiteks geneetikast, elukeskkonnast ja eluviisidest. Noorust aitavad kindlasti säilitada värskes õhus liikumine, tervislik toitumine, uni, oma naha eest hoolitsemine ning korralik kaitse päikese eest. Kuid geneetika vastu me ei saa ja teinekord on just see määrav. Suures osas on kortsude teke ikkagi seotud vananemisega.“ Arst toob näite, et mõnel inimesel võib juba 25aastaselt olla n-ö kurjusekorts. Teinekord selgub, et see korts oli ka inimese emal ja vanaemal. Teine näide on geneetiliselt omapärane miimika – sel juhul on suurem tõenäosus, et kortsud tekivad pigem varem.
Kas sel juhul üldse ennetada ei saa? „Kui me mõistaksime juba noores eas, milline miimika on meil tugevalt väljendunud, ja õpime seda teadlikult mitte kasutama, siis saame kortsude teket edasi lükata. Samuti tuleb nahka õigesti hooldada – nahahooldus peab olema valitud vastavalt naha seisundile, vanus üksi ei määra midagi. Soovitan sellel teemal konsulteerida professionaaliga,” lisab dr Brokk.
Ka ülempiir ei ole arsti sõnul seotud niivõrd vanusega, kuivõrd menopausi tekkega. „Kui näiteks 50aastasel naisel ei ole menopaus veel alanud, siis on botuliinisüsti mõju suurem kui naisel, kes on 45aastane, aga kelle on menopaus juba alanud. Ka kortsud ei pruugi enam siledaks minna. Menopausi ajal kaotab nahk kiiresti kollageeni. Uuringud näitavad, et naiste nahk kaotab menopausi esimese viie aasta jooksul umbes 30% kollageenist,“ selgitab dr Brokk. „Kui ma näen, et patsient võib olla riskigrupis, siis alati hoiatan, et tulemus ei pruugi olla päris see. Ja sel juhul on soovitatav hoopis kombineerida botuliini ja laserit.“