Gangreen Autor: Ants Peetsalu
Gangreeniks nimetatakse tavaliselt vereringehäiretest tingitud nekroosi ehk koekärbust. Gangreen on arteri osalise või täieliku umbumise tagajärg, mida põhjustavad veresoonte lubjastumine või mõni muu arteriseina kahjustus, embol, tromb veresoones, arteri sisekesta põletik, suhkurtõbi, surve arterile väljastpoolt, veresoonte vigastus, pikaajalised spasmid. Gangreeni laad ja ulatus sõltub tekke põhjusest, infektsiooni olemasolust, organismi üldseisundist ja kaasuvatest haigustest. Eristatakse kuiva gangreeni ja märga ehk niisket gangreeni. Järsk embolist põhjustatud arterisulgus, millega kaasneb alati tugev veresoonte spasm, põhjustab ulatuslikumat kärbust kui sama arteri sulgus muul põhjusel, mille korral spasm on tagaplaanil. Infektsiooni, eriti anaeroobse infektsiooni lisandumine kärbusele annab alati palju ulatuslikuma koekahjustuse.
Kuiv gangreen areneb jäsemel aeglaselt süveneva vereringehäire tagajärjel. Esineb sagedamini kõhnadel, kurnatud haigetel. Enamasti algab see väheveresusest (isheemiast) põhjustatud piinava valuga arterisulguse kohast kaugemal, tavaliselt jäseme lõpposas. Nahk on külm, tundetu. Vereplasma kalgendumisest muutub kärbunud kude tihedaks. Rakud lagunevad, laguneb ka punalibledes leiduv verevärvnik. Kogu kärbunud piirkond, kaasa arvatud nahk ja nahaalune sidekude, infiltreerub verevärvniku laguproduktidega ja muutub tumepruuniks või isegi mustaks. Toimub mumifitseerumine, st surnud koe kuivamine ilma mädanemiseta. Kuiv gangreen haarab osa jäsemest (harilikult jalast) ja ei progresseeru. Kärbunud ja terve koe vahel kujuneb selge piir – demarkatsioonijoon, mis asub arteri umbumise kohast pisut jäseme lõpposa poole sõltuvalt sellest, millisel määral kollateraalvereringe (veresoone kõrvalharude kaudne vereringe) on säilinud. Mumifitseerunud koes arenevad mikroobid halvasti, seetõttu ei kaasne infektsiooni. Aseptika nõuete täitmine on siiski vajalik, sest infektsioon võib areneda demarkatsioonijoonel. Organismi üldseisund kannatab kuiva gangreeni korral suhteliselt vähe, sest selliselt kärbunud koest ei imendu laguprodukte. Haige üldseisund on suhteliselt hea. See võimaldab erilise ohuta kärbunud kude eemaldada (nekrektoomia) või amputeerida jäse demarkatsioonijoonest veidi kõrgemalt.
Märg ehk niiske gangreen areneb üldjuhul kiiresti tekkivate vereringehäirete korral (emboolia, veresoonte vigastus), sagedamini tüsedatel inimestel. Tavaliselt esineb kärbuvas koes mädane või anaeroobne infektsioon, mis tekitab ulatusliku kudede lagunemise ja toksiinide (mürkide) imendumise vereringesse, põhjustades organismi mürgistusseisundi. Haige üldseisund on raske: kehatemperatuur tõuseb, pulss kiireneb, vererõhk langeb; ilmnevad šokinähud ja esineb hämarolek. Veresoonte pulsatsioon jäsemel kahjustatud piirkonnas puudub. Koed on tursunud, räpakashalli, rohelist või sinakasmusta värvi. Kahjustunud piirkond on katsudes külm. Arenev põletik kandub edasi naaberkudedele, ei esine selget piiri elusa ja kärbunud koe vahel. Märja gangreeni korral tuleb kärbunud koed eemaldada koos terve koega.
Raskekujuline veremürgistus ja kiiresti süvenev gangreen ohustavad haige elu, mistõttu võib osutuda vajalikuks jäseme amputatsioon kui elupäästev operatsioon.
Tänapäeval üritavad veresoontekirurgid ka gangreeniga jäset päästa. Kui katkenud verevarustus õnnestub taastada, piirdub amputatsioon sageli vaid hävinud varvaste eemaldamisega. Kui verevarustuse taastamine ebaõnnestub, tuleb jalg eemaldada põlvest kõrgemalt.
Vt ka gaasgangreen.
![Gangreen Gangreen](/static/files/086/t225_gangreen.jpg)
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Veresoontekirurgia
lillad laigud käsivartel
Tere.Mul tekivad käsivartele tumelillakad plekid,tekivad ja ajajooksul kaovad.Olen tähele pannud,et suvel kuumaga tekivad sagedamini ja suuremad,talvel vähem.Soo on mul olnud juba umbes kolm aastat.Plekid ...
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Kirjelduse järgi on tegemist verevalumite ehk sinikatega. Neid võib tekkida väiksemate olmetraumade tõttu, kuid ka iseenesest - eriti kui raviskeemis on mõned ravimid verevedeldamiseks ...
Duphaston ja veenilaiend
Sooviksin küsida kas Duphastoni ravi on sobilik veenilaienditega.
Veenilaiend esineb ühel jalal.
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Duphastoni võtmine ei mõjuta otseselt veenilaiendite olemasolu.
Veronika Palmiste
veresoontekirurg
Raseduseaegsed veenilaiendid ja valu veenides
Tere. Mure on veenidega ühel jalal. Eelmise raseduse tekkis alles 3-ndal trimestril kuid praeguse rasedusega juba 2-sel trimestril, kus kõht on alles väike. Säärel algab ulatusliku ämbliku veenide kogumikuga ...
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Raseduse ajal on ootuspärane, et veenilaiendeid tuleb juurde. Õnneks, pärast imetamise lõppu, väga palju siiski taandub ja taastub enam vähem endine olukord.
Kompressioontootena ...
Enneaegse erutuvuse sündroom siinusarütmia
Tere!
Südamega puperdamised algasid eelmise aasta jaanuaris, suurte vahedega.
Praeguseks on asi aina sagedasem, olen käinud emos mõned korrad ja nüüd perearst suunas kardioloogi juurde, ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Olen sellises olukorras patsientidele teinud ööpäevase elektrokardiogrammi ehk EKG holteri, korraldanud e konsultatsiooni PERH kardioloogiga, vastus paari päevaga, vajadusel on patsient kiiresti ...
Väikevaagna varikoos?
Tere!
Olen 29 aastane naine, mul on aasta jooksul olnud igapäevaselt valu paremal alakõhus. Valuiseloom näriv/torkiv, valu on talutav, kuid häiriv, igapäevaselt valuvaigisteid ei vajam tugevama valu ...
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Püüan vastata küsimustele lühidalt, et mitte tekitada rohkem segadust:
1. Soovitan mitte keskenduda radioloogi arvamusele. See on lihtsalt hüpotees.
2. Vaagnavarikoosile ...
Jalad külmetavad ja valutavad
Tervist!
Nimelt on mul juba mõnda aega jalad valutanud, eriti puhkeasendis annab tunda, vahest veidi tuimad ning surisevad, vahepeal väga ebamugav tunne jalgades (kuni põlvedeni) ja õhtuti ...
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Ei, tõenäosus, et tegemist oleks praegu verevarustushäirega, on praktiliselt olematu. Küll võib põhjuseks olla sagedamini esinev radikulopaatia.
Minu arvates oon kõige mõistlikum, ...
Sooda
Kas sööda puhastab veresooni? Mitmest kohast loen, et teeb seda?
![Veronika Palmiste-Kallion](/static/files/002/ts_veronika-palmiste.jpg)
Vastas dr Veronika Palmiste-Kallion
Tere!
Ei, palun soodat sellel eesmärgil mitte tarvitada.
Veronika Palmiste
veresoontekirurg
Ekstrasüstolid
Tere! Olen viimased 4-5 aastat väga hädas ebamugavustundega südames. Keegi ei ole siiani suutnud sellele ravi leida aga samas pole arstid ka öelnud, et kõik on korras, vaid pigem suunanud tagasi kontrolli ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei näe uuringutulemuses midagi murettekitavat. Üksikud vahelöögid esinevad kõigil, neid soodustab stress, väsimus, nälgimine, liigsöömine, viirusinfektsioon.
Elage muretult, parajalt ...
Mustad triibud pöidlaküüne all
Ei leidnud ilmselt täpselt õiget arsti, kuid tundute teemale kõige lähemal.
Pöidlaküüne all on kaks peenikwst musta triipu, kas oakste öelda, et kas on misagi mille pärast muretseda?
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Ei näe probleemi. Kui pruun triip oleks tumedam ja laiem, algaks küünejuure piirkonnast, siis on vajalik uuringud. Ilmselt seos tööga, kokkupuude õlide-värvidega.
Head tervist ...
Pulseeriv tunne
Kaelas, keele taga ja rinnus on pulseeriv tunne ja seda on 24/7 tunda. See küll mingit valu ei põhjusta, aga tekitab ärevust, kui süda näiteks korraks jätab löögi vahele/veiderdab. Olen internetist lugenud, ...
![Madis Veskimägi](/static/files/015/ts_madis-veskimagi-636.jpg)
Vastas dr Madis Veskimägi
Tere !
Tasub ikka uurida. Selgust tooks selle piirkonna veresoonte ja südame ultraheliuuring, seda korraldab perearst.
Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
Vaata kõiki nõustamisi