Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.
Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul.
Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg.
Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.
Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.
Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).
Vt ka kõrgvererõhktõbi.
Nõuanded sel teemal
Veider nähtus
Tere!
Hiljuti hakkas üks varvas mitu korda päevas valgeks, tuimaks ja valulikuks muutuma. Kestab kuni kaks tundi ja seejärel läheb siniseks ning lõpuks punaseks. Teised varbad ega sõrmed värvi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab, et on Raynaud tõve üks avaldumistest. Minu pilgule päris tavatu. Kindlasti peab seda täpsustama, perearst, reumaproovid, autoantikehad, ANA jt. Jalaveresoonte uuringud. Veresoontekirurgi ...
Kõrge kolesterool
Olen hädas kõrge kolesterooliga.See ei saa otseselt toitumisest ja eluviisidest põhjusatud olla Olen liikuv, käin trennides ja toitumist jälgin ka. aga analüüsi näidud järgmised
Üldkolesterool 7,5, ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui teised riskifaktorid, suitsetamine, suhkruhaigus, kõrge perekondlik südamehaiguste risk jt puuduvad, siis ma ei muretseks. Vahest võiks toidus olla rohkem kala 2, päeva nädalas ja pihutäis ...
Krooniline gastriit
Tere taas
Kirjutasin Teile mõni aeg tagasi seoses söögitoru põletiku ja songaga.
Tookord mul veel histoloogia vastuseid ei olnud. Tänaseks need aga olemas ja tulemus oli siis selline:
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Soovitan mao-söögitoru pH meetriat, kui maohape on tõesti kõrge ja vaevused, siis on ravi vajalik. Atroofiline gastriit aga viitab sellele, et maohape ei saa just väga kõrge olla. Liigne maokaitse ...
Alumise orbiti murd, op. järgne taastumine
Tere
Huvitab, kas ja kui tõsiselt peaksin suhtuma 7 kuud tagasi tehtud alumise op. järgsesse olukorda, kus kohas, kus titaanist osteosüntees, on tekkinud turse.
On selline olnud vähemalt ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Võimalik on loomulik olukord, kuid ka ravi vajav seisund. Kiirem võimalus selgust saada on perearsti konsultatsioon, läbivaatus kabinetis, ninahingamise kontroll, vajadusel radiogramm ninakõvalkoobastest ...
vererõhk
Kas on see normaalne, kui vererõhk pidevalt ~132/61 (või on ehk minu aparaat "Sencor" vigane?)
V.S.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See ju igati normis vererõhk, 130/60 piires. Väsimusel on palju põhjuseid, neid aitab selgitada ja ravida Teie perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
vereproovi vastused
Tere,tegu siis kohe 20a saava mehega
WBC 10,91
Hgb 172
HCt 49,9
Eo 0,54 ja triglütseriidid 4,68
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Oletan, et vereproovid on võetud peale sööki, sellest ühe vererasva, triglütseriidide tõus. Muu korras või piiripealne.
Soovitan kordusanalüüse, söömata eelmine õhtu kl 18-st. Vett võib ...
Keelel valge laik hommikuti
Tere,
Pooltest kuud tagasi tekkis keelel valge laik. Laik on ainult hommikuti. Päeva peale see laik kaob ja jääb lihtsalt punane sile keeleots. Keeleots kipitab ja on nagu põletustunne (nagu oleks ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Keelemuutused ja valu võivad olla mitme haiguse üks sümptomitest. Soovitan veelkord perearsti konsultatsiooni, põhjalikke vere ja immuunsusuuringuid, vajadusel teiste spetsialistide konsultatsioone, ...
Pruunid laigud nahal
Kehale on tekkinud suured pigmendilaiguga sama värvilised laigud. Eriti laialt on levinud seljal kopsude piirkonnas kuid levivad ka mujale. Peale pesemist muutub punaseks. selja põhilaigu kogum pildil ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Pildil paistab olema nahaahaigus- pityriasis versicolor. Selle täpsem diagnoos ja ravi oma perearstilt.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Soolatüügas või konnasilm?
Tere, ehk oskate öelda millega tegu? Kas võib olla konnsilm või on hoopis soolatüügas? Muidu valu ei tee üks on näpul ja teine pikemalt juba kannal. Üks on hakanud tekkima ka jala alla. Ise arvan et soolatüügas ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Pilti ei paista. Üldiselt on konnasilmad talla all, varvastel, survel teeb valu. Soolatüükad kätel, külgedele pigistades valus.
Soovitan perearsti konsultatsiooni, paikset ravi, salv, ...
Käisin Ultraheli uuringul
Sapipõis korras,Maks korras,Neerud korras.Põis korrs,Vaba vedelikku kõhuõõnes ei esine.Kõhuaort normaalse laiusega.Kuid põrna kohta on ainult öeldud Põrn i.i Mida see tähendab?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Põrn i.i- ilma iseärasusteta, st korras.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi