kas olmeparanoia? 01.07.08 / Psühhiaatria

Külastaja küsib:

Tervist. Mul mure. Pole Teile küll kirjutanud, aga mõned naljatilgad on esitanud Teile küsimusi, kuidas tulla toime tööl asetleidva ahistamisega . Nüüd on mõni mu peale kah pahane ja arvab, et minust on suur kirjamees saanud. Ma ei oska seisukohta võttagi, sest probleeme ju isegi nagu oleks, kuid kus ei oleks. Ja nii häid kui halvemaid töötajaid, samuti nagu paksemaid ja kõhnemaidki on kah igal pool. Üks nati kobedama kehaehitusega daame oli aga minu peale vist päris pahane. Ja keegi oli vist pahane tolle Teie poolt kasutust leidnud JOBU-sõna peale.
Mul praegu ka süda pisut väriseb sees, kui kirjutan. Aga ma küsiks, et kui kerget ahistamist ja naiselikku tagarääkimist ning õelutsemist üldse poleks, kas siis keegi nii lambist võetud asja tõsiselt võtaks?
Ütleme, et ma ei pea ennast näiteks vajalikuks töötajaks ja samuti pole mind kunagi lasteaiast tagasi saadetud ning porilompi pole kah istunud ,ei lapsena ega täie aruga eas.
Kas peaksin selliseid jaburdusi lihtsalt ignoreerima ja oma elu elama ?
Minu arust on küsimuste esitamine siin anonüümne ja vabatahtlik, samuti kui vastaminegi. Millest taoline arutu paranoilisusele lähenev suhtumine?

Arst vastas:

dr Jüri Ennet

Psühhiaater

Erapsühhiaater

Kas peaksin selliseid jaburdusi lihtsalt ignoreerima ja oma elu elama ?
- Siin ongi täpne vastus! Elage oma elu oma südametunnistuse järgi. Teistega suheldes olgu elu "nagu" näitemängus, näitemäng on selline ja siis me ju ei pahanda endaga.
Mänguliselt, näitemänguliselt!
Kui näitemäng veel piisavalt ei õnnestu, võite tohtrilt ka mingit sisemist rahu pakkuvat rohtu küsida.
Parimat soovides,
Jüri O.-M. Ennet

Kas see arutelu oli kasulik?