AMLOCARD 5 MG

Hüpertensioon.
Krooniline stabiilne stenokardia.
Vasospastiline (Prinzmetal'i) stenokardia.

Täiskasvanud
Nii hüpertensiooni kui ka stenokardia ravi tavaliseks algannuseks on 5 mg üks kord ööpäevas, mida
võib suurendada maksimaalselt 10 mg-ni sõltuvalt konkreetse patsiendi ravivastusest.
Hüpertensiooniga patsientidel on amlodipiini kasutatud koos tiasiiddiureetikumide, alfablokaatorite,
beetablokaatorite või angiotensiini konverteeriva ensüümi inhibiitoritega. Stenokardia korral võib
amlodipiini kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste stenokardiavastaste ravimitega

patsientidel, kelle stenokardia ei allu ravile nitraatidega ja/või beetablokaatorite adekvaatsete
annustega.

Koosmanustamisel tiasiiddiureetikumide, beetablokaatorite ja angiotensiini konverteeriva ensüümi
inhibiitoritega ei ole amlodipiini annuse kohandamine vajalik.

Lapsed
Hüpertensiooniga lapsed ja noorukid vanuses 6...17 eluaastat
Soovitatav hüpertensioonivastase ravi suukaudne algannus pediaatrilistele patsientidele vanuses 6...17
eluaastat on 2,5 mg üks kord ööpäevas, annust võib suurendada maksimaalselt 5 mg-ni üks kord
ööpäevas, kui 4-nädalase raviga pole saavutatud piisavat vererõhu langust. Pediaatrilistel patsientidel
ei ole uuritud suuremaid annuseid kui 5 mg ööpäevas (vt lõigud 5.1 Farmakodünaamilised omadused
ja 5.2 Farmakokineetilised omadused).

Alla 6-aastased lapsed
Andmed puuduvad.

Eakad patsiendid
Eakatel ja noorematel patsientidel kasutatavad sarnased amlodipiiniannused on võrdselt hästi
talutavad. Eakatel soovitatakse kasutada tavapäraseid annustamisskeeme, ent annuse suurendamisel
tuleb siiski olla ettevaatlik (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Neerukahjustusega patsiendid
Amlodipiini kontsentratsiooni muutused plasmas ei ole seotud neerukahjustuse astmega, mistõttu on
soovitatav tavapärane annustamisskeem. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Maksakahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel ei ole annustamissoovitusi kindlaks määratud,
mistõttu tuleb annuse valimisel olla ettevaatlik ja alustada väiksematest annustest (vt lõigud 4.4 5.2). Amlodipiini farmakokineetikat raske maksakahjustuse korral ei ole uuritud. Raske
maksakahjustusega patsientidel tuleb ravi amlodipiiniga alustada kõige väiksemast annusest ja seejärel
aeglaselt annust suurendada.

Tablett suukaudseks manustamiseks.

Amlodipiin on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:
- ülitundlikkus dihüdropüridiini derivaatide, amlodipiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes
abiainete suhtes;
- raske hüpotensioon;
- šokk (sealhulgas kardiogeenne šokk);
- vasaku vatsakese väljavoolu takistus (nt raske aordistenoos);
- ägeda müokardiinfarkti järgne hemodünaamiliselt ebastabiilne südamepuudulikkus.

Amlodipiini ohutust ja tõhusust hüpertensiivse kriisi ajal ei ole kindlaks tehtud.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel
Südamepuudlikkusega patsiente tuleb ravida ettevaatusega. Raske südamepuudulikkusega (NYHA
klass III ja IV) patsientide pikaajalises platseebokontrolliga uuringus teatati kopsuturse suuremast
esinemissagedusest amlodipiiniga ravitud rühmas võrreldes platseeborühmaga (vt lõik 5.1). Südame
paispuudulikkusega patsientidel tuleb kaltsiumikanali blokaatoreid, sh amlodipiini, kasutada

ettevaatusega, sest need ravimid võivad suurendada hilisema kardiovaskulaarsete sündmuste ja
suremuse riski.

Kasutamine maksafunktsiooni kahjustusega patsientidel
Kahjustatud maksafunktsiooniga patsientidel on amlodipiini poolväärtusaeg pikenenud ja AUC
väärtused kõrgemad; annustamissoovitusi ei ole veel antud. Seetõttu tuleb amlodipiini manustamist
alustada kõige väiksematest annustest ning olla ettevaatlik nii ravi alustamisel kui ka annuste
suurendamisel. Raske maksakahjustusega patsientide puhul võib vajalikuks osutuda annuse aeglane
tiitrimine ja hoolikas jälgimine.

Kasutamine eakatel patsientidel
Eakatel tuleb annust suurendada ettevaatusega (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Kasutamine neerupuudulikkuse korral
Sellistel patsientidel võib kasutada amlodipiini tavalisi annuseid. Amlodipiini kontsentratsiooni
muutused plasmas ei ole seotud neerukahjustuse astmega. Amlodipiin ei ole dialüüsitav.

Teiste ravimite toimed amlodipiinile

CYP3A4 inhibiitorid
Amlodipiini samaaegne kasutamine CYP3A4 tugevate või mõõdukate inhibiitoritega [proteaasi
inhibiitorid, seenevastased asoolid, makroliidid (nt erütromütsiin või klaritromütsiin), verapamiil või
diltiaseem] võib oluliselt suurendada amlodipiini ekspositsiooni. Nende farmakokineetiliste muutuste
kliiniline tõlgendus võib olla enam väljendunud eakatel. Seetõttu võib vajalikuks osutuda kliiniline
jälgimine ja annuse kohandamine.

CYP3A4 indutseerivad ained
Puuduvad andmed CYP3A4 indutseerijate toimest amlodipiinile. CYP3A4 indutseerijate (nt
rifampitsiin, naistepuna-ürt) samaaegsel kasutamisel võib amlodipiini kontsentratsioon plasmas olla
väiksem. Amlodipiini koos CYP3A4 indutseerijatega tuleb kasutada ettevaatusega.

Amlodipiini manustamine koos greipfruudi või greipfruudimahlaga ei ole soovitatav, sest osadel
patsientidel võib suureneda biosaadavus, mis omakorda tugevdab ravimi vererõhku alandavat toimet.

Dantroleen (infusioonravi): loomadel on verapamiili ja i.v. dantroleeni manustamise järel täheldatud
letaalset vatsakeste virvendust ja hüperkaleemiaga seotud kardiovaskulaarset kollapsit. Hüperkaleemia
ohu tõttu on pahaloomulise hüpertermia suhtes vastuvõtlike ja pahaloomulist hüpertermiat põdevate
patsientide ravis soovitatav vältida kaltsiumikanali blokaatorite (nt amlodipiin) koosmanustamist.

Amlodipiini toime teistele ravimitele
Amlodipiini vererõhku langetav toime lisandub teiste antihüpertensiivsete omadustega ravimite
vererõhku langetavale toimele.

Kliinilistes koostoimeuuringutes ei mõjutanud amlodipiin atorvastiini, digoksiini, varfariini ega
tsüklosporiini farmakokineetikat.

Simvastatiin: mitmete 10 mg amlodipiini annuste koosmanustamine 80 mg simvastatiiniga põhjustas
simvastatiini ekspositsiooni tõusu 77% võrra, võrreldes simvastatiini eraldi manustamisega.
Amlodipiini tarvitavatel patsientidel tuleb simvastatiini annust vähendada 20 mg-ni ööpäevas.

Rasedus
Amlodipiini ohutus raseduse ajal ei ole veel tõestatud.


Loomkatsetes täheldati suurte annuste korral reproduktiivtoksilisust (vt lõik 5.3).

Kasutamine raseduse ajal on soovitatav ainult siis, kui puudub ohutum alternatiiv ja haigus ise kujutab
endast suuremat riski emale ja lootele.

Imetamine
Ei ole teada, kas amlodipiin eritub rinnapiima. Otsus rinnaga toitmise jätkamise/mittejätkamise või
amlodipiinravi jätkamise/katkestamise kohta tuleb teha, võrreldes rinnaga toitmise kasulikkust lapsele
ja amlodipiinravi kasulikkust emale.

Fertiilsus
Mõnedel kaltsiumikanali blokaatoritega ravitud patsientidel on täheldatud pöörduvaid biokeemilisi
muutusi spermatosoidi peas. Kliinilised andmed amlodipiini võimaliku mõju kohta viljakusele on
ebapiisavad. Ühes rottidega läbi viidud uuringus täheldati kõrvaltoimeid isasloomade viljakusele (vt
lõik 5.3).

Amlodipiinil võib olla kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kui
amlodipiini võtvatel patsientidel esineb pearinglus, peavalu, väsimus või iiveldus, võib
reaktsioonikiirus olla kahjustatud. Ettevaatus on soovitatav, eriti ravi alguses.

Kokkuvõte ohutusprofiilist
Kõige sagedamini ravi ajal täheldatud kõrvaltoimed on unisus, pearinglus, peavalu,
südamepekslemine, nahaõhetus, kõhuvalu, iiveldus, hüppeliigese paistetus, turse ja kurnatus.

Ravi ajal amlodipiiniga on täheldatud ja teatatud järgmistest kõrvaltoimetest, järgmiste
esinemissagedustega: väga sage (≥ 1/10); sage (≥ 1/100 kuni < 1/10); aeg-ajalt (≥ 1/1000 kuni
< 1/100); harv (≥ 1/10 000 kuni < 1/1000); väga harv (< 1/10 000).

Igas esinemissageduse rühmas on kõrvaltoimed esitatud tõsiduse vähenemise järjekorras.
Organsüsteemi klass
Esinemissagedus Kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv
Leukotsütopeenia, trombotsütopeenia
Immuunsüsteemi häired
Väga harv
Allergilised reaktsioonid
Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv
Hüperglükeemia
Psühhiaatrilised häired
Aeg-ajalt
Unetus, meeleolu muutused (sh ärevus),
depressioon
Harv
Segasus
Närvisüsteemi häired
Sage
Unisus, pearinglus, peavalu (eriti ravi
algul)
Aeg-ajalt
Treemor, düsgeusia, minestus,
hüpoesteesia, paresteesia
Väga harv
Hüpertoonia, perifeerne neuropaatia
Silma kahjustused
Aeg-ajalt
Nägemishäire (sh diplopia)
Kõrva ja labürindi kahjustused Aeg-ajalt
Tinnitus
Südame häired
Sage
Palpitatsioonid
Väga harv
Müokardiinfarkt, arütmia (sh
bradükardia, ventrikulaarne tahhükardia
ja kodade virvendus)
Vaskulaarsed häired
Sage
Nahaõhetus
Aeg-ajalt
Hüpotensioon
Väga harv
Vaskuliit

Respiratoorsed, rindkere ja
Aeg-ajalt
Düspnoe, riniit
mediastiinumi häired
Väga harv
Köha
Seedetrakti häired
Sage
Kõhuvalu, iiveldus
Aeg-ajalt
Oksendamine, düspepsia, sooletegevuse
muutused (sh kõhulahtisus ja
kõhukinnisus), suukuivus
Väga harv
Pankreatiit, gastriit, igemete
hüperplaasia
Maksa ja sapiteede häired
Väga harv
Hepatiit, ikterus, maksaensüümide
aktiivsuse suurenemine*
Naha ja nahaaluskoe
Aeg-ajalt
Alopeetsia, purpur, nahavärvuse muutus,
kahjustused
liighigistamine, kihelus, lööve,
eksanteem
Väga harv
Angioödeem, multiformne erüteem,

urtikaaria, eksfoliatiivne dermatiit,
Stevensi-Johnsoni sündroom, Quincke
ödeem, fotosensitiivsus
Lihas-skeleti ja sidekoe
Sage
Pahkluude turse
kahjustused
Aeg-ajalt
Liigesevalu, lihasvalu, lihaskrambid,
seljavalu
Neerude ja kuseteede häired
Aeg-ajalt
Urineerimishäire, noktuuria,
urineerimissageduse suurenemine
Reproduktiivse süsteemi ja
Aeg-ajalt
Impotentsus, günekomastia
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Sage
Tursed, väsimus
manustamiskoha reaktsioonid
Aeg-ajalt
Valu rinnus, asteenia, valu, halb
enesetunne
Uuringud
Aeg-ajalt
Kehakaalu suurenemine, kehakaalu
vähenemine
*enamasti koos kolestaasiga

Üksikutel juhtudel on teatatud ka ekstrapüramidaalsündroomi esinemisest.

Inimestel on tahtliku üleannustamise kohta piiratud kogemus.

Sümptomid
Olemasolevad andmed näitavad, et suur üleannustamine võib põhjustada liigset perifeerset
vasodilatatsiooni ja võimalikku reflektoorset tahhükardiat. On teatatud märkimisväärsest ja võimalik
et pikenenud süsteemsest hüpotensioonist kuni šokini (sealhulgas), mis on lõppenud surmaga.

Ravi
Amlodipiini üleannustamisest tingitud kliiniliselt oluline hüpotensioon vajab aktiivset
kardiovaskulaarset toetust, sh sagedast südame ja hingamisfunktsiooni jälgimist, jäsemete ülespoole
tõstmist ning tähelepanu pööramist ringleva vedeliku mahule ja erituva uriini hulgale.

Vaskulaarse toonuse ja vererõhu taastamisel võib olla abi vasokonstriktorist, eeldusel et puuduvad
vastunäidustused selle kasutamiseks. Kaltsiumikanaleid blokeeriva toime pööramiseks võib olla kasu
kaltsiumglükonaadi intravenoossest manustamisest.

Mõnel juhul võib ennast ära tasuda maoloputus. Aktiivsöe kasutamine kuni 2 tundi pärast 10 mg
amlodipiini manustamist vähendas tervetel vabatahtlikel amlodipiini imendumise kiirust.


Kuivõrd amlodipiin seondub tugevasti valkudega, ei ole dialüüsist tõenäoliselt kasu.

Farmakoterapeutiline rühm: kaltsiumikanali blokaatorid, peamiselt vaskulaarse toimega selektiivsed
kaltsiumikanali blokaatorid
ATC-kood: C08CA01

Amlodipiin on dihüdropüridiinide rühma kuuluv kaltsiumiioonide sissevoolu inhibiitor (aeglase kanali
blokaator ehk kaltsiumiiooni antagonist), mis pärsib kaltsiumiioonide transmembraanset sissevoolu
südame ja veresoonte silelihasrakkudesse.

Amlodipiini antihüpertensiivse toime mehhanism tuleneb otsesest lõõgastavast toimest veresoonte
silelihastele.

Täpne mehhanism, millega amlodipiin leevendab stenokardiat, ei ole lõplikult kindlaks tehtud, ent
on siiski teada, et amlodipiin vähendab totaalset isheemilist koormust järgneva kahe toime kaudu.

1. Amlodipiin laiendab perifeerseid arterioole ja sellega vähendab üldist perifeerset resistentsust
(järelkoormus), mille vastu süda töötab. Et südame löögisagedus jääb samaks, toob selline
südamekoormuse vähendamine müokardis kaasa nii väiksema energiavajaduse kui ka
väiksema oksügenisatsiooni tarviduse.
2. Amlodipiini toimemehhanism hõlmab tõenäoliselt ka peamiste pärgarterite ja -arterioolide
laienemist, seda nii tervetes kui ka isheemilistes piirkondades. See dilatatsioon suurendab
müokardi varustatust hapnikuga patsientidel, kellel esineb pärgarteri spasm (Prinzmetali
ehk varieeruv stenokardia).

Hüpertensiooniga patsientidel toob ravimi üks kord ööpäevas manustamine kaasa kliiniliselt olulise
vererõhu languse nii lamavas kui püstises asendis 24 tunni vältel. Toime aeglase alguse tõttu ei
kaasne amlodipiini manustamisega ägedat hüpotensiooni.

Stenokardiaga patsientidel suurendab amlodipiini üks kord ööpäevas manustamine üldist
koormustaluvust, lükkab edasi stenokardia teket ja pikendab aega 1 mm ST-segmendi depressiooni
tekkeks, samuti vähendab see nii stenokardiahoogude sagedust kui ka glütserüültrinitraadi
tablettide vajadust.

Amlodipiini ei ole seostatud mis tahes metaboolsete kõrvaltoimete või plasmalipiidide sisalduse
muutustega ning sobib kasutamiseks astmat, diabeeti ja podagrat põdevatele patsientidele.

Kasutamine pärgarterihaigusega patsientidel
Amlodipiini efektiivsust pärgarterihaigusega patsientidel kliiniliste sündmuste ärahoidmisega on
uuritud sõltumatus, mitmekeskuselises, randomiseeritud, topeltpimedas, platseebokontrollitud
uuringus, millest võttis osa 1997 patsienti; CAMELOT (ingl Comparison of Amlodipine vs.
Enalapril to Limit Occurrences of Thrombosis - amlodipiini ja enalapriili võrdlus
tromboosijuhtude piiramise efektiivsuses). Nendest patsientidest raviti 663 amlodipiiniga annuses
5…10 mg, 673 patsienti raviti enalapriiliga annuses 10…20 mg ja 655 patsienti platseeboga lisaks
standardravile statiinide, beetablokaatorite, diureetikumide ja aspiriiniga kokku 2 aasta jooksul.
Tähtsamad efektiivsust puudutavad tulemused on toodud tabelis 1. Tulemused näitavad, et ravi
amlodipiiniga oli seotud väiksema arvu hospitaliseerimistega stenokardia tõttu ja samuti väiksema
arvu revaskularisatsiooniprotseduuridega pärgarteritõvega patsientidel.


Tabel 1. Uuringu CAMELOT oluliste kliiniliste lõpptulemuste esinemissagedus
Kardiovaskulaarsete sündmuste määr,
Amlodipiin
Arv (%)
vs. platseebo
Riskisuhe (95%
Lõpptulemused
Amlodipiin
Platseebo
Enalapriil
UI)
P-väärtus
Esmane tulemusnäitaja
Kardiovaskulaarsed
0,69
110 (16,6)
151 (23,1)
136 (20,2)
0,003
kõrvaltoimed
(0,54…0,88)
Individuaalsed komponendid
Koronaarne
0,73
78 (11,8)
103 (15,7)
95 (14,1)
0,03
revaskularisatsioon
(0,54…0,98)
Hospitaliseerimine
0,58
51 (7,7)
84 (12,8)
86 (12,8)
0,002
stenokardia tõttu
(0,41…0,82)
0,73
Mitteletaalne MI
14 (2,1)
19 (2,9)
11 (1,6)
0,37
(0,37…1,46)
0,50
Insult või TIA
6 (0,9)
12 (1,8)
8 (1,2)
0,15
(0,19…1,32)
2,46
Kardiovaskulaarne surm
5 (0,8)
2 (0,3)
5 (0,7)
0,27
(0,48…12,7)
Hospitaliseerimine CHF
0,59
3 (0,5)
5 (0,8)
4 (0,6)
0,46
tõttu
(0,14…2,47)
Südameseiskumise järel
Andmed
4 (0,6)
1 (0,1)
0,04
elustatud
puuduvad
Esmane perifeerne
5 (0,8)
2 (0,3)
8 (1,2)
2,6 (0,50…13,4)
0,24
veresoonte haigus
Lühendid: CHF - südame paispuudulikkus (ingl congestive heart failure); MI - müokardiinfarkt; TIA -transitoorne isheemilinee atakk.

Kasutamine südamepuudulikkusega patsientidel
Hemodünaamika uuringud ja kliinilised koormustaluvuse uuringud NYHA II...IV klassi
südamepuudulikkusega patsientidel näitasid, et amlodipiin ei halvenda koormustaluvust, ei vähenda
vasaku vatsakese väljutusfraktsiooni ega süvenda kliinilist sümptomatoloogiat.

Platseebokontrollitud uuringus (PRAISE), mis kavandati NYHA III...IV klassi
südamepuudulikkusega patsientide uurimiseks, kellele manustati digoksiini, diureetikume ja AKE-
inhibiitoreid, näidati, et amlodipiin ei suurendanud südamepuudulikkusega seotud suremuse ega
suremuse/haigestumise kombineeritud riski.

Amlodipiini pikaajalises platseebokontrolliga jätku-uuringus (PRAISE 2) NYHA III ja IV klassi
mitteisheemilise päritoluga südamepuudulikkusega patsientidel, kellel puudusid olemasolevale
südamehaigusele viitavad kliinilised sümptomid või objektiivsed leiud ja kes said stabiilses annuses
AKE inhibiitoreid, digitaalise preparaate ja diureetikume, ei mõjutanud amlodipiin üldist ega
kardiovaskulaarset suremust. Selles samas populatsioonis seostati amlodipiinravi kopsuturse
juhtudest teatamise sagenemisega.

ALLHAT - südamerabandust ennetava ravi kliiniline uuring
Uuringus ALLHAT (ingl Antihypertensive and Lipid-Lowering Treatment to Prevent Heart Attack
Trial - kliiniline uuring vererõhku ja lipiide langetava ravi kohta südamerabanduse ennetamiseks)
võrreldi uuemaid ravimeetodeid - amlodipiini 2,5…10 mg päevas (kaltsiumikanali blokaator) või
lisinopriili 10…40 mg päevas (AKE-inhibiitor) esimese rea ravimitena - tiasiiddiureetikum
kloortalidooniga (12,5…25 mg päevas) kerge kuni mõõduka hüpertensiooni raviks.

Kokku randomiseeriti 33 357 hüpertensiooniga patsienti vanuses 55 eluaastat või enam ning jälgiti
keskmiselt 4,9 aastat. Patsientidel oli vähemalt üks täiendav koronaartõve riskitegur, sh varasem
müokardiinfarkt või insult (> 6 kuud enne uuringuga liitumist) või muu dokumenteeritud

südameveresoonkonna haigus (kokku 51,5%), II tüübi diabeet (36,1%), HDL-C < 35 mg/dl
(11,6%), elektrokardiogrammi või ehhokardiograafia abiga diagnoositud vasaku vatsakese
hüpertroofia (20,9%), suitsetamisharjumus (21,9%).

Esmaseks tulemusnäitajaks oli letaalse koronaartõve või mitteletaalse müokardiinfarkti
komposiitnäitaja. Olulist erinevust amlodipiini- ja kloortalidoonipõhise ravi esmaste
tulemusnäitajate osas ei täheldatud: RR 0,98 95% UI (0,90…1,07) p = 0,65. Teiseste
tulemusnäitajate hulgas oli südamepuudulikkuse (üks kardiovaskulaarse kombineeritud
tulemusnäitaja komponent) esinemissagedus amlodipiinirühmas oluliselt suuurem kui
kloortalidooonirühmas [10,2% vs. 7,7%, RR 1,38, 95% UI (1,25…1,52) p < 0,001]. Sellele
vaatamata ei täheldatud kogusuremuse osas amlodipiini- ja kloortalidoonipõhise ravi vahel olulisi
erinevusi [RR 0,96 95% UI (0,89…1,02] p = 0,20].

Kasutamine lastel (6-aastased ja vanemad)
Amlodipiini 2,5 mg ja 5 mg annuse võrdlevas uuringus platseeboga, milles osales valdavalt
sekundaarse hüpertensiooniga 268 last vanuses 6...17 eluaastat, leiti, et mõlemad amlodipiiniannused
langetasid süstoolset vererõhku oluliselt enam kui platseebo. Erinevus kahe amlodipiiniannuse vahel ei
olnud statistiliselt oluline.
Amlodipiini pikaaegset mõju laste kasvule, puberteedieale ja üldisele arengule ei ole uuritud. Lapseea
amlodipiinravi pikaaegne tõhusus kardiovaskulaarse haigestumuse ja suremuse vähendamisel
hilisemas täiskasvanueas ei ole tõestatud.

Imendumine, jaotumine, seondumine plasmavalkudega
Pärast suukaudsete terapeutiliste annuste manustamist imendub amlodipiin efektiivselt.
Maksimaalne veresisaldus saabub 6…12 tundi pärast annuse sissevõtmist. Amlodipiini absoluutne
biosaadavus on ligikaudu 64…80%. Jaotusruumala on ligikaudu 21 l/kg. In vitro uuringud on
näidanud, et ligikaudu 97,5% tsirkuleerivast amlodipiinist on seotud plasmavalkudega.

Toit amlodipiini biosaadavust ei mõjuta.

Biotransformatsioon/eritumine
Plasma terminaalne eliminatsiooni poolväärtusaeg on ligikaudu 35…50 tundi ja sobib üks kord
ööpäevas annustamisega.
Amlodipiin metaboliseeritakse maksas suures osas inaktiivseteks metaboliitideks. 10%
lähteühendist ja 60% metaboliitidest eritub uriiniga.

Kasutamine lastel
74 hüpertensiivsel lapsel vanuses 12 kuud kuni 17 aastat (34 patsienti vanuses 6 kuni 12 eluaastat ja
28 patsienti vanuses 13 …17 eluaastat) viidi läbi populatsiooni farmakokineetiline uuring amlodipiini
annustega vahemikus 1,25 mg kuni 20 mg üks või kaks korda ööpäevas. Lastel vanuses 6...12
eluaastat ja noorukitel vanuses 13...17 eluaastat oli ravimi kliirens suukaudse manustamise järel
vastavalt 22,5 l/h ja 27,4 l/h poistel ning vastavalt 16,4 l/h ja 21,3 l/h tüdrukutel. Eri indiviidide vahel
täheldati ravimi ekspositsiooni osas suuri erinevusi. Andmed alla 6-aastaste laste kohta on piiratud.

Kasutamine eakatel
Amlodipiini maksimaalse plasmakontsentratsiooni saavutamiseks kuluv aeg on eakatel ja
noorematel isikutel sarnane. Amlodipiini eritumine kaldub olema aeglasem, millest on tingitud
AUC suurenemine ja poolväärtusaja pikenemine eakatel patsientidel. AUC ja poolväärtusaja
suurenemine oli patsientide eagrupis ootuspärane.

Maksakahjustusega patsiendid
Amlodipiini manustamise kohta maksakahjustusega patsientidel on kliinilised andmed väga piiratud.
Maksapuudulikkusega patsientidel on amlodipiini kliirens langenud, mistõttu amlodipiini
poolväärtusaeg pikeneb ja AUC on ligikaudu 40...60%.

Reproduktsioonitoksilisus
Rottidel ja hiirtel läbi viidud reproduktsiooniuuringud on näidanud, et ligikaudu 50 korda inimesele
maksimaalselt soovitatavast annusest (mg/kg alusel) suuremate annuste manustamisel võib täheldada
poegimise hilinemist, poegimise kestuse pikenemist ja järglaste elulemuse langust.

Mõju fertiilsusele
Amlodipiiniga ravitud rottide (isasloomad 64 päeva ja emasloomad 14 päeva enne paaritumist)
viljakuses annuste puhul kuni 10 mg/kg ööpäevas (ületab 8 korda* inimese maksimaalset soovitavat
annust 10 mg, arvutatud mg/m2 põhjal) muutusi ei täheldatud. Teises rottidega läbi viidud uuringus,
kus isastele rottidele anti 30 päeva jooksul amlodipiinbesilaati inimese annusega võrreldavas koguses
(mg/kg põhjal), täheldati nii folliikuleid stimuleeriva hormooni kui ka testosterooni plasmasisalduse
vähenemist, samuti täheldati sperma tiheduse vähenemist ja küpsete spermatiidide ja Sertoli rakkude
arvu vähenemist.

Kartsinogenees, mutagenees
Rotid ja hiired, kes said amlodipiini toiduga kahe aasta jooksul kontsentratsioonides, mis andsid
ööpäevasteks annnusteks 0,5, 1,25 ja 2,5 mg/kg ööpäevas, kartsinogeensuse tunnuseid ei täheldatud.
Suurim annus (hiirtel maksimaalse, rottidel kahekordse* maksimaalse soovitatava kliinilise annuse
10 mg järgi mg/m2 põhjal) oli lähedal hiirte, ent mitte rottide maksimaalsele talutavale annusele.

Mutageensuse uuringutest ei selgunud ravimiga seotud toimeid ei geenide ega kromosoomide tasandil.

* Põhineb 50 kg kehakaaluga patsiendil.

Naatriumtärklisglükolaat (tüüp A)
Veevaba kaltsiumvesinikfosfaat
Mikrokristalne tselluloos
Magneesiumstearaat

Ei kohaldata.

3 aastat

Blister: hoida blister välispakendis valguse eest kaitstult. Hoida temperatuuril kuni 30°C.
Tabletipurk: hoida originaalpakendis valguse eest kaitstult.

Blister (Al/PVC):
Pakendi suurused: 10, 14, 20, 28, 30, 50, 50 x 1, 60, 100 ja 120 tabletti

Blister (AL/OPA/Al/PVC):

Pakendi suurused 10, 14, 20, 28, 30, 50, 50 x 1, 60, 100 ja 120 tabletti

HDPE tabletipurgid keermestatud (turva)korgiga :
Pakendite suurused: 20, 30, 50, 60, 100, 120, 200 ja 250 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.