Vererõhk Autor: Arvo Mesikepp
Vererõhk on surve, millega süda verd mööda artereid kehasse laiali pumpab. Vere ringlemiseks vajaliku rõhu tekitavad südame kokkutõmbed. Vererõhk on erinevates kehapiirkondades pisut erinev, südamest tulevale vererõhule vastab enam-vähem see tulemus, mille saab käsivarrelt mõõtes. Kui aga mõõta seda näiteks näpult, on rõhk juba madalam.
Mõõtmistulemus registreeritakse kahe numbriga. Ülemine ehk süstoolne vererõhk on südamest väljuva vere surve, mille tekitajaks on vasaku vatsakese kokkutõmbed ning mis näitab südame tööjõudlust. Normiks peetakse süstoolse vererõhu näitu alla 140 mmHg (millimeetrit elavhõbedasammast), südamehaigetel ja suhkruhaigetel alla 130 mmHg. Viimaste rahvusvaheliste kõrge vererõhu ravijuhiste järgi peetakse vererõhku 140/90 mmHg normiks ainult haiglas või arsti vastuvõtul mõõtmisel, kodusel vererõhu mõõtmisel on norm 130–135/85 ja alla selle, 24-tunnise mõõtmise korral 125–130/80 mmHg (sellest päevasel mõõtmisel 130–135/85 ning öisel mõõtmisel 120/70 mmHg). Isoleeritud süstoolset vererõhku üle 160 mmHg samaaegse diastoolse rõhu normi korral (alla 90 mmHg) täheldatakse vanemaealistel ja seda seostatakse veresoonte seina elastsuse vähenemisega. Selline isoleeritud süstoolse vererõhu tõus esineb ka aordiklapi rikke (aordisuistiku stenoosi) ja kilpnäärme ületalitluse puhul.
Alumine ehk diastoolne vererõhk on südamesse ringiga tagasi jõudva vere surve näitaja, selle põhjal saab hinnata arterite seisundit. Normiks loetakse alla 90 mmHg ja selle tasemeni tuleb jõuda ka kõrgvererõhktõve ravis. Juhul kui kaasub diabeet või haige on varem läbi põdenud südamelihase infarkti, tuleks diastoolne vererõhk hoida raviga madalamal kui 80–85 mmHg.
Ülemise ja alumise vererõhu vahelist erinevust nimetatakse pulsirõhuks. Eakamatel inimestel on tavaliselt pulsirõhk suurem kui noortel, seda tingib vananedes tekkiv veresoonte elastsuse vähenemine. Kui varem arvestati ajuvereringehaiguste ja südame isheemiatõve eelhaigusena enam diastoolse vererõhu tõusu, siis tänapäeval kinnitavad ulatuslikud uuringud, et nii diastoolse kui süstoolse rõhu tõusuga suureneb ajuinsuldi ja südamelihase infarkti tekke risk.
Vererõhu kõrgenemise põhjus võib olla füsioloogiline (füüsiline töö, emotsioonid, stress) või seotud haigustega (neeruhaigused, ainevahetushaigused, neerupealiste haigused, maksahaigused jt). Kõige sagedamini on kõrge vererõhk tingitud kõrgvererõhktõvest.
Vererõhku kontrollitakse sõltuvalt füüsilisest koormusest, samuti selgitatakse vererõhu ööpäevased kõikumised. Ööpäevase kõikumise järgi jagatakse kõrgenenud vererõhuga uuritavad kahte rühma: a) need, kellel kõrge vererõhk öösel langeb (ingl dipper), ja b) need, kellel vererõhk ei lange ka öösel või langeb vähem kui 10 mmHg (ingl nondipper).
Vt ka kõrgvererõhktõbi.
Nõuanded sel teemal
Tükk kaelal
Tere!
Nimelt avastasin hiljuti enda kaela pealt mingisuguse imeliku ja hästi väikse muhu, mida katsuda oli väga imelik ning teisel pool kaela sellist ei ole. Ma ei pannud seda enam tähele ja siis ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Kirjeldus omane väiksele lümfisõlmele. Jälgida 1 kuu, kui ära ei kao, siis perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Juuste väljalangemine
Tere! Vabandan kui see teema ei kuulu Teie kategooriasse aga äkki oskate nôu anda. Mure siis juuste väljalangemisega, lisasin ka paar pilti. Olen selle murega pm terve elu maadelnud ja ükski arst pole ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Jah, selline hulk pole normaalne. Juustehaiguatega teglevad nii perearstid kui nahaarstid. Teie probleem keerukam, soovitan vastava kallakuga nahaarsti. Peanaha uuringud, analüüsid, vsstav ...
Madal pulss ja madal vererõhk
Tere!
Periooditi tekib kummaline probleem, mis võib kesta kuni päeva-paar: järsku tekib nõrkustunne ja tunnen end uimasena. Kui mõõdan sel ajal pulssi ja vererõhku, siis on mõlemad võrdlemisi ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Oletamine on raske Teile ja mulle. Soovitan nõu pidada oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Puukborrelioos
Tere!
Minu küsimus on järgmine:
Kui põdesin eelmisel aastal borrelioosi ja tänaseks IgG on normis aga IgM on 18 ehk piiripealne, kas siis pigem kahtlustada uut infektsiooni või ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere!
Peab teadma korduvate analüüside väärtust, võrdlema. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
tüsistused sobimatust ravimist
Perearst kirjutas mulle koleterooliravimi simvacor 20mg, mida võtsin umbes kümme kuud. Varsti tekkisid mul rindkeres valud ja imelik lämbumistunne. Käisin perearsti juures, tegin vereanalüüsi ja saadeti ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetset vastust. Soovitan koostööd oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vererõhk
Tere. usun ,et mu mure sobib teilt küsida ,asi selles ,et mul läks vererõhk umbes 6 aastat tagasi kõrgeks võimalik .et ka varem .. hommikul ärgates rõhk norm 130 /84 vahel vähem vahel veidi kõrgem kuid ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kuulake oma arsti, koostöö !
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Pulss
Tere!
Kas miinimum pulss 62 rahulikus olekus ja liigutades maximum 115 on normaalne?
Tehtud on vereanalüüsid jms ning 24 tunnine südame holter ja need on korras olnud. (Tehti, kuna ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Seda nimetatakse funktsionaalseks häireks, haigust pole. Normaalne elu, parajalt trenni, joogivett, hea ööuni. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Nõgestõbi?
Tere. Mul on mure oma 87 aastase ema pärast. Praegu viibib ta haiglas kirurgia osakonnas aga mure on naha sügeluse ja punetusega. Arst ja õde kehitavad õlgu. Tundub, et teiste osakondadega ei konsulteerita. ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Kahjuks ei saa anda konkreetseid ravisoovitusi. Arstid tegelevad esmalt raskemate tõbedega, siis nahamurega. Rääkige sellest neile.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Muhk sääremarjal, jalalaba rohekas sinine.
Tere.10 päeva tagasi tekkis sääremarjale mõne minutiga suur muhk (pea poole tennisepalli suurune). Paari päevaga taandus poole väiksemaks ja muutus valulikuks, läks sinakaslillaks. Nüüd on jalalaba ka ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ilmselt tekkis veenilaiendi vigastusest nahaalune verevalum. Kui uusi ei lisandu, siis suureks mureks ei näe põhjust. Vajadusel koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis ...
Krooniline gastriit.
Gastroskoopia uuring visuaalselt kõik korras.Histoloogiliselt esineb maolukutikoopas kerge krooniline gastriit,samuti väike intestinaalne metaplaasia fookus.
Kad see metaplaasia on vähiga seotud.
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Metaplaasia on vähieelne seisund. Üldiselt jälgitakse seda, 2 a tagant maouuringuga. Koostöö oma perearstiga.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi