Ateroskleroos Autor: Margus Viigimaa

Ateroskleroos ehk arterilubjastus ehk tuiksoonelubjastus on organismi üldhaigus, mille puhul arteriseina sisekihti hakkab ladestuma rasvataolisi aineid. Tekivad seinapaksendid ehk aterosklerootilised naastud, mis paisuvad jätkuvalt, seejärel sidekoestuvad ning neisse tekib lubiladestus. Nüüd juba lubinaastu nimega moodustised suurenevad veelgi, ahendades oluliselt arterivalendikku. Veresoon kaotab oma elastsuse, ta sisepind muutub ebatasaseks. Tekib kalduvus tromboosiks (trombide tekkeks). Protsessi tagajärjel areneb vastavas kehaosas kohalik väheveresus (isheemia). Aterosklerootilise protsessi jätkumisel arteri sein jäigastub. Lubinaastudes tekivad rebendid, moodustub haavand, mis kattub esialgu väikese verekämbu ehk trombiga. Kui tromb kasvab, ummistub kogu arterivalendik. Ummistunud arteris verevool katkeb ja selle arteri poolt verega varustatavas kehaosas võib välja kujuneda

koekärbus (gangreen). Et arteri seina elastsus on ateroskleroosi tagajärjel vähenenud, siis võib areneda arteri aneurüsm ehk väljasopistus, mis võib rebeneda. 

Veresoonte lubjastumine on aastakümneid kestev protsess. Meestel võivad haigusest tulenevad vaevused hakata ilmnema umbes

50. eluaastatest alates. Naistel on tõenäosus haigestuda mitu korda väiksem ja vaevused algavad tavaliselt 10 aastat hilisemas eas. Näiteks südant toitvate pärgarterite ateroskleroos põhjustab stenokardiat ja südameinfarkti, ajuarterite ateroskleroos nõrgendab vaimse töö võimet, rasketel juhtudel võib hiljem tekkida ajurabandus, jalaarteri ateroskleroos võib põhjustada gangreeni. Haiguse tekkepõhjuste suhtes puudub ühine seisukoht. Praegu oskavad uurijad loendada vaid hulga haigust soodustavaid tegureid, nagu kõrge vanus, kõrgvererõhktõbi, suhkurtõbi, “halva” kolesterooli ülekaal veres, suitsetamine, ülekaalulisus, pärilikkus. Tänaseni pole suudetud seletada, miks osa inimesi, kellel on olemas ilmsed riskitegurid ja reaalne oht haigestuda, tegelikult ateroskleroosi ei haigestu ning miks teised, kellel haigust soodustavad ohutegurid puuduvad, ikkagi haigestuvad.

Mõnedes kehaosades kahjustuvad arterid sagedamini kui teistes kehaosades, näiteks unearterid kaelal, pärgarterid südames, neeruarterid, rinna- ja kõhuaort ning jalgade arterid. Samal ajal mõned teised arterid, nagu käearterid, kahjustuvad väga harva. Ateroskleroosiga kaasnevad tervisehädad sõltuvad sellest, millises keha piirkonnas arterilubjastus tekib. Näiteks unearteri kriitiline ahenemine kaelal võib tekitada eluohtliku vereringehäire ajus (koos võimaliku insuldi, halvatuse, puude kujunemise ja surmaga), aga reiearteri sama ulatuslik ahenemine põhjustab esialgu vaid vahelduvat lonkamist. Kui unearteri ahenemisest tingitud insuldiohu vältimiseks peab veresoontekirurg opereerima vältimatus korras, siis reiearteri kahjustuse puhul on aega proovida ravimite toimet ja käimistreeningut, enne kui kirurgiliste ravimeetodite kasuks otsustatakse.

Ateroskleroosi arengut peatavat ravi praegu veel ei tunta. Seepärast piirdub nii konservatiivne kui kirurgiline ravi ohutegurite toime vähendamise ning tekkinud tervisehäire tagajärgede leevendamisega. Väga tähtis on ühelt poolt tervislik eluviis, piisav kehaline liikumine, võimalikult stressivaba õhustiku loomine nii tööl kui ka kodus. Teisalt tuleks söömisharjumused viia vastavusse organismi poolt eeldatavalt ööpäevas kulutatava energiahulgaga, hoida vere kolesteroolitase normilähedasena ning suhkurtõbi ja kõrgvererõhktõbi kontrolli all, loobuda suitsetamisest, võidelda ülekaalulisusega.

Kirurgiliste ravimeetodite hulka kuuluvad arteriahenemusi või sulgusi sildavad (šunteerivad) operatsioonid. Osal haigetest on tänapäeval võimalik kasutada kirurgilistest operatsioonidest vähem traumeerivaid, nn veresoonesiseseid manipulatsioone: arterivalendiku balloonlaiendamist ja vajaduse korral täiendava stentkarkassi asetamist, et arteri laiendatud koht püsiks verevoolule avatuna.  Nende  kirurgiliste  ja  veresoonesiseste ravimeetodite abil õnnestub veri juhtida verevarustushäire all kannatava elundini ning verevarustus lühemaks või pikemaks ajaks taastada.

Vt ka aneurüsm, arterioskleroos, gangreen, kolesterool, stenokardia, südamepärgarterite lubjastumine.

Ateroskleroos

Nõuanded sel teemal

Kilpnääre

Kuidas sellised näidud on? TSH 0,264
Normi vahemik on märgitud 0,38-5,33
Kas see on kilpnäärme ületalitus?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
TSH (kilpnääret stimuleeriv hormoon) tase 0,264 on madal, kuna normi vahemik ulatub 0,38–5,33 mU/L. Madal TSH viitab tavaliselt sellele, et kilpnääre toodab liiga palju kilpnäärmehormoone ...

Loe edasi

Ehhokardiograafia

Tere. Käisin südame ultrahelis ja vastuses oli kirjas, et "aordi bulbus kergelt dilateerunud (3,9 cm)". Muus osas oli korras. Kui tõsine asi see 3,9 cm laienemine on?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Aordi bulbuse kergelt dilateerunud seisund tähendab, et aordi algusosa (bulbus) on pisut laienenud, kuid see ei pruugi kohe olla murettekitav. Aordi normaalne läbimõõt võib varieeruda, kuid ...

Loe edasi

EKG MONITOORINGU VASTUS

Sain EKG uuringu vastuse -Kirjeldus: Kokkuvõte Salvestise kestus on 22 t 47 min. 93% signaalist oli analüüsiks piisava kvaliteediga. Südame keskmine löögisagedus oli 64 bpm. Südame kiireim löögisagedus ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
EKG tulemuste järgi on tuvastatud nii siinustahhükardia (kiire südamerütm) kui siinusbradükardia (aeglase südamerütmiga episoodid), mis on üsna levinud nähtused. Need ei pruugi alati viidata ...

Loe edasi

Kaenla all lümfisõlm paistes?

Tere.
Avastasin täna et 2aastasel kaenla all nagu turses või kõrgem selline koht. Ei oska öelda kas see alles nüüd tekkinud või ei ole ma enne niimoodi vaadanud väga aga ei tule ette et varasemalt ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!
Kaenlaalune lümfisõlm võib olla veidi suurenenud mitmel põhjusel, näiteks pärast hiljutist infektsiooni (nt külmetus või kurguvalu), vaktsineerimist, nahalöövet või isegi mingi väiksema vigastuse ...

Loe edasi

Parasiidid

Tere

Paar nädalat tagasi avastasin lapselt päraku juurest valged niiditaolised ussikesed, alguses ei taibanud kohe ära, et ussid võivad olla. Täna avastasin kaka seest paksemad lühikesed pruunikad ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Tundub, et tegemist on tõenäoliselt usside ehk parasiitidega, mille puhul ravi on vajalik. Solkmed on tõepoolest tavaliselt pikad, kuid laste puhul võivad esineda ka muud tüüpi ussid, ...

Loe edasi

Pealmine fistul rasedusega

Tere!
Kas mul on pealmine fistul. Kas selle peaks enne sünnitust eemaldama. Kuidas see mõjutab sünnitust? On olnud viimased 6a ja pole kaebusi teinud.

Galina Litter

Vastas dr Galina Litter

Lugupeetud Küsija,
andmetest selgub, et olete 33-aastane

Kahjuks jääb ebaselgeks, millega on tegemist? "Pealmine fistul rasedusega"
Kas olete varem sünnitanud? Kas sünnitused on ...

Loe edasi

kuulmetõrve düsfunksioon (turbotiit)

küsimus siis selline, et kas seda annab ravida ja kuidas. On seda võimalik ravimitega ravida või on ainus võimalus operatsioon?
tahaks loota, et on muid võimalusi, kui operatsioon.

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetset vastust. Soovitan koostööd perearsti ja KNK arstiga.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi

Lapse jutustamine

Tere!

Laps jutustas ca 4 kuuni, mitte igapäevaselt aga jutustas. Nüüd 5 kuuselt üksikud korrad aind jutustand ja alati teeb seda kõva häälega.
Lisaks sellele on ta naernud häälega ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere!

Laste arengul on suur individuaalne varieeruvus, seega ei pruugi üksikud muutused või kõrvalekalded kohe viidata probleemile. Kui laps jutustas esialgu rohkem ja nüüd seda vähem, võib ...

Loe edasi

Perearsti kirjutatud rahustid

Tere, kui kaua tohib perearst patsientidele välja kirjutada paroxetini ja xanaxit?
Kas on võimalik, et 10a järjest ilma vahepealsete uuringute ja küsimusteta?

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Sõltub patsiendi seisundist ja muudest asjaoludest. Kui kõik toimib, enesetunne hea, siis nii tehakse. Iga kord, kui arst ravimi kirjutab, mõtleb ta hollega poolt ja vastuasjaolud läbi. Kui ...

Loe edasi

Võõrkeha talla all

Tere. Ma sain pool aastat tagasi meres astudes jalga u 1-2 mm torkehaava (neljanda varba juurest u 2 cm allapoole). Haav kasvas kinni, kuid arvan, et sinna jäi midagi sisse. Algul ei põhjustanud see erilisi ...

Madis Veskimägi

Vastas dr Madis Veskimägi

Tere !
Kui on vaevused, siis kindlasti uurida ja siis edasine käsitlus. Perearsti vastuvõtule !

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi

Loe edasi


Vaata kõiki nõustamisi