Kuidas jääda nooreks?
Kuidas püsida nooruslik ka vanemas eas? Seekordses saates aitasid Tohter Olafil sellele küsimusele vastata nii vanahärrad Nõmme Vanameeste klubist kui ka kulturist, kel paistab vanust umbes 15 aastat vähem kui tegelikult.
Vananemine on paratamatus, kuid see, kuidas aastate lisandumisel end tunneme ja kuidas käitume, on suuresti meie enda teha. Tohter Olaf astus saates vaatajate ette 76 aastase mehena – just selline on täna Eesti inimeste keskmine oodatav eluiga. Tihti küsivad vanemad inimesed, kuidas noorust võimalikult kaua oma tegevustes ja sotsiaalses elus säilitada. Tohter Olaf tutvustas vanahärrasid Tallinna Nõmme Vanameeste klubist, kes oskavad sellele küsimusele suurepäraselt vastata. Viis aastat tagasi loodud klubi tekkeni viis tungiv vajadus. 69 aastane Urmas märkas Nõmme vahel liikumas mornide nägudega mehi ja juurdles, et millega nad tegelevad ja kuhu mehed lähevad. Kas neil on, millega tegeleda või lähevad nad lihtsalt kilekott näpus koju, kus midagi põnevat aset ei leia. Klubi kõige vanem liige on 85 aastane Kalev, kes korraldab mälumänge ja koroonavõistlusi. Hoolimata kõrgest east on Kalev energiat täis: "Hakkama saan nii saunalaval kui tantsupõrandal!" Vaimu värskena hoidmiseks korraldavad vanamehed endale ekskursioone ja erinevaid ettekandeid. Mõtlemist soodustavad tegevused aitavad nende meele hoida nooruslikult teravana. Lisaks vaimsele arendamisele käivad mõned klubi liikmed ka korvpalli mängimas, et ka keha noore hingega sobiks. "Kõigil on raskusi, kuid nendest tuleb kasvõi vägisi üle saada. Pidevalt peab millegi kallal tegutsema, et mitte teleka taga manduda," tutvustab Heino kõrge eluea retsepti. Saatekülaliseks oli palutud kulturist Ain Paavo, kelle vanust publik ära arvata püüdis. Ehkki Ainile pakuti vanuseks 45, siis tegelikult on 60 aastane mees alles eelmisel aastal saavutanud kulturismi meistrivõistlustel kolmanda koha. "Ma tunnen ennast hästi, ega mõtle vanuse peale," sõnas Ain. Kuidas geenid meie vananemist mõjutavad? Üks silmale nähtamatu, kuid väga oluline osa meie olemusest on meie geenid. Praegugi otsitakse veel täpseid tõendeid selle kohta, kuidas geenid meie vananemist mõjutavad. Tartu Ülikooli Eesti geenivaramu teadur Riin Tamm selgitas: "Kui rääkida rakust ja seda millegagi võrrelda, siis pisikese liivatera sisse mahub 20000 rakku. Vananemist on raku tasandil väga keeruline uurida, sest rakud ja koed ühe inimese sees vananevad väga erineva kiirusega," kirjeldas Tamme. Inimeste eluiga küll kasvab, kuid tervelt elatud aastad ei jõua pikale elueale järgi, mis tähendab, et inimesed elavad küll kauem, kuid viimased eluaastad on siiski suhteliselt põdurad. Rõhku pannakse uurimisele, et miks hästi tervetel vananevatel inimestel tekivad erinevad haigused ja kuidas neid ära hoida. Inimkonna igavese nooruse saladuse leidmiseni on veel veidi aega. Seni aga on soovitav jääda aktiivseks sotsiaalses elus ja harrastada tervislikke eluviise, et hoida vormis oma keha. Tegelikult ongi inimene täpselt nii vana kui vanana ta end tunneb!