Puukentsefaliit Autor: Tiiu Aug
Viited: pinsetid
Puukentsefaliit on viiruslik nakkushaigus, millesse nakatutakse puugihammustuse kaudu. Puugid ise saavad viirust paljudelt loomadelt, eelkõige aga väikestelt närilistelt, kelle verd nad imevad. Puugid on suhteliselt paiksed, kuid lindude ja loomade vahendusel võivad nakkust kandvad puugid levida paljudesse piirkondadesse. Eesti puugiliikidest on ohtlikud võsapuuk, kes elab tiheda alusmetsaga hõredates sega- ja lehtmetsades, samuti puisniitudel, ning laanepuuk, kes elutseb sagedamini põlislaantes. Viirust leitakse nakatunud puugi süljes ja eritistes. Puugi arengus on kolm staadiumi: vastne, nümf ja valmik. Et jõuda uude arengustaadiumi, peab puuk ühe korra toituma, kusjuures talle piisab vaid paarist tilgast verest. Puuk annab nakkust edasi oma järglastele ja võib igas arengustaadiumis eritada viirust – täiskasvanud emane puuk rohkesti, nümf vähem, vastne minimaalselt.
Eestis on puukentsefaliiti diagnoositud 1950. aastast alates. Alguses ei ületanud see 10 haigusjuhtu aastas, kuid näiteks 1997. aastal diagnoositi juba 404 juhtu. Haigestumist esineb aprillist novembrini, sest puukide aktiivseks elutegevuseks peab ööpäevane keskmine temperatuur olema vähemalt +5 kuni +7 °C. Aktiivne puuk varitseb sageli oma saaki mõnel rohukõrrel umbes paarikümne sentimeetri kõrgusel maapinnast. Puugihammustust harilikult ei tunta, sest puuk eritab oma süljega ka veidi tuimastavat ainet, samuti vere hüübimist takistavat ainet. Viirusega võib nakatuda ka sõrmedel olevate pisikriimustuste kaudu, kui puuki sõrmede vahel katki vajutada. Nakatuda võib haigete kitsede piima või sellest piimast valmistatud toodete tarvitamisel.
Peiteperiood kestab 2–28 päeva (harilikult 7–14 päeva). Mida lühem on peiteperiood, seda raskem on üldjuhul haiguse kulg. Haigus kulgeb tihti kahefaasiliselt. Algus võib olla tagasihoidlik – esineb kerge palavik, halb enesetunne, peavalu, lihasevalud, iiveldus, isutus, seedehäired, ülemiste hingamisteede katarri nähud. Nädala jooksul need kaebused kaovad, haige paraneb. Ühel kolmandikul nakatunutest tekib 2–8 päeva jooksul, vahel ka kuni 20 päeva hiljem, uus kehatemperatuuri tõus, kaasneb tugev peavalu, iiveldus, oksendamine, valguskartus, kuklakangestus, uimasus ja üldine halb enesetunne, kujuneb välja peaaju- ja ajukelmepõletik.
Enamasti haiged paranevad. Järelnähtudena võivad ilmneda varasemast kiirem väsimine, töövõime langus, üldine närvilisus ja pingepeavalud. Sageli võib vanematel inimestel püsiva närvisüsteemikahjustusena jääda jäsemete halvatus, mälu- ja koordinatsioonihäired. Haiglaravi on vajalik, et täpsustada diagnoosi, kergendada haige vaevusi ja määrata neuroloogilise kahjustuse ulatus. Ravi on sümptomaatiline, puukentsefaliidi viiruse vastane ravim puudub. Sõltuvalt haiguse staadiumist on voodirežiim vajalik 1–2 nädala vältel.
Haiguse läbipõdemine annab eluaegse kaitse, haigestutakse ainult kord elus. Et haigestumist vältida, tuleb lasta end vaktsineerida – kolmest süstist kaks esimest tehakse 1–3-kuulise vaheajaga, kolmas aga aasta pärast. Lisaannus vaktsiini süstitakse iga kolme aasta tagant, et kaitset säilitada. Süstekoht on tavaliselt natuke aega hell ja tõusta võib väike palavik.
Puugihammustuste vältimiseks on soovitatav kanda metsas ja puisniitudel liikudes pika varrukaga riideid, soovitatavalt heledaid, et puuki märgata juba enne, kui ta jõuab hammustada. Püksisääred toppida sokkide sisse. Puugiohtlikust piirkonnast väljudes tuleb kogu keha hoolega üle vaadata, lastel kindlasti kontrollida kõrvataguseid.
Puugi eemaldamiseks nahast kasutatakse lamedaotsalisi pintsette, millega haaratakse puuki võimalikult pea poolt ja nahale nii lähedalt, kui võimalik. Puuk tõmmatakse nahast välja otsesuunas. Seejärel pestakse haava vee ja seebiga või mõne desinfitseeriva vahendiga. Kui puugi hammustuskohale tekib ringjas nahapunetus või esineb muid häirivaid sümptomeid, tuleb kohe pöörduda arsti poole.
Vt ka putukaallergia.
Seotud teemad
Nõuanded sel teemal
Alaseljavalud
Tere, kas tõlgendaksite MRT vastust.
Nimmelordoos on veidi lamenenud. Nimmelülid on tavapärase kuju ja suurusega. L4 lülikehas on 8 mm T1 ja T2 tõusnud signaaliga kolle - hemangioom. Lülikehade ...
Vastas dr Ain Pajos
4 s nimmelülis on väike ilmselt kaasasündinud kolle seoses laienenud veresoontega. Reeglina on tegemist healoomulike muutustega veresoonte sisekestas mis enamasti vaevusi ei põhjusta. Mitmes nimmelülidevahelises ...
Loe edasiFND, funktsionaalne neuroloogiline häire
Tere,
Kas Eestis tunnustatakse/teatakse functional neurological disorder (FND), funktsionaalne neuroloogiline häire kohta? Kui jah siis kuidas ja millega seda ravitakse? Kas allpool nimetatud ...
Vastas dr Ain Pajos
Sündroom on ka Eestis tuntud ja vajalik ravi kättesaadav.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Rahutud,valutavad jalad
Tere
Olen 35a vana ning Sünnitasin 7,5 kuud tagasi tütre (keisri teel) ning nüüd viimase 3 kuu jooksul on tekkinud öösel jalgades valu/rahutus. Suuresti just sääre osas ning aegajalt ka kergelt ...
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseks võib olla ka nt rauapuudusest tingitud aneemia. Võimalik on ka pärilik soodumus. Kui perearst ei aita, tulge neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud seljas, valu rinnus, uimasus, südame kloppimine
Tere,
Umbes kuu aega on seljas ja rinnus valu. Seljavalu on üle selja - abaluu kandis ning alaseljas. Peamiselt kõik vasakul pool aga mitte alati. Rinnus valu on vasakus rinnas - rinnanibu vahetus ...
Vastas dr Ain Pajos
Seljavalu abaluu taga mis kiirgub ette ja küljele viitab roietevahelise närvi ärritusele seoses rinnalülidevahelise liigese või diski probleemiga. Perearsti kaudu tuleks teha pildi rinnalülidest ja pöörduda ...
Loe edasiMRT uuringu vastus
Palun seletust MRT uuringu kohta.
Teostatud uuring: MRT uuring peaajust natiivis 2 mähisega 8 tööd. Kood: 79203 x 1. Kirjeldus: Leid: Lateraalvatsakeste, III ja IV vatsakese deformatsiooni ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on tõenäoliselt healoomulise ajukelmest lähtuva kasvajaga. Ravi asjus tuleb aga kiiresti konsulteerida neurokirurgiga.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
mure
Tere, olen viimased aasta aega võidelnud ärevusega ja viimastel kuudel on mure selles, et jäsemetes ja kätes tihti lihastõmblused, lisaks on raskuste tassimisel nt poekott vahel hakanud peale seda sõrmede ...
Vastas dr Ain Pajos
Võiks siiski läbi perearsti kontrollida veremineraalide (Ca., Mg., K., Na.)taset vereseerumis. Kui see korras, siis ärevushäire diagnoosiks visiit neuroloogi juurde.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valud rinnus
Tere,
Paar aastat on esinenud valud rindkeres. Valud tulevad ja lähevad üsna suvalistel aegadel. Vahed valude vahel on paar kuud. Valu asukoht on ka olnud üsna ebamäärane. Kord valutab vasakul ...
Vastas dr Ain Pajos
Asja saab täpsustada vaid siis, kui valu esinemise ajal pöörduda arsti vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Valu kaelas ja õlgadel
Tere
Mure selline juba pikkaaega kimputab mind kaelavalu ja õlavalu,valu on igapäevaselt ,olen käinud massööri juures 2korda kas peaksin veel käima?
Pinge on päris suur. Valuga kaaseb peavalu ...
Vastas dr Ain Pajos
Massazi toime jääb lühikeseks kui peapõhjus jääb püsima. Sageli on selleks krooniline ärevus ja/või depressioon mis põhjustab kaelalihaste pingeseisundi ja ka sundasendis istumine. Soovitan visiiti neuroloogile.
Loe edasi
Alaseljavalu, valu kiirgumiseg vasakusse jalga
Tere, kannatan 2,5 a alaseljavalude ja kubeme piirkonna valusi. Novembris KT-uuring lülisamba nimmeosast natiivis. Lülikehad on normaalse kõrgusega, lülivahemikud ahenemiseta. Lülikehad on koldeleiuta. ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui esineb ka labajala osaline nõrkus tuleks pöörduda EMOsse. Kui nõrkust ei ole, siis paranemise võimaldamiseks tuleb vältida liigutusi, asendeid ja harjutusi mis tekitavad valu ja sipelgaid sääres ja ...
Loe edasiKolmiknärvi neuralgia
Tere!
Neuroloog diagnoosis kolmiknärvi neuralgia ja määras karbamasepiini 3x 300 mg päevas 17 päeva. Mul need valuhood aastaid kestnud vahelduva eduga. Mingi periood on rahulikum ja siis jälle ...
Vastas dr Ain Pajos
Kolmiknärvi valu tavavaluvaigistid ei leevenda - raviks kasutatakse epilepsiaravimeid. Kõik sõltub diagnoosi õigsusest.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi