Autonoomne närvisüsteem Autor: Andres Soosaar
Autonoomne närvisüsteem ehk vegetatiivne närvisüsteem on kesk- ja piirdenärvisüsteemi osa, mille kaudu reguleeritakse eeskätt siseelundite ning veresoonkonna talitlust. Autonoomne närvisüsteem ei allu üldiselt tahtelisele kontrollile ning on oluline komponent organismi homöostaasi ehk sisemist tasakaalu tagavates protsessides. Autonoomne närvisüsteem koosneb sümpaatilisest ja parasümpaatilisest närvisüsteemist, millel on sihtrakkudele peamiselt vastandlik ehk antagonistlik toime (vt tabel). Tavapäraselt peaksid autonoomse närvisüsteemi mõlemad osad olema dünaamilises tasakaalus. Sümpaatiline närvisüsteem aktiveerub ohusituatsioonis ning füüsilise ja vaimse koormuse korral, võimaldades organismil olukorraga toimetulekuks mobiliseerida oma ressursse. Tulemuseks on organismile kasulik südamerütmi kiirenemine, pärgarterite laienemine, arteriaalse vererõhu tõus ja kiirenenud hingamine. Samaaegselt seedeelundite silelihaste toonus langeb ja peristaltika aeglustub.
Parasümpaatilise närvisüsteemi aktivatsioon on suunatud organismi ressursside taastamisele. Nii sümpaatilised kui parasümpaatilised närviteed sisaldavad kaht närvirakku, kusjuures esimene närvirakk lähtub ajutüvest või seljaajust ning teise raku kehad paiknevad autonoomsetes närvisõlmedes. Sümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk toimib sihtrakkudele noradrenaliini ja adrenoretseptorite vahendusel ning parasümpaatilise närvisüsteemi teine närvirakk atsetüülkoliini ja kolinoretseptorite vahendusel. Seda asjaolu kasutatakse laialdaselt tänapäeva farmakoteraapias, kus paljud ravimid toimivad vastavatele retseptoritele, muutes närvisüsteemi mõju sihtelundeile või mõjutades otseselt elundi talitlust.
Autonoomse närvisüsteemi talitlus on siiski indiviiditi varieeruv, mistõttu on võimalik ühe või teise närvisüsteemi osa püsivam talitluslik ülekaal, vastavalt sümpatotoonia või siis parasümpatotoonia. Kestev sümpaatilise närvisüsteemi kõrgtoonus on stressi tüüpilisi koostisosi ning võib olla oluliseks teguriks mitmete haiguste tekkes ja arengus. Et siseelundite parasümpaatilises närvivarustuses on väga oluline uitnärv (nervus vagus), siis sageli on just selle närvi talitluse ületoonus ehk vagotoonia parasümpatotoonia põhikomponendiks. Sümpatotoonia ja parasümpatotoonia tunnused on seotud vastava autonoomse närvisüsteemi osa põhitoimetega.
Teatud eluperioodidel (puberteet, kliimaks) võib autonoomse närvisüsteemi talitlus olla labiilne (ebapüsiv). Osal inimestest on autonoomse närvisüsteemi üks või teine pool enam aktiivne juba sünnipäraselt. Mõnikord võib kujuneda selle tahtele allumatu närvisüsteemi poolt reguleeritavate elundite või elundisüsteemide häire, mille põhjuseks ei ole nende elundite füüsiline kahjustus, vaid närvisüsteemi labiilsus. See põhjustab südamepekslemist, higistamist, punastamist, lihasevärinaid, õhupuudust, iiveldust ja seedehäireid ning kuumi ja külmi hoogusid. Sümptomitega kaasneb võimaliku orgaanilise haiguse kartus, mida on mõnikord esile kutsunud või süvendanud ekslik arstlik tegevus. Seda tüüpi kaebused on tavaliselt psühhosomaatilise häire avaldus. Varem kasutatigi psühhosomaatiliste autonoomsete talitlushäirete üldnimetusena mõistet vegetodüstoonia, kuid tänapäeval kasutatakse samade nähtude ilmnemise korral pigem hüpohondrilise sündroomi või paanikahäire (paanilise ataki) mõisteid. Mõnikord kujuneb paaniliste atakkide baasil välja püsiv paanikaseisund, mille puhul lisanduvad rahutus, närvilisus, pidev väsimus- ja kurnatustunne ning unehäired. Haiged ei talu vaimset ega füüsilist koormust ning sageli vaevavad neid pingepeavalud ja ebaselged lihase- või luuvalud.
Autonoomse närvisüsteemi häirete ravis on oluline käitumisteraapia, st eluviisi muutmine, samuti psühhoteraapia. Ravimitest kasutatakse sageli antidepressante.
Vt ka homöostaas, hüpohondriline sündroom, iatrogeenia, paanikahäire, retseptor, stress.
![Autonoomne närvisüsteem Autonoomne närvisüsteem](/static/files/033/t225_autonoomne_narvisusteem.jpg)
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Lümfisõlme suurenemine ja kael paistes
Tere!
3 nädalat tagasi avastasin vasaku kõrva tagalt muhu. Esialgu see oli pehme ja liikus. Nüüdseks on see kasvanud 1cm leiamaks ning 1cm kõrgemaks. Samuti enam see ei liigu, vaid nagu oleks ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tuleks pöörduda perearsti poole lümfisõlme tekkimise põhjuse selgitamiseks.
Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Peavalu otsa ees
Tere
Millest võivad olla tingitud max. 5 sekundit peavalu otsa ees kui pea küljel. Mõni kord on ülepäeviti,mõnikord jääb mitu kuud vahet. Vahel ka imelik tunne/pigistab otsa ees.kunagi valuvaigistit ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseid võib olla mitu alates migreenist kuni kuklanärvi neuralgiani. Tuleks minna neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tugev alaseljavalu
Tugev alaseljavalu, mis kiirgab jalga
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Seoses spondülolisteesiga võib tegemist olla nn. kitsa närvikanali sündroomiga. Ravimid siin eriti ei aita. Soovitan käimisel kanda laia tugevat nahkrihma või ka korsetti. Konsulteerida tuleks selgrookirurgiga. ...
Loe edasiParkinson, Madopari annused
Minu emal, 80a naisterahvas, väikest kasvu (kaal u. 40 kg) on diagnoositud parkinsoni tõbi u. 3 aastat tagasi. Kasutab raviks levodopat (Madopar).
Sel kevadel oli annuse skeem 700 mg päevas jaotatud ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Päeva esimene annus võiks olla suurem - 150 Mg. , järgmine 100 siis 150 ja seejärel 100 jne. viimane annus kl 18 paiku. Täpsema skeemi ja vajadusel lisaravimid paneb paika ravi jälgiv neuroloog.
Loe edasi
MRT-uuring vastus
Käisin MRT-uuringul. Peraarst ütles, et pilt korras, kuid terviseportaalis lugesin, et leitud mittespetsiifilised subkortikaalsed valgeainekolded F-sagarates. Mida see tähendab? Kas ma pean pöörduma eriarsti ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Mittespetsiifiline leid tähendab et ainult pildi alusel asja täpsustada ei saa. Tuleb pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Tõmblemine
Igakord kui olen kurb või stressis siis hakkab mu vasaku käe muskel tõmblema
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Vastutahtelised lihastõmblused ja värinad on tihti seotud ärevushäirega. Asja täpsustamiseks tuleks siiski pöörduda neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Pidev kiirguv alaseljavalu
2a valu paremas sääres, labajalas, varvastes. Aasta tagune MRT:
Kolm distaalset vahemikku on kitsenenud, esineb diskide dehüdratatsioon. Vahemikus L 5/S1 esineb difuusne diski protrusioon, ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Kui harjutustest ja tegemistest mis põhjustavad valu ja surinaid sääres ja labajalas loobumine mõne nädala jooksul paranemist ei too jääb ainsaks ravimeetodiks kirurgiline ravi (diskifragmentide eemaldamine). ...
Loe edasiKuidas ennast säästa, kas liikuda läbi valu või olla rahus, kui MRT ja arsti vastuvõtuni 3 kuud aega?
Tere,
olen varsti 6 kuud (alates veebruarist) hädas valudega, mis on alaseljas, tuharas, puusas, reies ja praegu kiirgub ka säärde. Valu on vasakul küljel, nürist kuni väga teravani. Paranemine on ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tulge vastuvõtule kuna ilmselt on tegemist nimmelülidevahelise diski nihkumisega ..mis kahjustab jalanärvi juurt. Võimalik et vajate kiiret operatsiooni.
Tel. 6748591 kl. 12-14
Dr. ...
Valutav puus. Perearstile käidud.
Tere! Kas on õige, et puusa liigese põletiku (1 staadium, röntgeni põhjal) korral ei määrata mingit ravi, peale paratsetamool 3 *päevas tugeva valu korral? Pereõe soovitus, petearst ei pööranud üldse rohkem ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Puusaliigese valu tavaliselt kanda ei löö, võimalik on hoopis selgroo nimmeosa probleem. kui valu on ka sääres, tuleks läbi perearsti teha rö pildid nimmelülides ja tulla neuroloogi vastuvõtule.
Loe edasi
Teravad äkk valud üle keha eriti vasakule küljele südamest alla poole
Tere.
Mul on viimased kuud löönud äkilised valud tervele kehale. Vahest on nii valu, et nahka ei saa puudutada jalgadel. Eriti lööb ka valu vasakult küljelt jalalabani vahest reieni. Pidevad ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tuleb minna perearsti vastuvõtule kes teeb vajalikud analüüsid, uuringud ja suunab vajadusel eriarstile.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Vaata kõiki nõustamisi