Südamearst: kõrget vererõhku ei tohiks alahinnata
Kuna kõrgvererõhktõbi esineb paljudel patsientidel, siis oleme seda hakanud mõneti alahindama, arvab südamearst Margus Viigimaa. Eriti oluline on jälgida südametervist majanduskriisi olukorras.
Viigimaa toob välja, et kõrgvererõhktõbi on Maailma Terviseorganisatsiooni andmetel maailmas enim suremust ja invaliidsust põhjustav haigus.
Sel nädalal Eestit külastanud Euroopa Hüpertensiooni Ühingu president prof Josep Redon on uurinud kõrgvererõhktõve levimust üle Euroopa. Redon tõi välja, et valdavalt on hüpertensioon probleemiks Ida-Euroopas ja just noorema elanikkonna hulgas. See tähendab aga suuremat mõju elukvaliteedile ning sotsiaalmajanduslikele näitajatele. Eesti näitajad on küll tema sõnul õnneks paranemas.
Kõrge vererõhk võib tihti viidata stressile ja oma osa kõrgvererõhktõvele avaldab kindlasti ka majanduskriis. Kuid millist, on veel vara ennustada. „Inimestel on vähem võimalusi puhata, kvaliteetne toit tähendab suuremaid kulutusi ja muidugi peame vaatama ka seda, kas ravimid on kättesaadavad. Kõrgvererõhktõve mõju veresoonkonnale, neerudele ja südamele avaldub mõne aja möödudes, kaks-kolm aastat ei ole tagajärgede vaatlemiseks piisav,“ räägib Redon majanduskriisi mõjust liialt kõrgele vererõhule.
Kroonilise haiguse puhul on tema sõnul oluline patsiendile volituse andmine. „See tähendab seda, et patsiendile tuleb anda vahendid ja ka piisavalt teadmisi, mis aitavad tal toime tulla,“ selgitab ta. „Krooniliste haiguste puhul on see tulevikuks ainus võimalik lahendus, sest elanikkond vananeb, kroonilisi haigusi on järjest enam ning need koormavad tervisesüsteeme,“ lisab prof Redon.