CIPROFLOXACIN SANDOZ 500MG

Ciprofloxacin Sandoz 500 mg õhukese polümeerikattega tabletid on näidustatud järgmiste
infektsioonide raviks (vt lõigud 4.4 ja 5.1). Enne raviga alustamist tuleb erilist tähelepanu pöörata
olemasolevale informatsioonile tsiprofloksatsiini resistentsuse kohta.

Antibakteriaalsete ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhendeid.

Täiskasvanud
Gramnegatiivsetest bakteritest põhjustatud alumiste hingamisteede infektsioonid:
- kroonilise obstruktiivse kopsuhaiguse ägenemine,
- bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi või bronhektaasia korral,
- pneumoonia.
Krooniline mädane keskkõrvapõletik.
Kroonilise sinusiidi ägenemine, eriti kui need on põhjustatud gramnegatiivsetest bakteritest.
Kuseteede infektsioonid.
Suguteede infektsioonid:
- gonokokkidest põhjustatud uretriit ja tservitsiit, mille põhjustajaks on ravimi suhtes
tundlik Neisseria gonorrhoeae;
- epididümiit-orhiit, sh ravimile tundliku Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud;
- väikevaagnapõletik, sh ravimi suhtes tundliku Neisseria gonorrhoeae põhjustatud juhud.
Mao-sooletrakti infektsioonid (nt reisikõhulahtisus).
Kõhuõõne infektsioonid.
Gramnegatiivsete bakterite põhjustatud naha ja pehmete kudede infektsioonid.
Pahaloomuline väliskõrvapõletik.
Luude ja liigeste infektsioonid.
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete infektsioonide profülaktika.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).



Tsiprofloksatsiini võib kasutada neutropeeniaga patsientidel, kellel on palavik, mis võib olla tingitud
bakteriaalsest infektsioonist.

Lapsed ja noorukid
Pseudomonas aeruginosa põhjustatud bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral.
Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit.
Siberi katku kopsuvorm (kokkupuutejärgne profülaktika ja ravi).

Vajadusel võib tsiprofloksatsiini kasutada lastel ja noorukitel raskete infektsioonide raviks.

Ravi võivad alustada ainult arstid, kellel on laste ja noorukite tsüstilise fibroosi ja/või raskete
infektsioonide ravi kogemusi (vt lõigud 4.4 ja 5.1).

Annuse suuruse määravad infektsioon, selle raskusaste ja koht, haigustekitaja(te) tundlikkus
tsiprofloksatsiini suhtes, patsiendi neerufunktsioon ning lastel ja noorukitel kehakaal.
Ravi kestus sõltub haiguse raskusest ning selle kliinilisest ja bakterioloogilisest kulust.
Teatud bakterite (nt Pseudomonas aeruginosa, Acinetobacter või Staphylococci) põhjustatud
infektsioonide ravi puhul võib tekkida vajadus suuremate tsiprofloksatsiini annuste ning teiste
sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse manustamise järele.

Teatud infektsioonide (nt väikevaagna põletikulised haigused, kõhuõõnesisesed infektsioonid,
infektsioonid neutropeeniaga patsientidel ning luude ja liigeste infektsioonid) ravi puhul võib
sõltuvalt haigustekitajast ilmneda vajadus teiste sobivate antibakteriaalsete preparaatide samaaegse
manustamise järele.

Täiskasvanud
Näidustused
Ööpäevane annus
Ravi kogukestus
(mg)
(sh võimalik esialgne
parenteraalne ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Alumiste hingamisteede infektsioonid
500...750 mg kaks
7...14 päeva

korda ööpäevas

Ülemiste
Kroonilise sinusiidi
500...750 mg kaks
7...14 päeva
hingamisteede
ägenemine
korda ööpäevas

infektsioonid
Krooniline mädane
500...750 mg kaks
7...14 päeva

keskkõrvapõletik
korda ööpäevas

Pahaloomuline
750 mg kaks korda
28 päeva kuni 3 kuud
väliskõrvapõletik
ööpäevas
Kuseteede
Tüsistumata tsüstiit
250...500 mg kaks
3 päeva
infektsioonid (vt lõik
korda ööpäevas

4.4)
Premenopausaalsetel naistel võib kasutada

ühekordset 500 mg annust
Tüsistunud tsüstiit,
500 mg kaks korda
7 päeva
tüsistumata püelonefriit
ööpäevas

Tüsistunud püelonefriit
500...750 mg kaks
Vähemalt 10 päeva,

korda ööpäevas
teatud kindlatel

asjaoludel (nt abstsess)
võib ravi jätkata kauem
kui 21 päeva

Prostatiit
500...750 mg kaks
2...4 nädalat (äge) kuni

korda ööpäevas
4...6 nädalat
(krooniline)
Suguelundite
Gonokokiline uretriit 500 mg ühekordse
1 päev (ühekordne
infektsioonid
tservitsiit
annusena
annus)



Epididümiit-orhiit ja
500...750 mg kaks
Vähemalt 14 päeva

väikevaagnapõletik
korda ööpäevas

Mao-sooletrakti ning Bakteriaalsete
500 mg kaks korda
1 päev
kõhuõõne
patogeenide (sh Shigella
ööpäevas

infektsioonid
spp, kuid mitte Shigella

dysenteriae 1 tüüp)
põhjustatud kõhulahtisus
ning raske “reisijate
kõhulahtisuse”
empiiriline ravi
Shigella dysenteriae 1
500 mg kaks korda
5 päeva
tüübi põhjustatud
ööpäevas
kõhulahtisus
Vibrio cholerae
500 mg kaks korda
3 päeva
põhjustatud kõhulahtisus ööpäevas

Kõhutüüfus
500 mg kaks korda
7 päeva

ööpäevas
Gramnegatiivsete
500...750 mg kaks
5...14 päeva
bakterite põhjustatud
korda ööpäevas

kõhuõõne infektsioonid
Naha ja pehmete kudede infektsioonid
500...750 mg kaks
7...14 päeva
korda ööpäevas

Luude ja liigeste infektsioonid
500...750 mg kaks
Maksimaalselt 3 kuud
korda ööpäevas

Arvatavalt bakteriaalsest infektsioonist
500...750 mg kaks
Ravi tuleb jätkata
põhjustatud palavikuga neutropeenilised
korda ööpäevas
neutropeenia
patsiendid

taandumiseni
Ciprofloxacin Sandoz’t tuleb manustada koos
sobivate antibakteriaalse(te) ravimi(te)ga
vastavalt kohalikule juhendile.
Neisseria meningitidis’e põhjustatud invasiivsete 500 mg ühekordse
1 päev (ühekordne
infektsioonide profülaktika
annusena
annus)
Siberi katku kopsuvormi kokkupuutejärgne
500 mg kaks korda
60 päeva pärast
profülaktika ja ravi isikutel, kes on võimelised
ööpäevas
Bacillus anthracis’ega
ravi suukaudselt manustama, kui see on
kokkupuute kinnitust
kliiniliselt vajalik.

Ravimi manustamisega tuleb pärast arvatavat või
kindlat kokkupuudet alustada nii kiiresti kui
võimalik.

Lapsed
Näidustused
Ööpäevane annus (mg)
Ravi kogukestus
(haarab võimalikku esialgset
parenteraalset ravi
tsiprofloksatsiiniga)
Tsüstiline fibroos
20 mg/kg kohta kaks korda
10...14 päeva

ööpäevas kuni maksimaalselt

750 mg annuse kohta.
Kuseteede tüsistunud
10...20 mg/kg kohta kaks korda
10...21 päeva
infektsioonid ja püelonefriit
ööpäevas kuni maksimaalselt


750 mg annuse kohta.
Siberi katku kopsuvormi
10...15 mg/kg kohta kaks korda
60 päeva pärast Bacillus
kokkupuutejärgne
ööpäevas kuni maksimaalselt
anthracis’èga kokkupuute
profülaktika ja ravi isikutel,
500 mg annuse kohta.
kinnitust
kes on võimelised ravi


suukaudselt manustama, kui
see on kliiniliselt vajalik.


Ravimi manustamisega tuleb
pärast arvatavat või kindlat
kokkupuudet alustada nii
kiiresti kui võimalik.
Muud rasked infektsioonid
20 mg/kg kohta kaks korda
Vastavalt infektsioonide tüübile

ööpäevas kuni maksimaalselt

750 mg annuse kohta.

Eakad patsiendid
Eakatele patsientidele manustatav annus peab olema vastavuses haiguse raskusastme ja patsiendi
kreatiniini kliirensiga.

Neeru- ja maksakahjustusega patsiendid
Soovituslikud alg- ja säilitusannused häirunud neerufunktsiooniga patsientidele:

Kreatiniini kliirens
Seerumi kreatiniin
Suukaudne annus
[mL/min/1,73 m²]
[mikromol/L]
[mg]
> 60
< 124
Vaata tavaline annustamine
30…60
124 kuni 168
250…500 mg iga12 tunni järel
< 30
> 169
250…500 mg iga 24 tunni järel
Hemodialüüsi saav patsient
> 169
250...500 mg iga 24 tunni järel
(pärast dialüüsi)
Peritoneaaldialüüsi saav
> 169
250…500 mg iga 24 tunni järel
patsient

Häirunud maksafunktsiooniga patsientidel ei ole annuse kohandamine vajalik.

Annustamist neeru- ja/või maksafunktsiooni häiretega lastele ei ole uuritud.

Tablette ei tohi närida ning need neelatakse koos vedelikuga. Neid võib võtta sõltumata
söögiaegadest. Ravimi võtmisel tühja kõhuga imendub toimeaine kiiremini. Ciprofloxacin Sandoz
tablette ei tohi võtta koos piimatoodetega (nt piim, jogurt) või mineraalainetega rikastatud
puuviljamahladega (nt kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) (vt lõik 4.5).

Rasketel juhtudel või kui patsient ei ole võimeline tablette võtma (nt enteraalsel toitmisel patsient)
soovitatakse alustada tsiprofloksatsiini veenisisese manustamisega kuni ravimi suukaudne
annustamine on võimalik.

Ülitundlikkus toimeaine, teiste kinoloonide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne manustamine (vt lõik 4.5).

Rasked infektsioonid ning grampositiivsete ja anaeroobsete patogeenide põhjustatud
segainfektsioonid
Tsiprofloksatsiin monoteraapiana ei sobi raskete ning grampositiivsete või anaeroobsete patogeenide
põhjustatud infektsioonide raviks. Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustada koos teiste
sobivate antibakteriaalsete preparaatidega.

Streptokokk-infektsioonid (sh Streptococcus pneumoniae)
Väikese efektiivsuse tõttu ei soovitata tsiprofloksatsiini streptokokk-infektsioonide ravis kasutada.

Suguelundite infektsioonid


Gonokokkide põhjustatud uretriit, tservitsiit, epididümiit-orhiit ja väikevaagna põletikulised haigused
võivad olla põhjustatud fluorokinoloon-resistentse Neisseria gonorrhoeae isolaatide poolt.
Seetõttu tohib tsiprofloksatsiini kasutada gonokokkide põhjustatud uretriidi või tservitsiidi raviks
ainult siis, kui tsiprofloksatsiini suhtes resistentne Neisseria gonorrhoeae on välistatud.

Epididümiit-orhiidi ja väikevaagna põletikuliste haiguste korral tuleb tsiprofloksatsiini kasutada
empiiriliselt ainult koos teiste sobivate bakterivastaste ainetega (nt tsefalosporiinid), v.a juhul, kui
saab välistada tsiprofloksatsiini suhtes resistentse Neisseria gonorrhoeae . Kui kolmanda ravipäeva
järel ei ole kliinilist paranemist märgata, tuleb ravi uuesti üle vaadata.

Kuseteede infektsioonid
Escherichia coli, mis on sagedasim kuseteede infektsioone põhjustav patogeen, resistentsus
fluorokinoloonide suhtes varieerub Euroopa Liidu piires. Arstidel soovitatakse arvestada Escherichia
coli piirkondliku resistentsuse esinemist fluorokinoloonide suhtes. Tsiprofloksatsiini ühekordne
annus, mida võib kasutada tüsistumata tsüstiidi raviks premenopausaalses eas naistel, on väiksema
efektiivsusega kui pikemaajalisem ravi. Seda kõike tuleb arvestada seoses suureneva Escherichia coli
resistentsusega kinoloonide suhtes.

Kõhuõõne infektsioonid
Andmed tsiprofloksatsiini tõhususe kohta kõhuõõnesiseste infektsioonide postoperatiivses ravis on
piiratud.

Reisikõhulahtisus
Tsiprofloksatsiini valiku puhul tuleb arvestada teavet külastatava riigi oluliste patogeenide
resistentsuse kohta tsiprofloksatsiini suhtes.

Luude ja liigeste infektsioonid
Sõltuvalt mikrobioloogilise analüüsi tulemustest tuleb tsiprofloksatsiini kasutada kombinatsioonis
teiste antibakteriaalsete preparaatidega.

Siberi katku kopsuvorm
Ravimi kasutamine inimestel põhineb in vitro tundlikkuse ja katseloomadelt saadud andmetel ning
lisaks inimestelt saadud piiratud andmetel. Mis puudutab antraksi ravi, siis ravivad arstid peavad
viitama riiklikele ja/või rahvusvahelistele dokumentidele.

Lapsed
Tsiprofloksatsiini kasutamisel lastel ja noorukitel tuleb järgida kohalikke ravijuhiseid. Ravi
Ciprofloxacin Sandoz’ega võivad alustada ainult need arstid, kellel on kogemusi tsüstilise fibroosi
ja/või raskete infektsioonide ravis lastel ja noorukitel.

Katsetes noorloomadega selgus, et tsiprofloksatsiin võib põhjustada kandvate liigeste artropaatiat.
Lastel korraldatud randomiseeritud topeltpimeda tsiprofloksatsiini uuringu (tsiprofloksatsiin: n=335,
keskmine vanus = 6,3 aastat; võrdlusrühm: n=349, keskmine vanus=6,2 aastat; vanuse vahemik = 1
kuni 17 aastat) ohutusandmete põhjal oli ravimiga arvatavalt seotud artropaatia (hinnatud liigesega
seotud kliiniliste nähtude ja sümptomite põhjal) juhtude sagedus +42 päeval 7,2% ja 4,6%.
Üheaastasel jälgimisel oli ravimiga seotud artropaatia sagedus vastavalt 9,0% ja 5,7%. Ravimiga
arvatavalt seotud artropaatia juhtude sagenemine aja jooksul ei olnud rühmade vahel statistiliselt
oluline. Ravi tuleb alustada vaid kasu ja riskide hoolika kaalumise järel, arvestades liigese ja/või
ümbritsevate kudedega seotud kõrvaltoimete võimalust.

Bronhopulmonaalsed infektsioonid tsüstilise fibroosi korral
Kliinilised uuringud on hõlmanud 5..17-aastaseid lapsi ja noorukeid. 1…5-aastaste laste ravimises on
olemasolev kogemus piiratud.

Kuseteede tüsistunud infektsioonid ja püelonefriit
Kuseteede infektsioonide puhul tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga kaaluda juhul, kui teisi ravimeid ei saa
kasutada. Ravi peab põhinema mikrobioloogilise analüüsi tulemustel. Kliinilistes uuringutes on
osalenud 1…17-aastased lapsed ja noorukid.



Muud spetsiifilised rasked infektsioonid
Muud rasked infektsioonid vastavalt kohalikele ravijuhistele või pärast hoolikat kasu-riski hindamist,
kui teisi ravimeid ei saa kasutada või konventsionaalse ravi ebaõnnestumise järel ning kui
mikrobioloogiline analüüs saab õigustada tsiprofloksatsiini kasutamist.

Tsiprofloksatsiini kasutamist selliste spetsiifiliste raskete infektsioonide ravis, mida ei ole ülal
nimetatud, ei ole kliinilistes uuringutes hinnatud ning kliiniline kogemus on piiratud. Seega tuleb
nende infektsioonidega patsientide ravimisel olla ettevaatlik.

Ülitundlikkus
Esimese annuse järel võib ilmneda ülitundlikkust ja allergilisi reaktsioone (sh anafülaksia ja
anafülaktoidsed reaktsioonid) (vt lõik 4.8), mis võivad olla eluohtlikud. Sellise reaktsiooni ilmnemisel
tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga lõpetada ning vajalik on vastav ravi.

Lihas-skeleti süsteem
Üldiselt ei tohi Ciprofloxacin Sandoz’t kasutada neil patsientidel, kel on tekkinud kinoloonraviga
seoses kõõlushaigusi. Ometi võib väga harvadel juhtudel haigustekitajate mikrobioloogilise analüüsi
ning ravist saadava riski/kasu tasakaalu hindamise järel tsiprofloksatsiini nendele patsientidele teatud
raskete infektsioonide raviks määrata. Mikrobioloogilised andmed võivad tsiprofloksatsiini kasutamist
õigustada eriti sellisel juhul, kui standardravi osutub ebapiisavaks või kaasneb bakteriaalne
resistentsus.
Juba esimese 48 tunni jooksul võib ravi ajal tsiprofloksatsiiniga ilmneda tendiniiti ja kõõluse
rebendeid (eriti Achilleuse kõõluse osas), mis mõnikord tekivad bilateraalselt. Kõõlusepõletik ja -
ruptuurid võivad esineda isegi kuni mitu kuud pärast tsiprofloksatsiinravi lõpetamist. Tendinopaatia
risk võib suureneda eakatel või samaaegselt kortikosteroididega ravitud patsientidel (vt lõik 4.8).
Tendiniidi tunnuste (nt valulik turse, põletik) ilmnemisel tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Haigele jäsemele tuleb anda rahu.

Müasteeniaga patsientidel tuleb Ciprofloxacin Sandoz’t kasutada ettevaatusega, sest sümptomid
võivad ägeneda (vt lõik 4.8).

Fotosensitiivsus
Tsiprofloksatsiin on põhjustanud fotosensitiivseid reaktsioone. Tsiprofloksatsiini saavatel patsientidel
soovitatakse ravi ajal hoiduda otsese ulatusliku päikese või UV-kiirguse käes viibimisest (vt lõik 4.8).

Kesknärvisüsteem
Teadaolevalt vallandab tsiprofloksatsiin sarnaselt teistele kinoloonidele krambihoogusid või
alandavad krambiläve. On teatatud status epilepticus’e juhtudest. Krambihoogude teket soodustada
võivate kesknärvisüsteemi haigustega patsientidel tuleb Ciprofloxacin Sandoz’t kasutada
ettevaatusega. Krambihoo tekkides tuleb ravi tsiprofloksatsiiniga katkestada (vt lõik 4.8). Isegi
esimese tsiprofloksatsiini annuse manustamise järel võivad ilmneda psühhiaatrilised reaktsioonid.
Harvadel juhtudel võib depressioon või psühhoos progresseeruda suitsiidimõteteks, mis võivad
kulmineeruda suitsiidikatse või lõpuleviidud suitsiidiga. Sellistel juhtudel tuleb ravi
tsiprofloksatsiiniga katkestada.
Tsiprofloksatsiini tarvitavatel patsientidel on kirjeldatud polüneuropaatia juhtumeid (põhineb
järgmistel neuroloogilistel sümptomitel nagu valu, põletustunne, tundlikkusehäired või lihasnõrkus
ning sümptomid tekivad üksi või kombineerituna). Pöördumatu seisundi vältimiseks tuleb ravi
Ciprofloxacin Sandoz’iga katkestada patsientidel, kellel on neuropaatia sümptomeid sh valu,
põletustunne, surin, tuimus ja/või nõrkus (vt lõik 4.8).

Südame häired
Fluorokinoloonide, sh tsiprofloksatsiini kasutamisel tuleb rakendada ettevaatust, kui patsiendil on
QT-intervalli pikenemise teadaolevaid riskifaktoreid, nt:
- kaasasündinud pika QT-intervalli sündroom;
- teadaolevalt QT-intervalli pikendavate ravimite samaaegne kasutamine (nt IA ja III klassi
antiarütmikumid, tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid);
- korrigeerimata elektrolüütide tasakaaluhäire (nt hüpokaleemia, hüpomagneseemia);


- südamehaigus (nt südamepuudulikkus, müokardiinfarkt, bradükardia).

Eakad patsiendid ja naised võivad olla tundlikumad QTc-intervalli pikendavate ravimite suhtes.
Seetõttu tuleb fluorokinoloonide (sh tsiprofloksatsiin) kasutamisel nendes populatsioonides olla
ettevaatlik.
(Vt lõik 4.2 „Eakad patsiendid“, lõigud 4.5, 4.8 ja 4.9).

Hüpoglükeemia
Nagu teiste kinoloonide puhul, on ka nüüd teatatud peamiselt diabeediga patsientidel
hüpoglükeemiast, eriti vanematel inimestel. Kõikidel diabeediga patsientidel on soovitatav hoolikas
vere glükoosisisalduse jälgimine (vt lõik 4.8).

Seedetrakt
Ravi ajal või pärast seda (sh mitu nädalat pärast ravi) tekkinud raske ja püsiv kõhulahtisus võib
viidata antibiootikumraviga seotud koliidile (eluohtlik võimaliku fataalse lõppega) ning vajab kohest
ravi (vt lõik 4.8). Sellistel juhtudel tuleb tsiprofloksatsiini manustamine kohe lõpetada ja alustada
asjakohase raviga. Antiperistaltiliste ravimite kasutamine on sel juhul vastunäidustatud.

Neerud ja kuseteed
Teatatud on tsiprofloksatsiini kasutamisega seotud kristalluuriast (vt lõik 4.8). Tsiprofloksatsiini
saavad patsiendid peavad olema hästi hüdreeritud ja neil tuleb vältida uriini muutumist liiga
aluseliseks.

Neerufunktsiooni kahjustus
Kuna tsiprofloksatsiin eritub peamiselt muutumatul kujul neerude kaudu, on neerufunktsiooni
kahjustusega patsientidel vajalik kohandada annust nii nagu kirjeldatud lõigus 4.2, et vältida ravimi
kõrvaltoimete tugevnemist tsiprofloksatsiini kumuleerumise tõttu.

Maks ja sapiteed
Tsiprofloksatsiiniga seoses on teatatud maksanekroosi juhtudest ja ka eluohtlikust
maksapuudulikkusest (vt lõik 4.8). Maksahaigusele viitavate mistahes sümptomite (isutus, ikterus,
tume uriin, naha sügelemine või hell kõht) tekkides tuleb ravi katkestada.

Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkus
Glükoos-6-fosfaatdehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel on tsiprofloksatsiini kasutamisel
kirjeldatud hemolüütiliste reaktsioonide teket. Kui potentsiaalne kasu ei kaalu üle võimalikku riski,
tuleb neil patsientidel tsiprofloksatsiini kasutamist vältida. Sellisel juhul tuleb kontrollida hemolüüsi
võimalikku teket.

Resistentsus
Tsiprofloksatsiinravi ajal või järel võib isoleerida baktereid, mis näitasid tsiprofloksatsiini suhtes
resistentsust koos kliiniliselt ilmse superinfektsiooniga või ilma. Pikaajalise ravi ning
nosokomiaalsete ja/või Staphylococcus’e ja Pseudomonas’e põhjustatud infektsioonide korral on oht
valida tsiprofloksatsiin resistentsete bakterite ravi.

Tsütokroom P450
Tsiprofloksatsiin inhibeerib CYP1A2 ning võib seega suurendada samaaegselt manustatavate selle
ensüümi poolt metaboliseeritud preparaatide kontsentratsiooni seerumis (nt teofülliin, klosapiin,
olansapiin, ropinirool, tisanidiin, duloksetiin). Tsiprofloksatsiini ja tisanidiini samaaegne
manustamine on vastunäidustatud. Seetõttu tuleb neid patsiente, kes võtavad nimetatud preparaate
samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga hoolikalt jälgida üleannustamise kliiniliste tunnuste osas ning
vajalik võib olla ravimite (nt teofülliin) kontsentratsiooni määramine seerumis (vt lõik 4.5).

Metotreksaat
Metotreksaati ei soovitata samaaegselt koos tsiprofloksatsiiniga kasutada (vt lõik 4.5).

Koosmõju testidega


Tsiprofloksatsiini in vitro aktiivsus Mycobacterium tuberculosis'e vastu võib anda
tsiprofloksatsiinravi saavate patsientide proovides vale-negatiivseid bakterioloogiliste testide
tulemusi.

Teiste ravimite mõju tsiprofloksatsiinile

Ravimid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli
Sarnaselt teistele fluorokinoloonidele, tuleb tsiprofloksatsiini kasutamisel rakendada ettevaatust, kui
patsient saab ravimeid, mis teadaolevalt pikendavad QT-intervalli (nt IA ja III klassi antiarütmikumid,
tritsüklilised antidepressandid, makroliidid, antipsühhootikumid - vt lõik 4.4).

Kelaatkompleksi moodustumine
Suukaudse tsiprofloksatsiini ja multivalentset katiooni sisaldavate ravimite ja mineraalide lisandite (nt
kaltsium, magneesium, alumiinium, raud), polümeersete fosfaatide sidujate (nt sevelameer või
lantaankarbonaat), sukralfaadi või antatsiidide ning magneesiumi, alumiiniumi või kaltsiumi
sisaldavate kõrgpuhverdatud ravimite (nt didanosiini tabletid) samaaegse manustamise korral
tsiprofloksatsiini imendumine väheneb. Seetõttu tuleb tsiprofloksatsiini manustada kas 1…2 tundi
enne või vähemalt 4 tundi pärast nimetatud toodete manustamist. Nimetatud piirang ei kehti H2
retseptoreid blokeerivate antatsiidide kohta.

Toit ja piimatooted
Toidus sisalduv kaltsium ei mõjuta oluliselt ravimi imendumist. Siiski tuleks piimatoodete või
mineraalainetega rikastatud jookide (nt piim, jogurt, kaltsiumiga rikastatud apelsinimahl) samaaegset
manustamist koos tsiprofloksatsiiniga vältida kuna tsiprofloksatsiini imendumine võib väheneda.

Probenetsiid
Probenetsiid inhibeerib tsiprofloksatsiini väljutust neerude kaudu. Probenetsiidi ja tsiprofloksatsiini
samaaegne manustamine suurendab tsiprofloksatsiini kontsentratsiooni seerumis.

Metoklopramiid
Metoklopramiid kiirendab (suukaudse) tsiprofloksatsiini imendumist, mistõttu lüheneb aeg
maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseni. Tsiprofloksatsiini biosaadavust see ei mõjuta.

Omeprasool
Tsiprofloksatsiini samaaegsel manustamisel koos omeprasooli sisaldavate ravimitega on tulemuseks
tsiprofloksatsiini C ja AUC kerge vähenemine.
max

Tsiprofloksatsiini toime teistele ravimitele

Tisanidiin
Tisanidiini ei tohi koos tsiprofloksatsiiniga manustada (vt lõik 4.3). Tervetega läbi viidud kliinilises
uuringus suurenes tisanidiini samaaegsel manustamisel koos tsiprofloksatsiiniga tisanidiini
kontsentratsioon seerumis (C tõus: 7-kordne, vahemik: 4…21-kordne; AUC tõus: 10-kordne,
max
vahemik: 6…24-kordne), mis on seotud suurenenud hüpotensiivse ja sedatiivse toimega.

Metotreksaat
Samaaegne tsiprofloksatsiinravi võib pärssida metotreksaadi tubulaarset transporti neerudes, mis võib
suurendada metotreksaadi sisaldust seerumis ja sellega seotud toksiliste reaktsioonide riski.
Samaaegne ravi ei ole soovitatav (vt lõik 4.4).

Teofülliin
Tsiprofloksatsiini ja teofülliini samaaegne manustamine võib soovimatult suurendada teofülliini
kontsentratsiooni seerumis. See võib viia teofülliinist põhjustatud kõrvaltoimete tekkeni, mis võivad
harvadel juhtudel eluohtlikud või surmaga lõppevad olla. Samaaegsel manustamisel tuleb kontrollida
teofülliini kontsentratsiooni seerumis ning vajadusel teofülliini annust vähendada (vt lõik 4.4).



Teised ksantiini derivaadid
Tsiprofloksatsiini ja kofeiini või pentoksüfülliini (okspentifülliin) samaaegsel kasutamisel on
kirjeldatud nende ksantiini derivaatide kontsentratsioonide tõusu seerumis.

Fenütoiin
Tsiprofloksatsiini ja fenütoiini üheaegse manustamise tagajärjel võib fenütoiini kontsentratsioon
vereseerumis tõusta või langeda, seetõttu on soovitatav ravimi kontsentratsiooni jälgida.

Tsüklosporiin
Tsüklosporiini sisaldavate ravimite ja tsiprofloksatsiini üheaegsel manustamisel täheldati mööduvat
kreatiniini sisalduse suurenemist seerumis. Seetõttu on vajalik nendel patsientidel sageli (kaks korda
nädalas) kontrollida kreatiniini sisaldust seerumis.

K-vitamiini antagonistid
Tsiprofloksatsiini samaaegne manustamine K-vitamiini antagonistidega võib suurendada selle
antikoagulatiivseid toimeid. Riskiaste võib muutuda patsiendi olemasoleva infektsiooni, vanuse ja
üldise seisundiga. Nii on tsiprofloksatsiini panust INR-i väärtuse suurenemisse raske hinnata.
Tsiprofloksatsiini ja K-vitamiini antagonistide (nt varfariin, atsenokumarool, fenprokumoon või
fluiindioon) samaaegse manustamise ajal ja natuke aega pärast manustamist tuleb INR-i taset
korduvalt kontrollida.

Duloksetiin
Kliinilistes uuringutes on tõestatud, et duloksetiini samaaegne kasutamine koos CYP 450 1A2
isoensüümi tugevate inhibiitoritega nagu fluvoksamiin võib põhjustada duloksetiini AUC ja C
max
suurenemist. Ehkki tsiprofloksatsiiniga puuduvad kliinilised andmed võimalike koostoimete kohta,
võib samaaegsel manustamisel oodata samasuguseid kõrvaltoimeid (vt lõik 4.4).

Ropinirool
Kliinilises uuringus näidati, et ropinirooli samaaegne manustamine tsiprofloksatsiiniga (mõõdukas
CYP450 1A2 isoensüümi inhibiitor) suurendab ropinirooli C ja AUC vastavalt 60% ja 84%.
max
Tsiprofloksatsiini ja ropinirooli samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist on
soovitatav jälgida ropinirooliga seotud kõrvaltoimete teket ning vajadusel annust kohandada (vt lõik
4.4).

Lidokaiin
Tervetel uuritavatel on tõestatud, et lidokaiini sisaldavate ravimite kasutamine koos
tsiprofloksatsiiniga, mis on CYP 450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor, vähendab intravenoosse
lidokaiini kliirensit 22% võrra. Ehkki lidokaiinravi taluti hästi, võib samaaegsel manustamisel esineda
kõrvaltoimeid, mis kaasnevad tsiprofloksatsiini koostoimetega.

Klosapiin
Tsiprofloksatsiini 250 mg annuse ja klosapiini samaaegse manustamise järel 7 päeva jooksul suurenes
klosapiini ja N-desmetüülklosapiini kontsentratsioon seerumis vastavalt 29% ja 31%.
Tsiprofloksatsiini ja klosapiini samaaegse manustamise ajal ja mõnda aega pärast manustamist
soovitatakse patsienti kliiniliselt jälgida ning vajadusel klosapiini annust kohandada (vt lõik 4.4).

Sildenafiil
Pärast 50 mg sildenafiili ja 500 mg tsiprofloksatsiini samaaegset suukaudset manustamist tervetele
uuritavatele suurenesid sildenafiili C ja AUC ligikaudu kaks korda. Seetõttu tuleb rakendada
max
ettevaatust tsiprofloksatsiini ja sildenafiili samaaegsel väljakirjutamisel, arvestades kasu-riski suhtega.

Rasedus
Olemasolevad andmed tsiprofloksatsiini manustamise kohta rasedatele naistele ei viita
tsiprofloksatsiini väärarenguid põhjustavatele omadustele ega loote/vastsündinu toksilisusele.
Loomkatsed ei näita otsest ega kaudset kahjulikku toimet reproduktiivsusele. Kinoloonidega


kokkupuutunud noortel loomadel ja loomaloodetel täheldati kinoloonidest põhjustatud toimeid
ebaküpsele kõhrele. Seega ei saa välistada, et ravim võib kahjustada liigeskõhre ebaküpses
inimorganismis/lootel (vt lõik 5.3). Ennetava meetmena soovitatakse tsiprofloksatsiini kasutamist
raseduse ajal vältida.

Imetamine
Tsiprofloksatsiin eritub rinnapiima. Liigeskahjustuse võimaliku riski tõttu ei tohi tsiprofloksatsiini
imetamise ajal kasutada.

Ravimi neuroloogiliste toimete tõttu võib tsiprofloksatsiin mõjutada reaktsioonikiirust. Seega võib
autojuhtimine või masinate käsitsemise võime olla häiritud.

Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus ja kõhulahtisus.

Allpool loetletud kõrvaltoimed pärinevad tsiprofloksatsiiniga (suukaudne, veenisisene ja järjestikune
ravi) läbi viidud kliinilistest uuringutest ja turuletulekujärgsest järelevalvest ning on järjestatud
esinemissageduse järgi. Esinemissageduse analüüs arvestab tsiprofloksatsiini nii suukaudsel kui
veenisisesel manustamisel saadud andmeid.

Organsüsteemi
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
Teadmata
klass
≥ 1/100
≥ 1/1000
≥ 1/10 000 kuni
< 1/10 000
(ei saa hinnata

kuni < 1/10 kuni <1/100
< 1/1000

olemaolevate



andmete alusel )
Infektsioonid ja

Super-
Antibiootikumi-


infestatsioonid
infektsioonid ga seotud koliit

seentega
(väga harva

võimaliku
surmlõppega)
(vt lõik 4.4)
Vere ja

Eosinofiilia
Leukopeenia
Hemolüütiline

lümfisüsteemi
Aneemia
aneemia
häired
Neutropeenia
Agranulotsütoos

Leukotsütoos
Pantsütopeenia
Trombotsüto-
(eluohtlik)
peenia
Luuüdi
Trombotsütoos
depressioon

(eluohtlik)
Immuun-


Allergiline
Anafülaktiline

süsteemi häired
reaktsioon
reaktsioon

Allergiline
Anafülaktiline
turse/
šokk (eluohtlik)
angioödeem
(vt lõik 4.4)

Seerumtõve
sarnane
reaktsioon
Ainevahetus- ja

Söögiisu
Hüperglükeemia

toitumishäired
vähenemine
Hüpoglükeemia
(vt lõik 4.4)
Psühhiaatrilised
Psühho-
Segasus ja
Psühhootilised

häired
motoorne
düsorientatsioon reaktsioonid

hüper-
Ärevus
(võib
aktiivsus/
Hirmuunenäod
kulmineeruda
agiteeritus
Depressioon
suitsiidimõtete

(võib
või


kulmineeruda
suitsiidikatse ja
suitsiidimõtete
lõpuleviidud
või
suitsiidiga) (vt
suitsiidikatse ja
lõik 4.4)
lõpuleviidud

suitsiidiga) (vt
lõik 4.4)
Hallutsinatsioo-
nid
Närvisüsteemi

Peavalu
Par- ja
Migreen
Perifeerne
häired
Pearinglus
düsesteesia
Koordinatsiooni
neuropaatia ja

Unehäired
Hüpoesteesia
häired
polüneuropaatia
Maitsetund-
Treemor
Kõnnaku häired (vt lõik 4.4)
likkuse
Krambid (sh
Haistmisnärvi

häired
status
häired

epilepticus - vt
Intrakraniaalne
lõik 4.4)
hüpertensioon ja
Peapööritus
aju
pseudotuumor
Silma


Nägemishäired
Värvitajuhäired

kahjustused
(nt diploopia)
Kõrva ja


Tinnitus


labürindi
Kuulmise
kahjustused
kadu/kuulmise
häirumine
Südame häired


Tahhükardia

Ventrikulaarne


arütmia ja
torsade de
pointes (teatati
ülekaalukalt
patsientidel,
kellel olid
riskifaktorid QT-
intervalli
pikenemiseks),
QT-intervalli
pikenemine
EKG-l (vt lõigud
4.4 ja 4.9)
Vaskulaarsed


Vaso-
Vaskuliit

häired
dilatatsioon


Hüpotensioon
Sünkoop
Respiratoorsed,


Düspnoe


rindkere ja
(sh astmaatiline
mediastiinumi
seisund)
häired
Seedetrakti
Iiveldus
Oksenda-

Pankreatiit

häired
Kõhu-
mine


lahtisus
Kõhuvalu

Seedehäired
Kõhupuhitus
Maksa ja

Transami-
Maksakahjustus Maksanekroos

sapiteede häired
naaside
Kolestaatiline
(väga harva

aktiivsuse
ikterus
progresseerub
tõus
Hepatiit
eluohtliku
Bilirubiini

maksapuudulik-


sisalduse
kuseni (vt lõik
tõus
4.4)
Naha ja

Lööve
Fotosensitiivsed Petehhiad
Akuutne
nahaaluskoe
Sügelus
reaktsioonid (vt
Multiformne
generaliseerunud
kahjustused
Urtikaaria
lõik 4.4)
erüteem
eksantematoosne



Nodoosne
pustuloos
erüteem
(AGEP)
Stevensi-
Johnsoni
sündroom
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Toksiline
epidermaalne
nekrolüüs
(potentsiaalselt
eluohtlik)
Lihas-skeleti ja

Lihas-skeleti Müalgia
Lihasnõrkus

sidekoe
valu (nt
Artriit
Tendiniit
kahjustused
jäsemete
Lihastoonuse
Kõõluse rebend

valu,
tõus ja krambid
(valdavalt
seljavalu,

Achilleuse
rindkere
kõõluses) (vt
valu)
lõik 4.4)
Artralgia
Müasteenia
sümptomite
ägenemine (vt
lõik 4.4)
Neerude ja

Neeru-
Neeru-


kuseteede häired
kahjustus
puudulikkus


Hematuuria
Kristalluuria (vt
lõik 4.4)
Tubulointerstit-
siaalne nefriit
Üldised häired

Asteenia
Turse


ja manustamis-
Palavik
Higistamine
koha

(hüperhidroos)
reaktsioonid

Uuringud

Alkaalse
Amülaasi

INR väärtuse
fosfataasi
aktiivsuse tõus
suurenemine
aktiivsuse
(patsientidel, kes
suurenemine
saavad raviks
veres
K-vitamiini
antagoniste)

Lapsed
Ülalmainitud artropaatia esinemissagedus viitab täiskasvanutel läbi viidud uuringutest kogutud
andmetele. Lastel tekib artropaatiat sageli (vt lõik 4.4).

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Toksilisuse kergeid sümptomeid on põhjustanud 12 g üleannus. Ägeda üleannustamise (16 g) korral
on tekkinud äge neerupuudulikkus.
Üleannustamise sümptomid on pearinglus, treemor, peavalu, väsimus, krambid, hallutsinatsioonid,
segasus, seedetrakti ärritusnähud, neeru- ja maksakahjustus ning kristalluuria ja hematuuria. Teatatud
on pöörduvast toksilisusest neerudele.

Peale rutiinsete esmaabimeetmete (nt mao tühjendamine koos sellele järgneva aktiivsöe
manustamisega) soovitatakse jälgida neerufunktsiooni, sealhulgas ka uriini pH ja happelisust, et
vajadusel vältida kristalluuria teket. Patsiente tuleb hoida hästi hüdreerituna. Teoreetiliselt võivad
tsiprofloksatsiini üleannustamisel imendumist vähendada ka kaltsiumi või magneesiumi sisaldavad
antatsiidid.
Ainult väike osa tsiprofloksatsiinist (<10%) eemaldatakse hemo- või peritoneaaldialüüsiga.

Üleannustamise korral tuleb rakendada sümptomaatilist ravi. Tuleb rakendada EKG monitooringut,
kuna esineb võimalus QT-intervalli pikenemiseks.

Farmakoterapeutiline rühm: fluorokinoloonid,
ATC kood: J01MA02

Toimemehhanism:
Fluorokinolooni tüüpi antibiootikumina tuleb tsiprofloksatsiini bakteritsiidne toime nii topoisomeraas
II ( DNA-güraas) kui topoisomeraas IV inhibeerimisest, mis on vajalikud bakteri DNA
replikatsiooniks, transkriptsiooniks, parandamiseks ja taasühendamiseks.

Farmakokineetika/farmakodünaamika suhe:
Tõhusus sõltub peamiselt tsiprofloksatsiini maksimaalse seerumikontsentratsiooni (C ) ja
max
minimaalse inhibeeriva kontsentratsiooni (MIC) vahelisest suhtest bakteriaalse patogeeni suhtes ning
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) ja MIC vahelisest suhtest.

Resistentsuse mehhanism:
In vitro resistentsus tsiprofloksatsiini suhtes võib olla omandatud astmelise protsessi käigus
mutatsioonide kaudu nii DNA güraasis kui topoisomeraas IV-s. Ristresistentsuse aste
tsiprofloksatsiini ja teiste fluorokinoloonide vahel on muutuv. Üksikud mutatsioonid ei pruugi
põhjustada kliinilist resistentsust, kuid mitmed mutatsioonid põhjustavad üldjuhul kliinilist
resistentsust paljude või kõikide ravimiklassi kuuluvate ravimite suhtes.
Resistentsuse mehhanismidel nagu läbimatus ja/või ravimi väljavoolu pump võib olla erinev toime
fluorokinoloonide tundlikkusele, mis sõltub ravimirühma kuuluvate erinevate toimeainete
füsiokeemilistest omadustest ning iga ravimi transpordisüsteemide afiinsusest. Resistentsuse kõik in
vitro mehhanismid on tavaliselt jälgitavad kliinilistes isolaatides. Tsiprofloksatsiini tundlikkust
võivad mõjutada resistentsuse mehhanismid, mis inaktiveerivad teisi antibiootikume nagu
läbivusbarjäär (tavaline Pseudomonas aeruginosa puhul) ning väljavoolu mehhanismid. Kirjeldatud
on qnr-geenide vahendusel kodeeritud plasmiidvahendatud resistentsust

Antibakteriaalse aktiivsuse spekter:
Murdepunktid eraldavad tundlikke tüvesid keskmise tundlikkusega tüvedest ning viimaseid omakorda
resistentsetest tüvedest.

EUCAST-i soovitused (EUCAST-i kliiniliste murdepunktide tabel v. 4.0, kehtiv alates 01. jaanuar
2014)
Mikroorganismid
Tundlik
Resistentne
Enterobacteriaceae
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l
Pseudomonas spp.
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l


Acinetobacter spp.
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Staphylococcus spp.1
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Enterococcus spp.
S ≤ 4 mg/l - R > 4 mg/l
Streptokokkide rühmad A, B, C ja G
- - Streptococcus pneumoniae2
S ≤ 0,12 mg/l
R > 2 mg/l
Viridans’i rühma streptokokid
- - Haemophilus influenzae
S ≤ 0,5 mg/l3
R > 0,5 mg/l
Moraxella catarrhalis
S ≤ 0,5 mg/l
R > 0,5 mg/l
Neisseria gonorrhoeae
S ≤ 0,03 mg/l
R > 0,06 mg/l
Neisseria meningitidis4
S ≤ 0,03 mg/l
R > 0,06 mg/l
Grampositiivsed anaeroobid
- - Gramnegatiivsed anaeroobid
- -
Pasteurella multocida
S ≤ 0,06 mg/l
R > 0,06 mg/l
Campylobacter jejuni ja coli
S ≤ 0,5 mg/l
R > 0,5 mg/l

Corynebacterium spp. v.a.
S ≤ 1 mg/l
R > 1 mg/l
Corynebacterium diphtheriae

Liigiga mitteseotud murdepunktid5
S ≤ 0,5 mg/l
R > 1 mg/l

1 Murdepunktid on seotud raviga suures annuses.
2 Metsik-tüüpi S. pneumoniae’t ei peeta tsiprofloksatsiini suhtes tundlikuks ja on seetõttu liigitatud kui
keskmine.
3 Ülalpool tundlikkuse murdepunkti olevate MIK väärtusega isolaadid on kas väga haruldased või ei
ole neid veel kirjeldatud. Kõikide selliste isolaatide kindlakstegemist ja antibakteriaalse tundlikkuse
teste peab kordama ning kui tulemus leiab kinnitust, tuleb isolaat saata võrdluslaborisse. Isolaate tuleb

kirjeldada resistentsetena seni, kuni puuduvad tõendid kliinilisest ravivastusest, mis on leidnud
kinnitust isolaatide puhul, mille MIK väärtus on üle praeguse resistentsuse murdepunkti .
.
4 Murdepunktid kohaldatakse ainult meningokokknakkuse profülaktikas kasutamiseks.
5 Murdepunktid kohaldatakse suukaudsete annuste kohta 500 mg 2 korda päevas (või tüsistusteta
kuseteede nakkuse korral nii väikese annuse kohta kui 250 mg 2 korda päevas) kuni 750 mg 2 korda
päevas ning intravenoosse annuse kohta 400 mg 2 korda päevas kuni 400 mg 3 korda päevas.

Kindlate liikide jaoks võib omandatud resistentsuse levimus piirkonniti ja aja lõikes varieeruda ning
eriti raskete infektsioonide ravimisel on soovitav omada kohalikku teavet resistentsuse kohta.
Vajadusel võib pidada nõu spetsialistiga, kui resistentsuse kohaliku levimuse tõttu võib aine
kasutamine vähemalt teatud tüüpi infektsioonide korral olla küsitav.

Oluliste liikide grupid vastavalt tsiprofloksatsiini tundlikkusele (Streptococcus’e perekond vt lõik
4.4).

TAVALISELT TUNDLIKUD LIIGID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Bacillus anthracis (1)

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Aeromonas spp.
Brucella spp.
Citrobacter koseri
Francisella tularensis
Haemophilus ducreyi
Haemophilus influenzae*
Legionella spp.
Moraxella catarrhalis*


Neisseria meningitidis
Pasteurella spp.
Salmonella spp.*
Shigella spp.*
Vibrio spp.
Yersinia pestis

Anaeroobsed mikroorganismid
Mobiluncus

Muud mikroorganismid
Chlamydia trachomatis ($)
Chlamydia pneumoniae ($)
Mycoplasma hominis ($)
Mycoplasma pneumoniae ($)

LIIGID, MILLE PUHUL VÕIB PROBLEEMIKS OLLA OMANDATUD RESISTENTSUS
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Enterococcus faecalis ($)
Staphylococcus spp.* (2)

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Acinetobacter baumannii+
Burkholderia cepacia+*
Campylobacter spp.+*
Citrobacter freundii*
Enterobacter aerogenes
Enterobacter cloacae*
Escherichia coli*
Klebsiella oxytoca
Klebsiella pneumoniae*
Morganella morganii*
Neisseria gonorrhoeae*
Proteus mirabilis*
Proteus vulgaris*
Providencia spp.
Pseudomonas aeruginosa*
Pseudomonas fluorescens
Serratia marcescens*

Anaeroobsed mikroorganismid
Peptostreptococcus spp.
Propionibacterium acnes

LOOMUPÄRASELT RESISTENTSED MIKROORGANISMID
Aeroobsed grampositiivsed mikroorganismid
Actinomyces
Enteroccus faecium
Listeria monocytogenes

Aeroobsed gramnegatiivsed mikroorganismid
Stenotrophomonas maltophilia

Anaeroobsed mikroorganismid
Välja arvatud ülalnimetatud

Muud mikroorganismid
Mycoplasma genitalium


Ureaplasma urealitycum

*Kliinilist tõhusust on näidatud tundlikele isolaatidele heakskiidetud kliinilistel näidustustel
+ Resistentsuse määr ≥50% ühes või enamas EL riigis
($): Loomulik keskmine tundlikus resistentsuse omandatud mehhanismi puudumisel
(1): Uuringud on läbi viidud katseloomadel, kellel on infektsioonid Bacillus anthracis’e spooride
sissehingamise tõttu, need uuringud näitavad, et varakult pärast kokkupuudet antibiootikumraviga
alustamine hoiab ära haiguse tekke, kui ravi teostati kuni spooride hulga vähenemiseni organismis
vastavalt infitseerivale annusele. Soovituslik kasutamine inimestel põhineb peamiselt in vitro
tundlikkusel ning inimestelt saadud piiratud andmetega koos loomkatsetest saadud andmetega. 2 kuud
kestnud ravi täiskasvanutel suukaudse tsiprofloksatsiiniga annuses 500 mg 2 korda päevas hinnatakse
tõhusana antraksi infektsiooni vältimiseks inimestel. Raviarstid peavad viitama riiklikele ja/või
rahvusvahelistele antraksi ravi puudutavatele nõusoleku dokumentidele.
(2): Metitsilliin-resistentne S. aureus väljendab väga sageli koresistentsust fluorokinoloonidele.
Resistentsuse määr metitsilliinile on ligikaudu 20...50% kõikide stafülokokk-liikide seas ning on
tavaliselt kõrgem nosokomiaalsetel isolaatidel.

Imendumine
Tsiprofloksatsiini 250 mg, 500 mg ja 750 mg tablettide ühekordse annuse suukaudse manustamise
järgselt imendub tsiprofloksatsiin kiiresti ja ulatuslikult peamiselt peensoolest ning saavutab 1..2
tunni pärast maksimaalse seerumi kontsentratsiooni.
Ühekordsed annused 100…750 mg annavad tulemuseks annusest sõltuva maksimaalse seerumi
kontsentratsiooni (C ) vahemikus 0,56…3,7 mg/l. Seerumi kontsentratsioonid suurenevad
max
proportsionaalselt koos annustega (kuni 1000 mg). Absoluutne biosaadavus on ligikaudu 70...80%.
500 mg suukaudne annus, manustatud iga 12 tunni järel, on andnud tulemuseks samaväärse
kontsentratsioonikõvera aluse pindala (AUC) kui tsiprofloksatsiini 400 mg veenisisene infusioon,
mida manustatakse 60 minuti jooksul iga 12 tunni järel.

Jaotumine
Tsiprofloksatsiini seonduvus plasmavalkudega on madal (20…30%). Tsiprofloksatsiin on plasmas
suurel määral mitteioniseeritud kujul ning tal on tasakaaluolekus suur jaotusruumala 2...3 l/kg.
Tsiprofloksatsiin saavutab kõrged kontsentratsioonid mitmetes kudedes nagu kopsud (epiteelivedelik,
alveolaarsed makrofaagid, biopsia kude), siinused, põletikulised kahjustuskolded (kantariidipulbri
vedelik) ning urogenitaaltrakt (uriin, prostata, endomeetrium), kus üldkontsentratsioonid ületavad
saavutatud plasmakontsentratsioonid.

Biotransformatsioon
Väikestes kontsentratsioonides on leitud 4 metaboliiti: desetüleentsiprofloksatsiin (M1),
sulfotsiprofloksatsiin (M2), oksotsiprofloksatsiin (M3) ja formüültsiprofloksatsiin (M4). Metaboliidid
näitavad in vitro antimikroobset aktiivsust, kuid madalama määrani, kui algühend.
Teadaolevalt on tsiprofloksatsiin CYP450 1A2 isoensüümi mõõdukas inhibiitor.

Eritumine
Tsiprofloksatsiin eritub valdavalt muutumatul kujul nii neerude kaudu kui ka väiksemal määral
roojaga. Seerumi eliminatsiooni poolväärtusaeg normaalse neerufunktsiooniga inimestel on ligikaudu
4…7 tundi.

Tsiprofloksatsiini eritumine (% annusest)

Suukaudne manustamine

Uriin
Roe
Tsiprofloksatsiin
44,7
25,0
Metaboliidid (M1...M4)
11,3
7,5

Renaalne kliirens on vahemikus 180..300 ml/kg/h ning kogu keha kliirens on vahemikus
480…600 ml/kg/h. Tsiprofloksatsiin läbib nii glomerulaarse filtratsiooni kui tubulaarse sekretsiooni.
Oluliselt häirunud neerufunktsioon suurendab tsiprofloksatsiini poolväärtusaega kuni 12 t.



Tsiprofloksatsiini mitterenaalne kliirens sõltub peamiselt transintestinaalsest sekretsioonist ja
metabolismist. 1% annusest eritub sapiteede kaudu. Tsiprofloksatsiini kontsentratsioon sapis on
kõrge.

Lapsed
Farmakokineetilised andmed lastel on piiratud.

Lastel läbi viidud uuringus ei sõltunud C ja AUC vanusest (vanemad kui 1 aasta). C ja AUC
max
max
märkimisväärset tõusu mitmekordse annustamise (10 mg/kg 3 korda päevas) järel ei täheldatud.

10-l raske sepsisega alla 1-aastasel lapsel oli C tund aega kestnud veenisisese infusiooni (annuses
max
10 mg/kg) järel 6,1 mg/l (vahemik 4,6…8,3 mg/l) võrreldes 1…5-aastaste lastega, kelle C oli
max
7,2 mg/l (vahemik 4,7…11,8 mg/l). AUC väärtused vastavates vanusegruppides olid 17,4 mg*h/l
(vahemik 11,8…32,0 mg*h/l) ning 16,5 mg*h/l (vahemik 11,0…23,8 mg*h/l).

Nimetatud väärtused on terapeutilises annuses täiskasvanutel kirjeldatud vahemike piires. Põhinedes
erinevate infektsioonidega laste populatsiooni farmakokineetilisele analüüsile on prognostiline
keskmine poolväärtusaeg lastel ligikaudu 4…5 tundi ning suukaudse suspensiooni biosaadavus
vahemikus 50…80%.

Farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, kartsinogeensuse või reproduktsioonitoksilisuse
prekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele. Nagu paljud teised kinoloonid,
avaldab tsiprofloksatsiin loomadele kliiniliselt olulises ekspositsiooniväärtuses fototoksilist toimet.
Fotomutageensuse/fotokartsinogeensuse andmed näitavad tsiprofloksatsiini nõrka fotomutageenset
või fototumorigeenset toimet in vitro ning loomkatsetes. See toime oli võrreldav teiste güraasi
inhibiitoritega.

Artikulatoorne taluvus:
Sarnaselt teistele güraasi inhibiitoritele kahjustab tsiprofloksatsiin noorloomadel suuri kandvaid
liigeseid. Kõhre kahjustuse ulatus varieerub vastavalt vanusele, liigile ja annusele. Kahjustusi saab
vähendada koormuse alandamisega liigestes. Täiskasvanud loomadel (rott, koer) läbiviidud uuringud
ei näita mingeid viiteid kõhre kahjustustele. Noortel urukoertel läbi viidud uuringus põhjustas
terapeutilises annuses tsiprofloksatsiin kahenädalase ravi järel raskeid liigese muutusi, mis olid 5 kuu
möödudes endiselt jälgitavad.

Tableti sisu:
mikrokristalne tselluloos
naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
povidoon
kolloidne veevaba räni
steariinhape
magneesiumstearaat
kroskarmelloosnaatrium.

Tableti kate:
hüpromelloos
makrogool 6000
talk
titaandioksiid (E171)

Ei kohaldata.

3 aastat.

Eritingimused puuduvad.

3, 6, 10, 12, 16, 20, 50 (10 x 5) ja 100 õhukese polümeerikattega tabletti PVC/alumiiniumist
või PP/alumiiniumist blisterpakendites.
Haiglapakendis on 30, 100, 120 ja 160 õhukese polümeerikattega tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.