Kevadised ohud: puukentsefaliit
Puukentsefaliiti haigestumine suurenes Eestis möödunud aastal enam kui 12 protsendi võrra.
Uusi haigusjuhte registreeriti kõikides maakondades, teistest enam oli haigestunuid Pärnumaal (39), Tallinnas ja Harjumaal (36), Tartumaal (27), Narvas ja Ida-Virumaal (24), Saaremaal (15), Võrumaal (11) ja Viljandimaal (10), teatas Terviseamet.
Kui inimene on puukentsefaliidi viirusega nakatunud, ilmnevad 1–2 nädala pärast gripitaolised haigusnähud: kerge palavik koos pea- ja lihasevaludega. Vaevused kestavad kuni nädal, seejärel enamik inimesi tervenevad. Ent kolmandikul nakatunutest võib viirus edasi tungida ajju ja ajukelmetesse – tekitada ajukelmepõletiku. Haigus ägeneb, tekib kõrge palavik, tugev peavalu, kuklakangestus, oksendamine, uimasus ja üldine halb enesetunne. Haigustunnuste ilmnemisel tuleb kohe minna arsti juurde!
Puukentsefaliidi vastu saab ennast kaitsta vaktsineerimisega. Vaktsiin tuleb osta sel juhul inimesel enesel ja kuigi vaktsiin võib tunduda esmapilgul kallis, on see siiski odavam haigestumise riskist.
Täielik puukentsefaliidi vastane vaktsineerimine koosneb kolmest süstist. Kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas kuni aasta hiljem. Pärast kahte süsti on immuunsus hea, kuid kestab ainult ühe hooaja, kolmas süst pikendab immuunsust ja edasi on vaja iga 3-5 aasta tagant kordussüstiga kaitset uuendada.
Kas see artikkel oli kasulik?
