Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa
Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda
koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda.
Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes
50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.
Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.
Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.
Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna. Nende kirurgiliste ja veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.
Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Pealmine fistul rasedusega
Tere!
Kas mul on pealmine fistul. Kas selle peaks enne sünnitust eemaldama. Kuidas see mõjutab sünnitust? On olnud viimased 6a ja pole kaebusi teinud.
Vastas dr Galina Litter
Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane
Kahjuks jääb ebaselgeks, millega on tegemist? "Pealmine fistul rasedusega"
Kas olete varem sünnitanud? Kas sünnitused on ...
Perearsti kirjutatud rahustid
Tere, kui kaua tohib perearst patsientidele välja kirjutada paroxetini ja xanaxit?
Kas on võimalik, et 10a järjest ilma vahepealsete uuringute ja küsimusteta?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Sõltub patsiendi seisundist ja muudest asjaoludest. Kui kõik toimib, enesetunne hea, siis nii tehakse. Iga kord, kui arst ravimi kirjutab, mõtleb ta hollega poolt ja vastuasjaolud läbi. Kui ...
Võõrkeha talla all
Tere. Ma sain pool aastat tagasi meres astudes jalga u 1-2 mm torkehaava (neljanda varba juurest u 2 cm allapoole). Haav kasvas kinni, kuid arvan, et sinna jäi midagi sisse. Algul ei põhjustanud see erilisi ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kui on vaevused, siis kindlasti uurida ja siis edasine käsitlus. Perearsti vastuvõtule !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vasak kott ripub paremast allpool
Tere, avastasin, et Vasak poolne kott ripub paremast kotist allpool kas see on normaalne ja igal inimesel erinev või on midagi seal kahtlast?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Midagi kahtlast selles ei ole, nii ongi, et üks munanditest on veidi allpool kui teine. Küllap see on kogu aeg nii olnud. Kui munand ei ole hakanud suurenema, selles pole tunda sõlme ega valu, ...
veresoon huulel
Tere, soovin eemaldada alahuulele tekkinud veresoone laiendit. See suureneb aja jooksul. Kelle poole peaksin põõrduma?
Lugupidamisega
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Soovitan pöörduda dr. Uskovi poole, kes oma nahapealseid lasereid kõige paremini tunneb.
Veronika Palmiste
veresoontekirurg
Cea veres
Tere, veres cea nàit 9,3. Ca19-9ja ca 125 korras. Olen suitsetaja.
Millest võib näit suurenenud olla ja kas muretsemiseks põhjust.
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
See vajab täpsustamist. Analüüsi määrab üldjuhul arst, temalt edasine käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Mul kõht vist kinni
Mul mure märkasin et kõht läks kinni 1 jaanuaril ja siiamaani kinni ja nüüd proovin ka kuivatatult puuvilju aga endiselt kummaline kui kaua tavaliselt kestab kinnisus ja mida veel süüa joon ka piisavalt ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kakamise sagedus on 2 x päevas kuni 2 x nädalas. Teil seega kõhukinnisus. KAs elukorraldus endine, toit sama, ei tarvita mõnda ravimit ?
Kui ikka päris kinni, "tropp ees" siis aitab ...
EKG
Tere!
Suundusin õhtul emosse, kuna ei saanud magada (südamepekslemine umbes 125-140bpm juures) Emo tegi EKG, vereanalyysid jms. EKG nǎit on järgnev:
kardiomarkerid ii. EKG-s siinustahhükardia ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Inimene on tervik, kõiki neid leide tuleb ka tõlgendada terviklikult teie omapäradega. Saan soovitada perearsti konsultatsiooni, edasist käsitlust.
Head tervist soovides,
Loe edasi
Nahk
Tere ,tahaks teada mis lööve see olla võiks ?
Olen minemas ka naistearsti juurde ,et teha testid SLH haiguste suhtes.
Kas need võivad olla omavahel seotud ?
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Paistab olema ohutu haigus nimega värviline kliiketendustõbi, pityriasis versicolor. Siit ehk leiate sarnaseid pilte https://www.google.com/search?q=pityriasis+versicolor&sca_esv=b3de37e104a03232&sxsrf=ADLYWIIc1jiIijE_Ifn7jntvQDIzMGggkw%3A1736906257708&ei=ERaHZ4T7KuSE1fIP8feJsQw&oq=pityriasis+&gs_lp=Egxnd3Mtd2l6LXNlcnAiC3BpdHlyaWFzaXMgKgIIATIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgAQyBRAAGIAEMgUQABiABDIFEAAYgARItDNQAFi8HHAAeAGQAQCYAVKgAc0FqgECMTG4AQHIAQD4AQGYAgugAvIFwgIKECMYgAQYJxiKBcICChAAGIAEGEMYigXCAgsQABiABBixAxiDAcICDhAAGIAEGLEDGIMBGIoFwgIIEAAYgAQYsQPCAgUQLhiABMICCBAuGIAEGNQCmAMAkgcCMTGgB5RQ&sclient=gws-wiz-serp#vhid=dk4vlGEHCVkwhM&vssid=_7huHZ9WVMbii1fIP4Mrz2Qw_38
Loe edasi
Uni
Tere!
Mul on viimased paar kuud probleemid magamisega. Magama jään aga kui ärkan siis uuesti uinimine on raske. Kui keeran külge tunnen, et kõrvas krõbiseb ja täpselt sama teise küljega.Lõpuks ei ...
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kõrva tasub uurida, krõbin võib olla väga häiriv. Esmalt perearst- otoskoopia, tümpanomeetria , põskkoopad, siis juba edasine käsitlus.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi