Paanikahäire Autor: Anti Liiv
Paanikahäire korral esinevad korduvad rasked ärevus- ehk paanikahood, mis ei ole seotud kindla situatsiooni või muude välistingimustega ning on seetõttu inimesele ootamatud ja prognoosimatud. Tavaliselt vallandub paanikahoog sellistes kohtades, kus pole mingit ohtu ega muud põhjust ärevuse tekkimiseks ja kus isik ei ole ka erilise tähelepanu all. Paanikahoole ongi iseloomulik, et hirm tekib siis, kui pole reaalset ohtu. Enamasti ei oska inimene paanikahoo põhjust isegi oletada. Paanikahooga kaasnevad kehalised sümptomid on väga varieeruvad. Tüüpilised on ootamatult algav südamepekslemine, lämbumistunne, peapööritus, värin, higistamine, nõrkustunne jms. Paanikahood kestavad mitmeid minuteid, harva ka tunde. Nii paanikahoogude sagedus kui nende kulg on etteaimamatu. Paanikahoo ajal tugevneb hirm kuni surmahirmuni, kehalised ilmingud aga sedavõrd, et inimest haarab vastupandamatu soov katkestada käimasolev tegevus ning põgeneda eemale, sõltumata viibimiskohast (nt bussis või suures supermarketi toiduosakonnas). Hoogudevahelisel perioodil on inimene terve, kuid sagedased ja ettearvamata paanikahood põhjustavad hirmu nende kordumise ning sellises olukorras üksinda jäämise ees.
Paanikahäireid diagnoosib ja ravib psühhiaater. Ravi vajavaid paanikahäireid esineb 1,5–3%-l inimestest. Paanikahäired algavad enamasti 20. eluaastates, naistel sagedamini. Paanikahäiretega isikud moodustavad tänapäeval märkimisväärse osa ambulatoorse psühhiaatria patsientidest.
Ravis kasutatakse antidepressante emotsionaalsete pingete – paanikahäirete allika mõjutamiseks, rahusteid paanikahoo katkestamiseks. Soovitada võib sportlikku tegevust, autogeenset treeningut, joogat, saunaprotseduure lihaste lõdvestamiseks ja sisepingete maandamiseks, psühhoregulatsioonivõtteid emotsionaalse ja vaimusfääri tugevdamiseks. Üldjuhul ei vajata paanikahäirete korral ravi psühhiaatrilises statsionaaris. Paanikahäired alluvad ravile suhteliselt hästi.
Nõuanded sel teemal
Skisoafektiivne häire
Ühel minu täiskasvanud pojal (35 a) on skisoafektiivse häire diagnoos (üks haigla psühhiaater küll arvas, et õigem diagnoos on krooniline psühhoosidega kulgev meeleoluhäire). Määratud osaline töövõimetus. ...
Vastas dr Jüri Ennet
Koostöö psühhiaatriga, neuroleptikumid ravikuurina vajalikud.
Tervislikud eluviisid - iga tera tervise varasalve on vajalik.
vt eelnevatest - stressi maandamine.
Koostöö raviarstiga, ...
Närvi pitsumine õlas
Tere,
Mul on juba kuu aega õlanärvi pitsumine, hommikuti ärgates ja õhtuti on läbilõikav valu, käevärin, jõuetus, tuimus ja surinad paremas käes, sõrme nukkidele tekkis kuiv nahk, mida tuli ...
Vastas dr Ain Pajos
Tegemist on hoopis tõenäoliselt õlaliigese kõõluse vigastusega seoses kroonilise ülekoormusega. Võimalik on aga ka kaelast lähtuva käenärvi vigastus. Asi selgub vaid spetsialisti vastuvõtul misjärel saab ...
Loe edasiPõlv ja põlvest ülespoole valus
Tere!
Teostatud uuring: MTULA007 Lülisamba nimmeosa magnettomograafia natiivis;Teostatud keskmise (1,5T) väljaga MRT uuring ühe mähisega lülisamba nimmeosast natiivis Ax, Sag ja Cor Loc; Sag T1, ...
Vastas dr Ain Pajos
Tuleks kontrollida hoopis puusa - ja põlveliigeste seisundit tehes algul rö. pildid ja käies ortopeedi vastuvõtul.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Zoloft 50mg kasutamine.
Tere, juba 5 päeva pole ükski öö magama jäänud ja tean, et osa sellest probleemist juba on ärevuse tõttu. Arst kirjutas välja Zoloft 50mg ja ütles, et üks tablett päevas. Kas seda ravimit tohib ka kasutada ...
Vastas dr Jüri Ennet
Apteegi vabamüügist saate abilisi.
Kehaline aktiivsus ja päevased puhke-lõdvestushetked.
Enneti palve.
sirutus ja lõdvestus. Selleks tõstke oma käed ringutades pikkamööda üles. Seejärel ...
Mida teha
Olen 16 ja juba päris kaua olen aru saanud et midagi on valesti. Ma võin olla väga rõmus aga järgmisel hetkel võin vihastada kõige ja kõigi peale. Vahepeal läks asi paremaks aga alles äsja oli olukord ...
Vastas dr Jüri Ennet
“Enamik psühhiaatrilisi probleeme saab alguse inimese oskamatusest maandada stressi ja reguleerida töö ja puhkeaega, On kiire elutempo juures eriti oluline inimese füüsiline aktiivsus. Tänapäeva suurimateks ...
Loe edasiSuruv tunne rinnus, millega kaasneva valud ja vahel näo tuimus
2024 kevadest alates on vaheldumisi paremas ja vasakus rinnus surve, valu või kõdi tunne aegajalt kiirgab valu paremasse kätte, tekib surin, käe nõrkus/üldine nõrkus, pidev väsimus (soov uinuda ka päevasel ...
Vastas dr Ain Pajos
Kui EKG ja üldanalüüsid korras, võib põhjuseks olla krooniline ärevusseisund mis toob kaasa palju erinevaid vaevusi. Ravi saab siin määrata vaid peale arstlikku (neuroloog või psühhiaater) läbivaatust, ...
Loe edasiValu tuhara piirkonnas.
Tere! Paar kuud kindlasti paremas tuharas valu, mis ei lase kõndida.Lamades ja istudes valu pole.Kõndides nii valus et ei saa trepist üles. Nädal tagasi käisin onkohaigena kompuutris, seal midagi selles ...
Vastas dr Ain Pajos
Ilmselt siiski tegemist puusaliigese probleemiga. Ortopeedi konsultatsioon on soovitav.
Dr. Ain pajos
Neurodiagnostika
Peaaju kompuuteruuringu tõlgendus
Tere
Palun vastust kas on vaja muretseda selle pärast> Ekstratserebraalsed liikvoriruumid frontotemporaalsel tavapärasest laiemad
Tänan kui leiate aja vastata.
Vastas dr Ain Pajos
Võimalik näiteks sünnitrauma või ka hilisema peatrauma järgne leid mis aga ei ole tõenäoliselt peavalud põhjuseks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Survetunne õlgades, kaela ja kuklavalu
Survetunne õlgades, valu kaelas, kuklas, kiirgub ka lõualuudesse. Valu tekkib pikalt ühes asendis olemisel, ka magamisel. Madal palavik - 37,2 Olnud suvel puuk peas. Praegu IgM 3,6, IgG 68,4. (Eelnevalt, ...
Vastas dr Ain Pajos
Kaela - ja õlavalude põhjuseks võivad olla muutused kaelalülides ja kaela lihaspingest tulenevad närviärritused. Madal palavik siin tõenäoliselt rolli ei mängi. Soovitav on pöördumine neuroloogi vastuvõtule. ...
Loe edasiSelja- ja jalavalud
Tere!
Olen sama teemaga juba teie poole pöördunud. Kukkusin 18.08.2024 tagumiku peale ja siiani vaevlen selja -ja jalavalude käes. Eriti peale istumist (mida nüüd üldse täielikult vältinud olen) ...
Vastas dr Ain Pajos
ENMG uuring näitab parema jala erinevate lihaste osalt kroonilisi kahjustusi ja vasaku säärelihase osas närvi kahjustust. Samas piltuuring (MRT) kahjustuste põhjuseid ei selgita. Võimalik siiski vana ...
Loe edasiVaata kõiki nõustamisi