Ninavaheseina kõverdus Autor: Ulvi Lettermo

Ninavaheseina kõverdus võib olla kõhrelises ja luulises osas, meenutades S-tähte. Paljudel juhtudel on muutunud ka nina väliskuju. Sagedasemaks põhjuseks on traumad. Kaasasündinud ehk kongenitaalsed ninavaheseina kõverdused tekivad loote arengu jooksul ja on nähtavad juba vastsündinul. Sünnipärased kõverdused võivad kaasneda muude arenguhäiretega, nagu nina tagasõõrmete ehk koaanide sulgus või suulaelõhe. Kasvuperioodil võib vaheseinas ebaühtlase kasvu tagajärjel tekkida kühme ja harjakesi.

Ninavaheseina kõverdumine või selle luksatsioon (nihestus) vajab ravi, kui see takistab normaalset hingamist läbi nina, põhjustab kroonilist nohu, raskendab ninakõrvalurgete tühjendamist või haistmist. Sagedaseks kaebuseks on nina vahelduv kinnisus: küliliasendis läheb kinni alumine ninapool, asendi muutmisel aga teine ninapool. Puudulik ninahingamine ja krooniline nohu soodustavad alumiste hingamisteede haigusi – astmat ning kroonilist bronhiiti. Ebaõigesti suunatud õhuvoolud ninas võivad vaakumi abil tekitada limaskesta väljasopistumisi sõelluurakustikust, mille tõttu arenevad ninapolüübid. Kõverdused kutsuvad vahel esile ninaverejookse, kui limaskest kõverduse kohal venib õhukeseks ning veresooned katkevad. Tugevasti kõverdunud vahesein võib suruda karbikutele, deformeerides neid, ja põhjustada sellega näopiirkonna valusid. 

Imikutel tuleb kaasasündinud kõverdunud ninavahesein korrigeerida esimeste elupäevade jooksul. Ninatraumade järel – kui esineb ninaluude nihkumisega murd, millega enamasti kaasneb ka ninavaheseina nihkumine – õgvendatakse ninaluud ja -vahesein üheaegselt narkoosi all hiljemalt nädala jooksul. Vajaduse korral rakendatakse mõneks päevaks ninasisest toestust tampoonidega. Vahel osutub vajalikuks ka väline plaasterfiksatsioon või ajutine kipsmask. Ninaluude murdu saab fikseerida ka plastilisest materjalist voolitud ninamaski abil. Vastavalt vajadusele rakendatakse ninavaheseina kujunduslõikust ehk septoplastikat.

Deformeerunud nina korral opereeritakse nii kõverdunud ninavaheseina kui välisnina. Operatsioon toimub narkoosi all ehk üldtuimastusega. Ninavaheseinale tehtud sisselõike kaudu korrigeeritakse vaheseina kõverdused erinevate võtetega. Levinud on ninavaheseina toestamine plastplaatide ehk splintidega, kuid võimalikud on ka teised vaheseina fikseerimise võtted (läbiõmblemine imenduva õmblusmaterjaliga jm). Veritsuse vältimiseks ja vaheseina fikseerimiseks jäetakse ninna tampoonid. Plaadid ja tampoonid eemaldab kirurg. Operatsiooni järel esineb ninaverejooksu oht. Oluline on vältida kuumaprotseduure (saun, vann) ja kehalist koormust 2–3 nädala jooksul.