Kui allergia pitsitab kopse: kuidas on seotud astma ja allergiad?
Dr Kadri JaamaKevadsuvi toob kaasa õitsevad puud, linnulaulu ja päikesepaistelised päevad, kuid paljude jaoks ka aevastamise, köha ja raskendatud hingamise. Astma ja allergiad on Eestis laialt levinud ning sageli käivad need kaks käsikäes. Miks see nii on, kuidas neid eristada ning mida saab ise ära teha, räägib Confido kopsuarst dr Kadri Jaama.
Astma ja allergiad on kaks levinud terviseprobleemi, millel on sageli tihe seos. Kuigi erinevad haigused, võivad need sageli esineda koos.
Mis on astma?
Astmat võib kirjeldada kui kroonilist mittebakteriaalset hingamisteede põletikku, mis põhjustab hingamisteede ahenemist. Tüüpilised sümptomid on köha, vilistav hingamine, õhupuudus ja pitsitustunne rinnus. Enamasti tunnevad inimesed, et raskem on hingata välja kui sisse. Haigus kulgeb hooti – mõnedel harva, teistel igapäevaselt.
Astmahoo võivad esile kutsuda mitmed tegurid, sealhulgas viirusinfektsioonid, füüsiline koormus, külm õhk või emotsionaalne stress, samuti kokkupuude allergeeniga.
Allergia kui astma vallandaja
Paljudel astmahaigetel on ka allergiaid – sellisel juhul võime rääkida allergilisest astmast. Allergiline reaktsioon tekib siis, kui immuunsüsteem reageerib üle muidu kahjutule ainele, näiteks tolmulestadele, õietolmule, hallitusele või loomakarvadele. Need allergeenid võivad süvendada hingamisteede allergilist põletikku ja vallandada astmahoo.
Kas mul on allergiline või mitteallergiline astma?
Allergiline astma tekib tavaliselt lapsepõlves ning sellega kaasnevad sageli ka muud atoopilised seisundid, nagu heinapalavik või atoopiline dermatiit.
Mitteallergiline astma esineb rohkem täiskasvanutel ja selle vallandajad ei ole seotud allergeenidega – sagedamini on tegu näiteks stressi, külma õhu või ärritavate ainete sissehingamisega.
Milline on astma ja allergiate ravi?
Astma ja allergiate diagnoosimine hõlmab sageli kopsumahu mõõtmise uuringut ehk spiromeetriat, vereanalüüse ja nahatorketeste allergeenide määramiseks. Astmaravi eesmärk on kontrollida põletikku, vältida astma vallandajaid ja hoida sümptomid kontrolli all.
Tüüpilised ravivõimalused:
- astma raviks inhalaatorid (inhaleeritav hormoon + pikatoimeline bronhilõõgasti),
- allergia sümptomite leevendamiseks antihistamiinikumid ja ninaspreid.
Mida saab inimene ise teha?
Vältida teadaolevaid allergeene: hoida oma kodu puhtana, tuulutada targalt ja vältida kokkupuudet loomakarvadega, kui ollakse tundlik.
Jälgida õietolmuennustusi ja planeerida välitegevusi vastavalt sellele.
Mitte suitsetada ega viibida suitsuses keskkonnas.
Kui sümptomid sagenevad, siis mitte jääda ootama – astmaravi alustamisega venitamine võib tuua kaasa raskeid tüsistusi.
Astma ja allergiad ei kao iseenesest, kuid õige ravi ja teadliku eluviisiga on võimalik elada täisväärtuslikult. Võimalus hingata ei tohiks olla luksus.