Vererõhk 21.12.24 / Veresoontekirurgia

Arst vastas:

dr Madis Veskimägi

Perearst

Tõstamaa Tervisekeskus

Tere!

Teie kirjeldatud olukord, kus vererõhk tõuseb ootamatult kuni 200/100 mmHg või rohkem ja see ei ole seotud emotsionaalse pinge ega stressiga, vajab kindlasti täpsustamist ja põhjuse väljaselgitamist. Alljärgnevalt toon välja võimalikud põhjused ja edasised sammud.

1. Äkilise vererõhu tõusu põhjused:
Primaarne hüpertensioon:
Kui seni on vererõhk olnud normis (120–130/60–80), võib tekkida esmakordne episoodiline vererõhu tõus, mis viitab hüpertensiooni algstaadiumile.

Sekundaarne hüpertensioon:
Äkilise ja väga kõrge vererõhu põhjuseks võivad olla teatud seisundid, näiteks:

Neeruhaigused: Neerud mõjutavad vererõhu regulatsiooni, ja neeruprobleemid (nt neeruarterite ahenemine) võivad põhjustada järsku rõhu tõusu.
Hormonaalsed muutused: Nt neerupealiste haigused (feokromotsütoom, aldosteroonism) või kilpnäärme ületalitlus.
Uneapnoe sündroom: Eriti kui rõhk tõuseb rahuolekus, võib see viidata uneapnoele.
Ravimid või stimulandid:
Kas olete hiljuti tarvitanud kofeiini, nikotiini, külmetusravimeid või muid preparaate, mis võivad vererõhku tõsta?

Ortostaatiline või posturaalne düsregulatsioon:
Kuigi sündmused (poes ja teleri ees) ei tundu seotud, võib vererõhu järsk muutus olla tingitud kehahoiakust või veresoonte reaktsioonist.

2. Mida teha sellises olukorras?
Vererõhu jälgimine:

Jätkake regulaarselt vererõhu mõõtmist kodus vähemalt kaks korda päevas (hommikul ja õhtul).
Pange kirja ka rõhu tõusud ja võimalikud seonduvad tegurid (nt toitumine, füüsiline koormus, stress).
Raviskeemi järgimine:

Jätkake perearsti poolt määratud ravimite võtmist vastavalt juhistele. Kui kõrge rõhk kordub hoolimata ravist, andke sellest arstile teada.
Pöörduge perearsti või kardioloogi poole:

Täpsemaks diagnostikaks võib vaja minna lisauuringuid, näiteks neerude ultraheli, hormonaalseid teste või 24-tunnist vererõhu jälgimist (Holteri monitor).
Esmaabi kõrge vererõhu korral:

Kui rõhk tõuseb taas 200/100 või enam:
Rahunege, istuge mugavalt ja hingake sügavalt.
Kui arst on määranud kriisi korral võetava ravimi (nt keelealune nifedipiin), kasutage seda.
Kui rõhk ei alane 30 minuti jooksul, pöörduge EMO-sse.
Kokkuvõte:
Kahe järsu ja kõrge vererõhu episoodi puhul on vajalik hoolikas jälgimine ja võimalike põhjuste selgitamine. Teie senised vererõhu väärtused viitavad normaalsele tasemele, kuid korduvad kriisid vajavad põhjalikku hindamist ja vajadusel täiendavaid uuringuid.

Head tervist soovides,
Madis Veskimägi
(koostöös ChatGPT)

Kas see arutelu oli kasulik?