Igal kaheteistkümnendal naisel tekib elu jooksul autoimmuunhaigus
Värskete hinnangute kohaselt tekib USAs igal kaheteistkümnendal naisel ja igal kahekümnendal mehel elu jooksul autoimmuunhaigus.
Põletikulised autoimmuunhaigused, näiteks reumatoidartriit, on suhteliselt sagedad tervisehädad, eriti nende hulgas, kellel on eluaastaid 50 või enam, kirjutab WebMD.
Teadlaste sõnul sõltub autoimmuunhaiguse ilmnemise risk mitmetest teguritest, sealhulgas soost ja vanusest, kuid seni ei olnud ühtki uurimust, mis annaks selge ülevaate USA elanike keskmisest riskinäitajast kogu eluea kestel.
Uurimistulemused näitavad, et kõige levinumasse autoimmuunhaigusesse ehk reumatoidartriiti haigestub elu jooksul 3,6% naistest ja 1,7% meestest. Sageduselt teine sellesse rühma kuuluv haigus nimega polymyalgia rheumatica tekib tõenäoliselt 2,4% naistest ja 1,7% meestest.
„Püüdsime hinnata reumaatiliste haiguste tekkimise riski mõlema sugupoole esindajate seas terve eluea lõikes, kuna seda ei olnud varem uuritud,“ märkis teadlane ja kliiniku Mayo Clinic biostatistik Cynthia Crowson.
Uurimuse eesmärk oli teha kindlaks, kui suur risk on inimestel elu jooksul haigestuda ühte seitsmest kõige tavalisemast autoimmuunhaigusest, milleks on reumatoidartriit, süsteemne erütematoosne luupus, psoriaatiline artriit, polymyalgia rheumatica, hiidrakuline arteriit, anküloseeriv spondüliit ja Sjögreni sündroom.
Arvutused põhinevad andmetel ajavahemikus 1955–2007 Minnesota osariigi Olmsteadi maakonna 1179 elanikul diagnoositud autoimmuunhaiguste kohta, mis seejärel ekstrapoleeriti kogu riigi rahvastikku arvesse võttes.
Üldkokkuvõttes selgus, et elu jooksul langeb mõne autoimmuunhaiguse ohvriks 8,4% naistest (iga kaheteistkümnes) ja 5,1% meestest (iga kahekümnes).