IBUMETIN

(Käsimüügiravim)*
Nõrk kuni mõõdukas valu. Düsmenorröa. Palavik.

(Retseptiravim)*
Reumaatilised haigused. Nõrk kuni mõõdukas valu. Düsmenorröa. Palavik.

(Käsimüügiravim)*
Nõrk kuni mõõdukas valu ja palavik: täiskasvanule 400 mg, seejärel vajaduse korral 200 mg või
400 mg mitte sagedamini kui iga 4 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus nõrga kuni
mõõduka valu ja palaviku korral ei tohiks ületada 1200 mg.
Ibuprofeeni ei tohi ilma arsti korralduseta kasutada valu korral kauem kui 6 päeva jooksul,
teadmata põhjusega palaviku korral kauem kui 3 päeva jooksul ega ületada soovituslikku
annust.
Samuti peavad patsiendid arstiga konsulteerima, kui sümptomid halvenevad kasutamisel kauem
kui 4 päeva jooksul.
Lapsele 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Lastele kehakaaluga üle 20 kg
manustatakse 200 mg 3 korda ööpäevas; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg 3 korda ööpäevas
ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg 3 korda ööpäevas.
Kui üle 6 kuu vanustel lastel ja noorukitel on vajalik ravi üle 3 päeva või sümptomid
halvenevad, siis tuleb konsulteerida arstiga.

Primaarse düsmenorröa sümptomaatiline ravi: soovitatav annus on 400 mg iga 4 tunni järel
vastavalt vajadusele.

* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis


Tabletid neelatakse tervelt, vajadusel võib tablette ka närida või peenestada, peale juua vett.
Võttes tablette söögi ajal väheneb maoärrituse tekke võimalus.


(Retseptiravim)*
Nõrk kuni mõõdukas valu ja palavik: täiskasvanule 400 mg, seejärel vajaduse korral 200 mg või
400 mg mitte sagedamini kui iga 4 tunni järel. Maksimaalne ööpäevane annus nõrga kuni
mõõduka valu ja palaviku korral ei tohiks ületada 1200 mg.
Lapsele 20...40 mg/kg ööpäevas, jaotatuna 3...4 annuseks. Lastele kehakaaluga üle 20 kg
manustatakse 200 mg 3 korda ööpäevas; kehakaaluga üle 30 kg 200…400 mg 3 korda ööpäevas
ja üle 40 kg kaaluvatele lastele 400 mg 3 korda ööpäevas.

Primaarse düsmenorröa sümptomaatiline ravi: soovitatav annus on 400 mg iga 4 tunni järel
vastavalt vajadusele.

Reumaatilised haigused: soovitatav annus täiskasvanule on 1200... 3200 mg ööpäevas, jagatuna
3...4 annuseks. Kui on saavutatud rahuldav tulemus, tuleks annust vähendada madalaimale
säilitusannusele, mis tagab sümptomite kontrolli all hoidmise. Reumatoidartriidi puhul on
üldiselt vajalikud suuremad annused kui osteoartriidi puhul.

Tabletid neelatakse tervelt, vajadusel võib tablette ka närida või peenestada, peale juua vett.
Võttes tablette söögi ajal väheneb maoärrituse tekke võimalus.

Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese
aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik 4.4).

Ülitundlikkus ibuprofeeni või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes.

Ibuprofeeni manustamine on vastunäidustatud järgmiste haigusseisundite puhul:
• anamneesis varasema MSPVA-de kasutamisega seotud seedetrakti verejooks või
perforatsioon;
• teadaolev ülitundlikkusreaktsioon MSPVA-de või atsetüülsalitsüülhappe suhtes;
• äge või anamneesis korduv seedetrakti haavand/verejooks (kaks või enam kindlat
haavandumise või verejooksu juhtu);
• raskekujuline maksapuudulikkus;
• maksatsirroos;
• raske südamepuudulikkus;
• pahaloomuline hüpertensioon;
• raske neerupuudulikkus;
• seisundid, mille puhul esineb soodumus veritsuste tekkeks (nt trombotsütopeenia);
• bronhiaalastma, mis vallandub salitsüülhappe toimel ning teised mittesteroidsetest
põletikuvastastest ainetest põhjustatud allergilised sümptomid;
• raseduse 3. trimester.

Ibuprofeeni tuleks kasutada ettevaatusega patsientidel, kellel esineb:
• neerutalitluse häire;
• hüpertensioon või kardiaalsed seisundid mille tüsistusteks on vedeliku peetus ja tursed;
• maksatalitluse häire;
• teadaolev infektsioon;
• verehüübivuse häired.
* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis



Kõrvaltoimeid saab vähendada, kasutades minimaalset efektiivset annust võimalikult lühikese
aja jooksul, mis sümptomite kontrollimiseks vajalik (vt lõik Seedetrakti riskid ja
Kardiovaskulaarsed riskid).

Ibumetin tablettide kasutamise ajal peab vältima teiste MSPVA-de (sh selektiivsete
tsüklooksügenaas-2 inhibiitorite), liitiumi ja metotreksaadi kasutamist.

Patsientidel, kellel esineb süsteemne erütematoosne luupus või mõni muu sidekoehaigus, võib
esineda suurem risk aseptilise meningiidi tekkeks.

Sarnaselt kõigile tsüklooksügenaasi/prostaglandiinide sünteesi inhibeerivatele ravimitele võib
ibuprofeen kahjustada viljakust, mistõttu seda ei ole soovitatav kasutada naistel, kes soovivad
rasestuda. Naistel, kellel on raskusi rasestumisega või kellel uuritakse viljatuse põhjuseid, tuleks
kaaluda ravi katkestamist ibuprofeeniga.

Eakatel patsientidel on MSPVA-de kasutamisest tingitud kõrvaltoimete (eriti seedetrakti
verejooks ja perforatsioon, mis võib lõppeda letaalselt) esinemissagedus kõrgem.

Seedetrakti riskid
Seedetrakti verejooks, haavand ja perforatsioon: Potentsiaalselt letaalset seedetrakti verejooksu,
haavandumist või perforatsiooni on teatatud kõikide MSPVA-de kasutamisega ravi mistahes
ajahetkel kas hoiatavate sümptomitega või ilma ning tõsiste seedetrakti sümptomite
anamneesiga või ilma.

Seedetrakti verejooksu, haavandumise ja perforatsiooni risk on kõrgem MSPVA-de annuse
suurendamisega, haavandi anamneesiga patsientidel, eriti kui haavand on komplitseerunud
verejooksu või perforatsiooniga (vt lõik 4.3) ning eakatel patsientidel. Nendel patsientidel peab
ravi alustama võimalusel väikseima annusega. Samuti neil, kes kasutavad väikses annuses
atsetüülsalitsüülhapet või teisi seedetrakti kahjustuste riski suurendavaid ravimeid (vt allpool ja
lõik 4.5) tuleb kaaluda kombinatsioonravi protektiivsete ainetega (sh misoprostool või
prootonpumba inhibiitorid).

Seedetrakti toksilisuse anamneesiga patsiendid, eriti eakad, peavad teatama mistahes
ebatavalisest seedetrakti sümptomist (näiteks seedetrakti verejooksust), eriti kui need ilmnevad
ravi algul.

Ettevaatus on vajalik patsientide puhul, kes kasutavad samaaegselt seedetrakti haavandi ja
verejooksu riski suurendavaid ravimeid, nagu suukaudsed kortikosteroidid, antikoagulandid (nt
varfariin), selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid või trombotsüütide agregatsiooni
inhibiitorid nagu atsetüülsalitsüülhape (vt lõik 4.5).

Kui ibuprofeen-ravi ajal tekib seedetrakti verejooks või haavand, tuleb ravi kohe katkestada.

MSPVA-sid tuleb ettevaatusega kasutada seedetrakti haiguse anamneesiga (haavandiline koliit,
Crohni tõbi) patsientidel, kuna MSPVA-d võivad põhjustada nende haiguste ägenemist (vt lõik
4.8).

Kardiovaskulaarsed ja tserebrovaskulaarsed riskid
Kliiniliste ja epidemioloogiliste uuringute andmed lubavad oletada, et ibuprofeeni kasutamine,
eriti pika-ajaliselt ja suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud arteriaalse
tromboosi juhtude kõrgenenud riskiga (nt müokardiinfarkt või insult). Epidemioloogilised
uuringud ei ole näidanud väikestes annustes (<1200 mg ööpäevas) ibuprofeeni seost
müokardiinfarkti kõrgenenud riskiga.

* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis


Ettevaatus (konsulteerimine arsti või apteekriga) ja jälgimine on vajalik enne ravi alustamist
patsientide puhul, kellel on anamneesis MSPVA-de kasutamisega seotud hüpertensioon ja/või
südamepuudulikkus (vedeliku retesioon, hüpertensioon ja tursed).

Mitteravitud hüpertensiooni, südame paispuudulikkuse, südame isheemiatõve, perifeersete
arterite haiguse ja/või tserebrovaskulaarse haigusega patsientidel tohib ibuprofeeni kasutada
ainult pärast põhjalikku kaalutlust. Kardiovaskulaarsete haiguste riskifaktoritega (sh
hüpertensioon, hüperlipideemia, suhkurtõbi, suitsetamine) patsientidel tohib pika-ajalist ravi
alustada pärast põhjalikku kaalutlust.

Ettevaatlik peab olema samaaegse antikoagulantravi korral.

Ibuprofeeni tuleb ettevaatlikult kasutada patsientidel, kellel on astma, kuna MSPVA-d võivad
neil patsientidel esile kutsuda bronhospasmi.
Patsientidel, kellel on südame-, neeru- või maksapuudulikkus või kes samal ajal kasutavad
diureetikume, tuleb jälgida vedeliku retentsiooni ja neerude tööd, sest ibuprofeen võib
neerufunktsiooni halvendada.
Dehüdreeritud lastel ja noorukitel on oht neerukahjustuse tekkeks.

Nahareaktsioonid
MSPVA-de kasutamisel on väga harva tekkinud tõsised nahakahjustused, milledest mõned
võivad lõppeda surmaga, sealhulgas eksfoliatiivne dermatiit, Stevensi-Johnsoni sündroom ja
toksiline epidermaalne nekrolüüs (vt lõik 4.8). Suurim risk nahareaktsioonide tekkeks on
varases ravietapis, enamusel juhtudest tekib reaktsioon ravi esimesel kuul. Ibumetin tablettide
manustamine tuleb katkestada kohe, kui ilmneb nahalööve, limaskesta kahjustused või mõni
muu ülitundlikkuse sümptom.

Ravim sisaldab abiainena laktoosmonohüdraati. Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse,
galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoosi-galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei
tohi seda ravimit kasutada.

Kortikosteroidid: suurenenud risk seedetrakti verejooksu või haavandi tekkeks (vt lõik 4.4).
Antikoagulandid: MSPVA-d võivad suurendada antikoagulantide (näiteks varfariin) toimet ja
esineb suurenenud risk verejooksuks (vt lõik 4.4).
Trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid ja selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid:
suurenenud risk seedetrakti verejooksuks (vt lõik 4.4).
Liitium: ibuprofeen tugevdab liitiumipreparaatide toimet vähendades liitiumi kliirensit. Tõuseb
risk liitiumi mürgistuseks (nõrkus, treemor, ülisuur janu, segasus) (vt lõik 4.4).
Diureetikumid: ibuprofeen nõrgendab furosemiidi või bumetaniidi sisaldavate diureetikumide
toimet. Ibuprofeeni toimel väheneb ka neerudes prostaglandiini tootmine ja seega väheneb ka
tiasiiddiureetikumide diureetiline ja antihüpertensiivne toime.
Metotreksaat:
24 tundi enne või pärast ibuprofeeni manustatud metotreksaadi
plasmakontsentratsioon ja toksilised efektid (leukopeenia, trombotsütopeenia, aneemia,
nefrotoksilisus, limaskesta haavandumine) võivad suureneda.
Tsüklosporiin: ibuprofeeni ja tsüklosporiini samaaegsel kasutamisel tõuseb plasmas
tsüklosporiini kontsentratsioon, mis võib suurendada toksilist toimet neerudele, kolestaasi ja
paresteesia teket.
Probenetsiid võib pikendada ibuprofeeni eliminatsiooniaega.
AKE-inhibiitorid: ibuprofeen võib vähendada AKE-ihibiitorite toimet inhibeerides
prostaglandiini sünteesi.
Teised MSPVA-d: suurenenud risk seedetrakti verejooksuks (vt lõik 4.4).
* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis


Takroliimus: ibuprofeeni ja takroliimuse samaaegne kasutamine võib suurendada
nefrotoksilisuse riski.
Atsetüülsalitsüülhape: Eksperimentaalsete uuringute andmed näitavad, et ibuprofeeni
samaaegne kasutamine võib vähendada atsetüülsalitsüülhappe väikeste annuste trombotsüütide
agregatsiooni pärssivat toimet. Kuid nende andmete vähesuse tõttu ja nende ekstrapoleerimise
ebakindluse suhtes ex vivo situatsioonist kliinilisse situatsiooni, ei saa kindlaid järeldusi
ibuprofeeni regulaarse manustamise kohta teha ning kliiniliselt olulist toimet ibuprofeeni
juhusliku manustamise kohta ei saa väita (vt lõik 5.1).

Kuigi kirjanduses ei ole teateid teratogeense toime kohta, ei ole ibuprofeeni, nagu ka kõiki teisi
mittesteroidseid põletikuvastaseid ravimeid, soovitatav manustada raseduse 1. ja 2. trimestril
ning sünnituse ajal, kuna prostaglandiini sünteesi inhibiitoritel on täheldatud kahjulikku toimet
rasedusele ja/või lootele/vastsündinule (epidemioloogilistel uuringutel on täheldatud suuremat
nurisünnituse, südame väärarengute ja gastroskiisi ohtu).

Prostaglandiini inhibiitorite toimel võib loote arterioosjuha enneaegselt sulguda, seetõttu on
ibuprofeen alates raseduse 3. trimestrist vastunäidustatud (vt lõik 4.3).
Prostaglandiini inhibiitorite toimel võib pikeneda sünnitusjärgne veritsusaeg ja väheneda emaka
kontraktsioonid, mis viib pikenenud sünnitegevusele.

Ibuprofeen eritub rinnapiima. Ravimi kontsentratsioonide suhe rinnapiimas ja vereplasmas on
0,1. Kuigi kõrvaltoimeid imikule ei ole täheldatud, tuleb hinnata riski-kasu suhet, sest imikud ja
lapsed on eriti tundlikud ibuprofeeni toimetele. Kestva ravi vajadusel on soovitatav rinnaga
toitmine lõpetada.

Ibuprofen ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100
kuni <1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10 000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10
000.

Seedetrakti kõrvaltoimed esinevad kõige sagedamini. Kontrollitud kliinilistes uuringutes oli
4...36 %-l täiskasvanutest üks või mitu seedetrakti kaebust. Kasutades ibuprofeeni annust kuni
1200 mg ööpäevas lühiajaliselt, oli kõrvaltoimete esinemissagedus harvem.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage: nahalööve.
Harv: nõgestõbi ja bulloossed reaktsioonid.
Väga harv: leetrite-taoline lööve, mitmekujuline erüteem, nodoosne erüteem, alopeetsia,
fototoksilisus, vaskuliit, villiline lööve, juuste ja küünte kahjustused, herpesetaoline dermatiit,
Stevensi-Johnsoni sündroom ja toksiline epidermaalne nekrolüüs.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: neutropeenia, trombotsütopeenia, agranulotsütoos, aplastiline aneemia, hemolüütiline
aneemia, eosinofiilia, koagulatsiooni häired, valgeliblede aplaasia ja pantsütopeenia.

Närvisüsteemi häired
Sage: kerge ja mööduv peavalu ja pearinglus.
Harv: unisus, depressioon, segasus, aseptiline meningiit ja ekstrapüramidaalsed häired.
* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis



Kõrva ja labürindi kahjustused
Sage: tinnitus.

Maksa ja sapiteede häired
Aeg-ajalt: märgatav maksaensüümide (ALT ja AST) aktiivsuse tõus (ligi kolmekordne tõus).
Harv: rasked maksa kahjustused, kaasa arvatud kollatõbi ja fataalsed hepatiidi juhud.

Neerude ja kuseteede häired
Harv: äge neerupuudulikkus, interstitsiaalne nefriit, nefrotoksilisus koos kreatiniini
kontsentratsiooni suurenemisega vereplasmas, veepeetus koos tursetega, papillaarne nekroos ja
membranoosne nefropaatia.

Südame häired
Sage: vedelikupeetus ja tursed.
Aeg-ajalt: kongestiivne südamepuudulikkus.

Kliinilised uuringud ja epidemioloogilised andmed lubavad oletada, et ibuprofeeni
kasutamine, eriti pika-ajaliselt ja suurtes annustes (2400 mg ööpäevas), võib olla seotud
arteriaalse tromboosi juhtude (nt müokardiinfarkt ja insult) vähese kõrgenenud riskiga.

Endokriinsüsteemi häired
Harv: hüponatreemia.

Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt: unetus ja närvilisus.
Harv: segasus, suutmatus süveneda ja kognitiivsed häired.

Silma kahjustused
Harv: silma kahjustused, kaasa arvatud ähmane nägemine, nõrgenenud nägemine, muutused
värvide nägemisel, nägemisvälja kahjustused, skotoom, amblüoopia, diploopia ja iridotsükliit.

Vaskulaarsed häired
Aeg-ajalt: hüpertensioon.

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Aeg-ajalt: astmahood.

Seedetrakti häired
Väga sage: düspepsia ja diarröoa (10...30%-l ibuprofeeniga ravitud patsientidest).
Sage: iiveldus, oksendamine, epigastraalne valu, kõhuvaevused, seedehäired, kõhukinnisus,
kõhukrambid või -valu.
Aeg-ajalt: mao- või kaksteistsõrmiksoole haavand veritususe ja/või perforatsiooniga, seedetrakti
verejooks, koliit ja põletikuline soolehaigus.

Ibuprofeeni üleannustamisel sõltub mürgistuse teke sissevõetud ibuprofeeni kogusest ja ajast
mis on möödunud ravimi sissevõtmisest, ka individuaalne reaktsioon võib varieeruda. Seetõttu
on oluline hinnata igat juhtu individuaalselt. Kõige sagedasemad ibuprofeeni üleannustamise
sümptomid on iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, letargia ja unisus, nähud kesknärvisüsteemi
poolt (peavalu, tinnitus, krambid, kesknärvisüsteemi pärssumine). Harva võib esineda
metaboolset atsidoosi, koomat, ägedat neerupuudulikust ja apnoed (peamiselt väga väikestel
lastel). On teatatud ka kardiovaskulaarsetest häiretest: hüpotensioon, bradükardia, tahhükardia
ja kodade fibrillatsioon. Kuna spetsiifilist antidooti ei ole, siis on mürgistuse ravi
sümptomaatiline ja toetav, kuid tähtis on kohene mao tühjendamine.
* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis

Farmakoterapeutiline rühm: mittesteroidsed põletiku- ja reumavastased ained, ATC-kood:
M01AE01.

Ibuprofeen kuulub mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) propioonhapete gruppi ja
avaldab põletikuvastast, valuvaigistavat ja palavikku alandavat toimet. Tema toimemehhanism
ei ole veel täielikult teada, nagu ka teiste MSPVA-de puhul, kuid see võib olla seotud
prostaglandiini süntetaasi inhibeerimisega. Peale ratseemilise ibuprofeeni imendumist muutub [-
]R-enantiomeer [+]S-vormiks. Ibuprofeeni bioloogilist aktiivsust seostatakse [+]S-
enantiomeeriga.
Liigesehaiguste puhul toimib ibuprofeen valuvaigistava ja põletikuvastaste mehhanismide
kaudu. Terapeutiline toime ei tulene ajuripatsi-neerupealise stimulatsioonist. Ibuprofeen ei
mõjuta progresseeruva reumatoidartriidi kulgu.
Valu ravis võib ibuprofeen blokeerida valuimpulsi tekke perifeerse toime kaudu, mis hõlmab
prostaglandiinide aktiivsuse pärssimist ja võimalikku teiste valuretseptoreid stimuleerivate
ainete sünteesi või toime inhibeerimist.
Eksperimentaalsed andmed viitavad sellele, et ibuprofeen võib koosmanustamisel inhibeerida
väikseannuselise aspiriini trombotsüütide agregatsiooni pärssivat toimet. Ühes uuringus, kus
ibuprofeeni manustati ühekordse 400 mg annusena 8 tunni jooksul enne või 30 minutit pärast
atsetüülsalitsüülhappe toimeainet vahetult vabastava tableti (81 mg) võtmist, täheldati
atsetüülsalitsüülhappe vähenenud toimet tromboksaani moodustumisele või trombotsüütide
agregatsioonile.
Kuid nende andmete vähesuse tõttu ja nende ekstrapoleerimise ebakindluse suhtes ex vivo
situatsioonist kliinilisse situatsiooni, ei saa kindlaid järeldusi ibuprofeeni regulaarse
manustamise kohta teha ning kliiniliselt olulist toimet ibuprofeeni juhusliku manustamise kohta
ei saa väita.

Imendumine
Ibuprofeen imendub seedetraktist peaaegu täielikult. Maksimaalne kontsentratsioon
vereplasmas saabub 1...2 tunni pärast. Ravimi poolväärtusaeg vereplasmas on ligikaudu 2 tundi.
[-]R-vorm, mis arvatakse olevat farmakoloogiliselt inaktiivne, muutub täiskasvanutel aeglaselt
ja mittetäielikult (60%) aktiivseks [+]S-vormiks. [-]R-isomeer on veres ringlev reservuaar
tagamaks aktiivse ravimi taset.

Jaotumine
>95% ibuprofeenist seondub vereplasma valkudega. Jaotusruumala on ligikaudu 0,15 l/kg.
Jaotuvuse suhe plasmakontsentratsiooni ja sünoviaalvedeliku vahel on 0,4.

Biotransformatsioon
Ibuprofeen metaboliseeritakse maksas inaktiivseks hüdroksü- ja karboksüpropüül-
fenüülpropioonhappe metaboliitideks, mis on inaktiivsed. Ülejäänud osa ravimist võib leida
väljaheitest nii metaboliitidena kui ka imendumata ravimina.

Eritumine
Väike kogus ibuprofeenist eritub uriiniga muutumatul kujul, koos suurema osa inaktiivsete
metaboliitidega.Väike kogus eritub sapiga. 24 tundi pärast manustamist on ravim organismist
eritunud täielikult. Ibuprofeenil on kahefaasiline plasma eliminatsiooni kõver, mille
poolestusaeg on umbes 2 tundi.
* käsimüügiravim: 400 mg tabletid, 10 tk vi 30 tk pakendis
* retseptiravim: 400 mg tabletid 50 tk või 100 tk pakendis

Uuringutes rottidel on leitud antud ravimiklassi ainetel emaka aktiivsust vähendav ja rasedust
pikendav toime. Suurim mure MSPVA-de kasutamisel raseduse 3. trimestri ajal on enneaegne
arterioosjuha sulgumine ja pulmonaarse hüpertensiooni teke lootel/vastsündinul. Seda toimet on
esienud nii rottidel kui ka inimestel.

Kartulitärklis
Kroskarmelloosnaatrium
Laktoosmonohüdraat
Magneesiumstearaat
Hüpromelloos 15 (E 464)
Mikrokristalne tselluloos (E 460)
Propüleenglükool
Talk
Kolloidne, veevaba ränikdioksiid.

Ei kohaldata.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

10 või 30 tabletti blistris.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.