Nahavähk - korduma kippuvad küsimused
Siit leiad 8 enimlevinut küsimust nahavähi kohta.
1. Kas melanoom on nakkav?
Ei. Perekondades, kus melanoomi esineb sagedamani, on tegu päriliku eelsoodumusega.
2. Kas päikesest hoidumine võib tekitada D-vitamiini vaegust?
D-vitamiini vaeguse vältimiseks on soovitatav ööpäevas võtta 800-1000 toimeühikut. Küsige preparaadi kohta täpsemat infot apteegist.
3. Kuidas tehakse biopsiat?
Biopsia on diagnostiline meetod, mille käigus eemaldatakse kahtlustusega sünnimärk või sõlm. Seda tehakse kirurgilisel meetodil. Vastuse selle kohta, kas tegu oli hea- või pahaloomulise nahamoodustisega, annab teile raviarst.
4. Kas haigestunule määratakse spetsiaalne dieet?
Ei. Soovitatav on tasakaalustatud vitamiinirikas dieet.
5. Millist nõu annaksite melanoomi haigestunule rasestumise kohta?
Pärast algset melanoomi diagnoosi soovitatakse vähemalt kahe aasta vältel mitte rasestuda ning edasi konsulteerida onkoloogiga.
6. Kas rasedus muudab melanoomi kulgu?
Raseduse mõju melanoomile on jätkuvalt vaidlusalune teema. Raseduse ajal organismis toimuvad hormonaalsed muutused mõjutavad melanotsüütide kasvu, mistõttu neevused muutuvad suuruses ja värvis. Raseduse ajal avastatud melanoomi tuleb ravida. On tõendeid, et kaugele arenenud melanoom muutub raseduse ajal agressiivseks.
7. Kas haigestunu peab vältima hormoonravi?
Hormoonasendusravi ja kontratseptiivide osas on andmed vastukäivad.
8. Kas melanoomi haigestunu võib olla doonor?
Enamik verekeskusi ei aktsepteeri vähidiagnoosiga patsientide verd.
Tekst pärineb trükisest "Kuidas ennetada nahavähki?", mille koostas ja kirjastas Celsius Healthcare. Trükise väljaandmist on finantseerinud Eesti Haigekassa.