Alakõne Autor: Karl Karlep
Alakõne on kõne arengu puue, mida iseloomustavad keeleüksuste puudulik valdamine kõigil tasanditel (sõnade häälikkoostis ja tähendus, sõnavara, grammatika), sõnalise suhtlemise algelisus, kirjutamis- ja lugemispuue. Eristatakse alakõne kolme raskusastet: I – laps ei kõnele, pigem laliseb või kasutab vähesel määral seostamata sõnu; II – laps kasutab lihtsaid, sageli seostamata sõnu, kuid jutustada ei suuda; III – laps suudab ümber jutustada algelist teksti, esinevad lugemis- ja kirjutamispuue. Kõikidel astmetel kaasneb vähemal või suuremal määral kõne mõistmise puue.
Esmast alakõnet ehk alaaliat põhjustab peaaju koore kõnepiirkondade ja nendevaheliste närviseoste arenematus või ajukahjustus enne kõne kujunemist, seega varases lapseeas. Lapse kognitiivne (tunnetuslik) tegevus on esialgu normi piires, meeleelun- dite kahjustusi ei täheldata. Võib esineda sensomotoorse tegevuse kergeid hälbeid (liigutuste kohmakus, nägemis-ruumilise taju arengu hilinemine). Koolieaks kujuneb mahajäämus tunnetustegevuses. Eristatakse alakõne motoorset ja sensoorset vormi. Esimesel juhul on esiplaanil kõneloome puudulikkus, kusjuures kõnest arusaamine sõltub keele omandamise tasemest, teisel juhul on esikohal kõne mõistmise puue, mille tasemest omakorda sõltub kõneloome.
Alakõnet täheldatakse ka teiste raskete kõnepuuete korral, nagu anartria (kõneelundite motoorika puudest tulenev kõnetus), raskekujuline düsartria (esikohal hääldamispuue), mis on siiski kergem kui anartria, rinolaalia (läbi nina rääkimine). Nendel juhtudel ei arene aju kõnepiirkondade tegevus kõneliigutuste puudulikkuse tõttu. Alakõne esineb alati vaimse alaarengu ja kuulmispuudulikkuse korral ning suuremal osal autismiga lastest. Õpiraskustega ja kehapuuetega lastele on iseloomulik alakõne kolmas tasand. Üsna sageli on see seotud nii bioloogiliste kui sotsiaalsete põhjustega.
Kõigil alakõne juhtudel on vaja osutada lastele varajast süstemaatilist eripedagoogilist/logopeedilist abi kas lasteaia erirühmades või sobitusrühmades. Koolihariduse omandamiseks sobivad eriklassid ja -koolid.
Vt ka autism.
Nõuanded sel teemal
Beebi uni pärast haigust
Tere!
Meie beebil tekkis järsku keset ööd palavik, mis kestis 3 päeva. Päeval oli palavik 38 ja öösiti tõusis lausa 39,5 kraadini (kaenla alt mõõdetuna).
Laps oli ise sel perioodil rõõmus ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere. Lööbega lastehaigusi, viirusinfektsioone on palju. Enamus neist on iseparanevad, vajadusel vaevuste leevendamune. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Sooviks tõlget,
Lisasin file
Autism
Tere
Minu mure järgmine. Mu lapsel on väga mitmeid “autismile” viitavaid märke, aga küsiks spetsialisti nõu. Nimelt jääb ta alati magama pead vasakule ja paremale kõigutades, ta kõigutab ...
Veider märgis puugihammustuse kohal
Tere
Avastasin lapsel (poiss 1a5k) parema jala põlveõndlast veidra märgise (pildil). Augustikuus leidsin selle sama koha pealt lapsel puugi. Puuk oli väga väike, vaevu silmaga näha ja ei olnud ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Puugiga seda ei seostaks. Võimalik on pisivigastus. Mõistlik jälgimine 4-5 päeva, kui kaob ära, hästi. Kui mitte, siis koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis ...
Laps oksendab kuus paar korda öösiti
Tere
Mul on selline mure, et kuus vahel korra vôi paar laps peale magma jäämist (1-2h) oksandab. Tavaliselt on oksendamised ühesugused. Läbi une hakkab laps nutma, siis ärkab, korra köhib ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Mõistan muret, proovime mõtelda. Päris kindlasti see ei ole normaalne, öine oksendamine. Omad ohud ka. Hea meditsiiniline tava algab konkreetse kehalise haiguse uurimisega. Analüüsid, neuroloogiline ...
Laps ärkab öösel tihti
Tere!
Meie väikene laps (1a1k) ärkab juba pikemat aega öösiti ülesse suure nutuga. Õhtul läheb umbes 10 ajal magama, magab umbes tunnike ja siis ärkab jälle ülesse nutuga, peale seda rahuneb. Peale ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Esmalt soovitan perearsti külastust, ehk on mingi konkreetne meditsiiniline põhjus, mida saab ravida ja nii lahendada probleem. Ja alati on kasulik meile kõigile unehügieenireeglid- kindel ...
Epilepsia
Tere
Kuidas lapsel epsilepsia algab, kas seda on võimalik näha väikeste keha pingesse ajamistega, mis on seerias? Ja kui täpselt EGG näitab ära epilepsia olemust? Kas selleks peab olema mõni ...
Vastas dr Ain Pajos
Väga palju küsimusi ja väga vähe teavet haige lapse kohta. Tuleks pöörduda lasteneuroloogi poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Kõhuvalu
Tere.mu laps on väga ebakindel ja emotsionaalne.ta kurdab pidevalt valusid.kord käes.siis jalas.kõhus imelik tunne.paha olla.tal on kooli väga raske minna.kuigi talle seal meeldib.nüüd ta oli kõhuviiruses.ja ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kehalise haiguse tunnuseid ei selgu. Pigem somatoformse valu avaldus. Tähelepanu vajadus, emotsionaalsus jm. Mõistli kreziim, vanemlik tähelepanu, tegelus koos lapsega, lapse julgustamine ...
Laps kukkus peaga
Tere! Laps kukkus nädal tagasi uisutrennis kuklaga jäässe (tal oli paarikordne fliisriisega peapael ja enne käis pepu maha ja siis pea. Teadvusekadu polnud. Laps nuttis, kurtis peavalu ja läksime igaks ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei leia ohumärke mingist raskemast haigusest või kukkumise tüsistustest. Elav laps ja tundlk lapsevanem. Mõistlik reziim ja jälgimine. Kui mure püsib, siis perearst.
Head tervist ...
Lapse õhtune pissimine
Tere! 10sel poisil on tekkinud viimasel poolel aastal õhtuti vaadus mitu korda vetsus käia. Vahel tuleb peale esimest pissimist ka teistel kordadel, vahel sirtsutab tilgakesi. Täna käis teist korda ära ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuidas ka püüan, ei saa ma anda sisulist vastust diagnoosi ja ravi osas. Arvama ei hakka. Võimalikke põhjuseid on väga palju, nende loetlemine ei vii edasi. Soovitan tungivalt head koostööd ...
Vaata kõiki nõustamisi