Keda ohustab diabeet?
Foto: PressifotoDiabeediõde Tiina Mitt toob välja diabeedi riskifaktorid ning kaebused, mis võivad olla diabeedi tunnuseks.
Tiina Mitt toob välja, et diabeedi riskirühma kuuluvad inimesed, kelle kehamassiindks on üle 30 (10-kordne risk haigestuda diabeeti, kehamassiindeks üle 35 – 80-kordne risk haigestuda diabeeti), gestatsioonidiabeedi põdejad, suhkruhaige lähisugulased, ülekaalulised, glükoosi ainevahetuse häirega (IFG, IGT) ja düslipideemiaga inimesed.
Arvatakse, et täiskasvanud elanikkonnast 10–15%-l on glükoosi ainevahetuse häire (IFG, IGT). Igal aastal haigestub nendest umbes 5% diabeeti. Diabeeti haigestumist on võimalik elustiili ja toitumisharjumuste muutmisel ära hoida või edasi lükata. Prediabeetikutel on tervetest ka oluliselt kõrgem kardiovaskulaarne risk.
Diabeedi tunnusteks võivad patsiendi juures olla järgmised kaebused:
• polüuuria, polüdipsia;
• suukuivus, maitsemuutused;
• paradontoos, gingiviit;
• nahasügelus, retsideeruvad lööbed;
• jalgade tuimus, neuropaatiline valu;
• tupe seenhaigus;
• väsimus, unisus;
• kehakaalu langus.
II tüüpi diabeeti põdevate inimeste haiguse progresseerumist aeglustab pidev veresuhkru taseme jälgimine. Tervel inimesel tõuseb söögijärgne veresuhkur harva üle 7,8 mmol/l ja langeb basaaltasemele 2–3 tundi peale sööki. Tiina Miti sõnul oodatakse suhkruhaigete ravis sama tulemust. Veresuhkrute jälgimine vähendab tüsistuste ohtu. Olemasolevate ravivõimalustega on kahe tunni söögijärgne veresuhkru tase < 7,8 mmol/l ka suhkruhaigetel saavutatav. Vanuse kasvades võib teha mööndusi. Uuringud on näidanud, et kõrgenenud söögijärgsed ehk postprandiaalseid (2 tunni) vereuhkru väärtuseid suurendavad kardiovaskulaarset riski. Suremus kardiovaskulaarsete haiguste tõttu on 50%.
Eelnevat silmas pidades rõhutab Tiina Mitt, et tühjakõhu veresuhkru määramine ja kontrolli all hoidmine ei ole piisav üldise hea glükeemilise kontrolli saavutamiseks. Optimaalse glükeemilise kontrolli saavutamiseks on vajalik kontrollida nii tühjakõhu kui ka söögijärgset veresuhkru taset. Peab kaaluma ka farmakoloogilisi ja mitte-farmakoloogilisi ravivõimalusi, et söögijärgset glükoositaset kontrollida.
Kindlasti peaks II tüüpi diabeedihaigele määrama dieetravi, mis aitaks patsiendil kaalu langetada ja füüsilist koormust suurendama. Samuti toimuks dieetravi mõjul ka hüperglükeemia vähendamine – oluline on jälgida süsivesikute hulka toidus, tuleks tarbida kiudaineid, süüa sagedasti, kuid väikeste portsudena. Dieetravi aitab vähendada ka ateroskleroosi preventsioonrasva.
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (märts 2011).
Samal teemal:
Neli sammu diabeediriski vähendamiseks
Diabeet - kas mind ohustab 2. tüüpi diabeet?