Millised on enimlevinud liigeseprobleemid naistel?
Confido Tartu Raatuse kliiniku reumatoloog dr Liis Puis räägib, millised liigesevaevused võivad vaevata eri vanuses naisi ning mida saab teha nende probleemide ennetamiseks.
Kas naistel esineb just naissoole omaseid liigeseprobleeme, millele tähelepanu pöörata?
Ei saa just öelda, et naistel oleks spetsiifilisi liigesehaiguseid, mis käivad kaasas ainult naissooga. Küll aga on rasedus ning perimenopausi-, menopausi- ja postmenopausiiga spetsiifilised ainult naissoole ning siis võivada kaasas käia teatud liigesekaebused, mille tekkepõhjus lasub suuresti hormonaalsetel muutustel.
Samamoodi saab öelda, et naistel esineb teatud liigesehaiguseid rohkem kui meestel ehk on olemas liigesehaiguseid, mille esinemissagedus on suurem naiste seas. Sellegi põhjus lasub suuresti hormonaalsetel erinevustel.
Naiste kehas esinevate suguhormoonide seas on olulisel ja kaalukal kohal just östrogeen ja progesteroon. Kui raseduse ajal on mõlema tase kõrgem, siis menopausiga seonduvalt just madalam. Ometigi võivad liigesekaebused tekkida või ägeneda nii raseduse ajal kui ka perimenopausaalsel (aeg hormonaalsete muutuste algusest kuni postmenopausini ehk hetkeni, kui menstruatsioone pole esinenud 12 kuud) ja postmenopausaalsel perioodil.
Kuidas mõjub liigestele rasedus?
Rasedusaegses liigesevalus võivad rolli mängida nii kaalutõus, keha muutunud koormusjaotus kui ka hormooni relaksiini toime, mis muudab kehas olevaid sidemeid pehmemaks ja n-ö liikuvamaks, et naise keha sünnituseks ette valmistada. Samas võib aga selline sidemete kerge ebastabiilsus põhjustada liigeste piirkonnas ebamugavust ja isegi valu.
Kui mõni reumaatiline haigus on diagnoositud juba enne rasedust, siis on reumaatilisi haiguseid, mis võivad rasedusaegsete hormonaalsete muutuste foonil olla hoopis rahuolekufaasis (klassikaline näide on näiteks reumatoidartriit), ja haiguseid, mis kipuvad raseduse ajal hoopis ägenema (näiteks süsteemne erütematoosne luupus). Seega ei ole kõigi haiguste hormonaalsed alustalad samasugused. Samamoodi on oluline rõhutada, et nende haiguste tekkes ei mängi rolli ainult hormoonid, kuigi võivad seda oluliselt mõjutada.
Millised muutused toimuvad kehas üleminekueas?
Üleminekuikka jõudes hakkavad seni mitmete probleemide ja haiguste eest kaitsnud naissuguhormoonid organismis vähenema. On leitud, et östrogeen mängib olulist rolli kõhretekke ja lagunemisprotsesside tasakaalu hoidmisel, östrogeenitaseme langedes hakkab aga ülekaalu saavutama kõhre lagunemine liigestes ning suurema tõenäosusega võib kujuneda osteoartroos ehk n-ö liigeste kulumise haigus. Samamoodi on östrogeenil põletikuvastane efekt, seega võib östrogeenitaseme äge langus põhjustada liigestes ka põletikulisi episoode. Lisaks ei tohi ära unustada, et seoses hormonaalsete muutustega võib muutuda ka meeleolu, mis samamoodi mõjutab valutundlikkust.
Vanuse kasvades võib ainevahetus muutuda ning kaalutõus on kergem tekkima, eriti kui füüsiline aktiivsus väheneb – needki on olulised komponendid liigesevalu kujunemisel, sest liigeste tervise seisukohast on oluline normaalkaal ning aktiivne liikumine ja treenimine.
Kui palju mõjutab liigeseid vananemisega kaasnev luude hõrenemine?
Väga palju väärarusaamu on ka selle ümber, et vanemas eas luutihedus väheneb ning seega arvatakse, et luude hõrenemine põhjustab liigestes valu. Luude hõrenemine ehk osteoporoos on ikkagi erinev haigus liigeshaigustest ning tegu on valutu protsessiga, kui just ei ole tekkinud juba selle haiguse tüsistust ehk luumurdu. Küll aga on luuhõrenemine seotud tugevalt postmenopausaalse eaga – fertiilses eas naistel on seda haigust harva, kuna östrogeenil on luutihedust hoidev toime.
Esimese viie menopausile järgneva aasta jooksul on luutiheduse kadu enamasti kiireim. Maailmas välja antud juhised on veidi erinevad, aga üldiselt hakatakse luutihedust naistel mõõtma alates 65. eluaastast. Seda tuleb aga teha juba varem, kui esinevad luuhõrenemise riskifaktorid (nt suitsetamine, kehv toitumus, teatud kehalised haigused, perekonnas esinenud osteoporoos jms) või kui väikse või olematu trauma tagajärjel on tekkinud luumurd. Õige aja esmase luutiheduse mõõtmiseks aitab leida inimese perearst.
Millises vanuses võiksid naised oma liigeste tervise üle muret tundma hakata?
Ette ei tasu muret tunda, muretsemine ei vii kuskile. Küll aga saab terve oma elu teha mõningaid ettevalmistusi, et veidi vähendada erinevate liigeseprobleemide kujunemise riski. Kõige olulisemad on normaalkaalu hoidmine, mõõdukas mittetraumeeriv kehaline koormus ning mitmekesine toiduvalik.
Kui päevasel ajal peab palju istuma, siis – kui vähegi võimalik – tuleb võimaldada endale ka lühikesi liikumispause. Samas ei pääse aga sellest, et pärast tööpäeva leida aeg oma liigeste ümber olevate lihaste treenimiseks, sest skeletisüsteem on ühtne tervik – hea lihastoonus on oluline ka liigeste seisukohalt.