CONVULEX 300 MG
Toimeained: valproehape
Ravimi vorm: gastroresistentne pehmekapsel
Ravimi tugevus: 300mg 100TK
Retseptiravim
Seotud teemad
Pakendi infoleht: teave kasutajale
1. Mis ravim on CONVULEX 300 MG ja milleks seda kasutatakse
Mis ravim on Convulex 150 mg/300 mg/500 mg ja milleks seda kasutatakse
Convulex gastroresistentsetes pehmekapslites sisalduval toimeainel on krambivastane toime erinevat
tüüpi epilepsiahoogude korral. Valproehapet kasutatakse erinevate epilepsiavormide (krampide)
raviks.
2. Mida on vaja teada enne CONVULEX 300 MG võtmist
Mida on vaja teada enne Convulex 150 mg/300 mg/500 mg võtmist
Ärge võtke Convulex 150/300/500 mg:
- Kui olete valproehappe või selle ravimi mis tahes koostisosade (loetlertud lõigus 6) suhtes
allergiline;
- Kui teil esineb maksa- või kõhunäärmetalitluse häire.
Hoiatused ja ettevaatusabinõud
Enne Convulex 150 mg/300 mg/500 mg võtmist pidage nõu oma arsti või apteekriga.
Ettevaatlik peab olema järgmiste patsientide ravimisel:
1
- patsiendid, kellel on esinenud maksa- või kõhunäärmehaigusi või vereloomehäireid või kellel on
suurenenud soodumus verejooksude tekkeks, neerufunktsiooni häired, kaasasündinud
ensüümidefektid või raskekujulised krambihood;
- vaimse arengu peetuse või ajukahjustusega lapsed;
- alla 3-aastased lapsed (kuna neil on eriti suur oht maksakahjustuse tekkeks).
Kõigil neil juhtudel otsustab arst, kas te tohite Convulex 150 mg/300 mg/500 mg võtta.
Vähesel arvul epilepsiavastast ravi, sh naatriumvalproaati, saanud patsientidel on esinenud
enesevigastamise või enesetapumõtteid. Kui teil peaks esinema selliseid mõtteid, võtke viivitamatult
ühendust oma arstiga.
Muud ravimid ja Convulex 150 mg/300 mg/500 mg
Convulex 150 mg/300 mg/500 mg koos toidu ja joogiga
Gastroresistentsed pehmekapslid tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga, söögi ajal
või pärast sööki.
Rasedus, imetamine ja viljakus
Oluline nõuanne naistele
•
Valproaadi võtmine raseduse ajal võib kahjustada veel sündimata last.
•
Valproaadi võtmine raseduse ajal on ohtlik. Mida suurem on annus, seda suurem on oht, kuid
oht kaasneb kõikide annustega.
•
Valproaat võib põhjustada tõsiseid sünnidefekte ning mõjutada lapse arengut kasvuperioodil.
Teatatud sünnidefektid on muuhulgas selgroolüli lõhestumus (selgroolülide arenguhäire), näo ja
kolju väärarendid, südame, neerude, kuseteede ja suguorganite väärarendid, käte ja jalgade
defektid.
•
Kui te võtate valproaati raseduse ajal, on teil teistest naistest suurem oht saada ravi vajava
sünnidefektiga laps. Valproaati on kasutatud palju aastaid, mistõttu on teada, et valproaadiga
ravitavad naised saavad sünnidefektiga lapse ligikaudu 10 juhul iga 100 sündinud lapse kohta.
Võrdlusnäitaja epilepsiat mittepõdevatel naistel on 2...3 juhtu iga 100 sündinud lapse kohta.
•
Hinnanguliselt esineb lapseea arenguhäireid kuni 30%...40% koolieelikutest, kelle emad said
raseduse ajal ravi valproaadiga. Mõjutatud lapsed võivad hakata hiljem kõndima ja rääkima,
olla teistest lastest vaimselt vähem võimekad ning neil võib-olla raskusi sõnavara ja mäluga.
•
Valproaadiga kokku puutunud lastel diagnoositakse sagedamini autismispektri häireid ja on
tõendeid, et neil lastel on suurem tõenäosus tähelepanu- ja aktiivsushäire sümptomite tekkeks.
•
Kui olete rasestumisvõimeline naine, siis tohib arst määrata teile valproaati ainult juhul, kui
ükski teine ravi teile ei toimi.
•
Enne teile selle ravimi määramist, peab arst olema selgitanud, mis võib juhtuda teie lapsega, kui
te rasestute valproaadiga ravi ajal. Kui te otsustate hiljem, et soovite last saada, ei tohi te
lõpetada ravimi võtmist enne, kui olete seda arutanud oma arstiga ja kokku leppinud plaani,
kuidas võimalusel üle minna teisele ravimile.
•
Kui te proovite rasestuda, küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada
selgroolüli lõhestumuse üldist tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga
rasedusega. Ei ole siiski tõenäoline, et see vähendab valproaadi kasutamisega seotud
sünnidefektide tekkeohtu.
RAVIMI ESMAKORDNE MÄÄRAMINE
2
Kui teile määratakse ravi valproaadiga esimest korda, peab arst olema selgitanud ohte veel sündimata
lapsele, kui te rasestute. Kui te olete rasestumisvõimeline, peate kindlasti kasutama tõhusat
rasestumisvastast vahendit kogu ravi vältel. Kui vajate nõuannet rasedusest hoidumise kohta, pidage
nõu oma arsti või pereplaneerimise kliinikuga.
Olulised sõnumid
•
Kasutage kindlasti efektiivset rasestumisvastast vahendit.
•
Teavitage koheselt oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.
RAVI JÄTKAMINE JA SOOVIMATUS RASESTUDA
Kui te jätkate ravi valproaadiga, aga ei kavatse rasestuda, kasutage kindlasti tõhusat rasestumisvastast
vahendit. Kui vajate nõuannet rasedusest hoidumise kohta, pidage nõu oma arsti või pereplaneerimise
kliinikuga.
Olulised sõnumid
•
Kasutage kindlasti efektiivset rasestumisvastast vahendit.
•
Teavitage koheselt oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.
RAVI JÄTKAMINE JA SOOV RASESTUDA
Kui te jätkate ravi valproaadiga ja soovite rasestuda, ei tohi te lõpetada ravi valproaadiga või
rasestumisvastase vahendi kasutamist enne, kui olete rääkinud sellest oma arstiga. Peate rääkima oma
arstiga varakult enne rasestumist, et võiksite rakendada mitmesuguseid meetmeid raseduse võimalikult
sujuvaks kulgemiseks ning teie ja veel sündimata lapse riskide vähendamiseks nii palju kui võimalik.
Teie arst võib otsustada muuta valproaadi annust või vahetada ravimit, enne kui te üritate rasestuda.
Kui te rasestute, jälgitakse hoolikalt teie haiguse ravi ning veel sündimata lapse arengut.
Kui te proovite rasestuda, küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada
selgroolüli lõhestumuse üldist tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga rasedusega. Ei
ole siiski tõenäoline, et see vähendab valproaadi kasutamisega seotud sünnidefektide tekkeohtu.
Olulised sõnumid:
•
Ärge lõpetage rasestumisvastase vahendi kasutamist enne, kui olete rääkinud oma arstiga ning
koostanud üheskoos tegevuskava, kuidas jätkata epilepsia/bipolaarse häire ravi ja vähendada
ohte lapsele.
•
Teavitage otsekohe oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.
PLANEERIMATA RASESTUMINE RAVI AJAL
Valproaadiga ravitavate naiste lastel on tõsine oht sünnidefektide ja arenguhäire tekkeks, mis võivad
põhjustada tõsist puuet. Kui te võtate valproaati ja arvate olevat rase või kahtlustate rasedust, peate
otsekohe võtma ühendust oma arstiga. Ärge lõpetage ravimi võtmist kuni arst ei ole seda teile öelnud.
Küsige oma arstilt foolhappe võtmise kohta. Foolhape võib vähendada selgroolüli lõhestumuse üldist
tekkeohtu ja raseduse katkemise ohtu, mis kaasneb iga rasedusega. Ei ole siiski tõenäoline, et see
vähendab valproaadi kasutamisega seotud sünnidefektide tekkeohtu.
3
Olulised sõnumid:
•
Teavitage otsekohe oma arsti, kui olete rase või kahtlustate rasedust.
•
Ärge lõpetage valproaadi võtmist, kui arst ei ole nii määranud.
Imetamine
Ravimi kasutamise ajal on rinnaga toitmine soovitatav lõpetada.
Valproaadi eritumine rinnapiima on vähene (kontsentratsioon rinnapiimas on 1…10%
plasmakontsentratsioonist); olemasolevatel andmetel ei ole vastsündinutel ravimi kliinilisi toimeid
täheldatud.
Autojuhtimine ja masinatega töötamine
Ettevaatust! See ravim võib mõjutada reaktsioonikiirust ja autojuhtimise võimet. Eriti ravi alguses
võib reaktsioonikiirus väheneda sedavõrd, et te ei pruugi olla võimeline autot juhtima või masinatega
töötama. Alkoholi tarvitamist tuleb vältida.
Informeerige oma arsti või apteekrit sellest, kui
- teil esineb teisi haigusi või allergiat;
- te kasutate teisi ravimeid peale Convulex 150 mg/300 mg/500 mg;
- te planeerite rasedust, olete rase või soovite last rinnaga toita.
Ravi valproehappega ei tohi alustada ega lõpetada ilma arsti soovituseta.
Ravi ajal tuleb regulaarselt kontrollida maksa-, kõhunäärme- ja neerutalitlust ning samuti
verehüübimist ja valproehappe sisaldust veres. On tähtis, et te teeksite need analüüsid nagu arsti poolt
määratud.
Convulex 150 mg/300 mg/500 mg põhjustab väga sageli märgatavat kehakaalu tõusu. Kõiki patsiente
tuleks sellest ravi alguses teavitada ja kohandada vastavaid meetmeid kaalutõusu minimaliseerimiseks.
Ravi ajal tuleks jälgida kehakaalu.
Sellised sümptomid nagu ebaselge kõhuvalu, oksendamine, isutus, kõrge palavik, väsimus, nõrkus,
desorientatsioon, krambid, teadvuse kadu, mööduv lööve, maksa suurenemine, kollasus, astsiit,
hingamisraskus, kesknärvisüsteemi kahjustus või vere hüübimishäired võivad olla harvaesineva, kuid
raske maksa- või kõhunäärmekahjustuse sümptomid (vt ka „Milliseid kõrvaltoimeid võib Convulex
150 mg/300 mg/500 mg põhjustada?“). Kui teil tekib mõni selline sümptom, pidage otsekohe nõu oma
arstiga.
Enne kirurgilisi või hambaraviprotseduure teavitage arsti ravist valproehappega.
Muud ravimid ja Convulex
Teatage oma arstile või apteekrile, kui te võtate või olete hiljuti võtnud või kavatsete võtta mis tahes
muid ravimeid.
Kui te kasutate lisaks Convulex 150 mg/300 mg /500 mg veel mõnda krambivastast ravimit (fenütoiin,
primidoon, fenobarbitaal, diasepaam, klonasepaam, etosuktsimiid, karbamasepiin, felbamaat,
lamotrigiin), järgige täpselt arsti juhiseid laboratoorsete analüüside osas.
Valproehape tugevdab teatud ravimite (nt neuroleptikumide ja antidepressantide) ja alkoholi
rahustavat toimet.
Verehüübimist pärssivate ravimite (atsetüülsalitsüülhappe, antikoagulantide, hepariini) toime
tugevneb.
4
Kui Convulex 150 mg/300 mg/500 mg samaaegselt kasutatakse palavikku alandavaid ravimeid
(salitsülaate), võib suureneda valproehappe kõrvaltoimete esinemissagedus. Maksale mõjuvad ravimid
võivad soodustada valproehappe võimalike maksakõrvaltoimete teket.
Valproaat võib suurendada zidovudiini (HIV infketsiooni ravim) plasmakontsentratsiooni, ilmneda
võivad viimase toksilisuse nähud.
Meflokiin (malaaria ravim) kiirendab valproehappe metabolismi - suureneb krambirisk.
Tsimetidiini (haavandiravim) või erütromütsiiniga (antibiootikum) koosmanustamisel võib valproaadi
sisaldus suurenenda.
Karbapeneemidega, nagu panipeneem, meropeneem, imipeneem (antibiootikumid) koosmanustamisel
väheneb valproehappe plasmakontsentratsioon. On esinenud krambihoogude taastekkimist.
Rifampitsiin võib vähendada valproaadi sisaldust vereseerumis, mistõttu ravitoime kaob.
Koostoimeid hormonaalsete rasestumisvastaste ravimitega ei ole täheldatud.
Laboratoorsed analüüsid:
Diabeetikutel tehtav uriini ketokehade test võib anda valepositiivse vastuse.
3. Kuidas CONVULEX 300 MG võtta
Kuidas Convulex 150 mg/300 mg/500 mg võtta
Võtke seda ravimit alati täpselt nii nagu arst on teile selgitanud. Kui te ei ole milleski kindel, pidage
nõu oma arsti või apteekriga.
Ravi Convulex 150 mg/300 mg/500 mg peab alustama ja jälgima epilepsia ravikogemusega arst.
Annustamine
Kui arst ei ole teile määranud teistsugust annust, tuleb järgida alljärgnevaid annustamisjuhiseid.
Epilepsia:
Vajaliku annuse määrab arst.
Üldjuhul alustatakse ravi annusega 15 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas. Seejärel suurendab arst
järkjärgult ravimi annust (umbes 5...10 mg/kg kaupa 1-nädalaste intervallide järel), kuni kontrolli
saavutamiseni teie haiguse üle (üldine annustamisjuhis: 30 mg/kg kehakaalu kohta ööpäevas).
Keskmine ööpäevane annus lastel, noorukitel ja täiskasvanutel:
Kehakaal
Convulex 150 mg
Convulex 300 mg
Convulex 500 mg
7,5...14 kg
1...3 kapslit
---
---
14...21 kg
2...4 kapslit
1...2 kapslit
---
21...32 kg
4...6 kapslit
2...3 kapslit
---
32...50 kg
---
3...5 kapslit
1...3 kapslit
50...90 kg
---
---
3...4 (5) kapslit
Reeglina tuleb ööpäevane annus jagada mitmeks väiksemaks annuseks. Kui te kasutate epilepsia
raviks ainult Convulex 150/300/500 mg , võib arst teile öelda, et võtaksite ööpäevase koguannuse üks
kord päevas õhtul.
Kui te olete seni võtnud mõnda teist krambivastast ravimit, soovitab arst eelmise krambiravimi annuse
järkjärgulist vähendamist.
Convulex 500 mg gastroresistentsed pehmekapslid sobivad eriti hästi patsientidele, kes vajavad suuri
annuseid ja saavad juba ravi valproehappega, samuti ravimi manustamiseks õhtuti, et tagada
ravitaseme püsimine kuni hommikuni.
5
Manustamisviis
Gastroresistentsed pehmekapslid tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga, söögi ajal
või pärast sööki.
Kui te võtate Convulex 150 mg/300 mg/500 mg rohkem kui ette nähtud
Selle ravimi üleannustamine võib olla ohtlik. Kui te olete võtnud liiga palju ravimit, võtke otsekohe
ühendust arstiga või pöörduge lähima haigla erakorralise meditsiini osakonda.
Kui te unustate Convulex 150 mg/300 mg/500 mg võtta
Ärge võtke kahekordset annust, kui annus jäi eelmisel korral võtmata.
Kui teil on lisaküsimusi selle ravimi kasutamise kohta, pidage nõu oma arsti või apteekriga.
4. Võimalikud kõrvaltoimed
Nagu kõik ravimid, võib ka see ravim põhjustada kõrvaltoimeid, kuigi kõigil neid ei teki.
Kõige sagedamini kirjeldatud kõrvaltoimed on iiveldus, oksendamine ja isutus. Need esinevad põhiliselt ravi alguses, kuid kaovad tavaliselt pärast annuse kohandamist (alati ainult arsti
ettekirjutusel!) ja ravimi manustamisel söögi ajal või pärast sööki. Kirjeldatud on ka söögiisu
suurenemist, kehakaalu tõusu, kõhuvalu, maokrampe, kõhulahtisust ja kõhukinnisust.
Harvaesinevateks kõrvaltoimeteks on väsimus, pearinglus, peavalu, depressiivsed seisundid,
agressiivsus, tahtmatud liigutused, hüperaktiivsus, krambid, liigutuste koordinatsioonihäired,
värisemine, kõnehäired, silmatõmblused ja kahelinägemine. Üksikjuhtudel on täheldatud
segasusseisundeid, teadvuse häireid ja teadvuse kadu.
Kirjeldatud on verepildi muutusi, hüübimishäireid (tagajärjeks täppverevalumid või soodumus
verevalumite tekkeks) ning äärmiselt harvadel juhtudel aneemiat (kehvveresust) ja vereloomehäireid.
Äärmiselt harva on tekkinud allergilised nahareaktsioonid. Aeg-ajalt on täheldatud mööduvat juuste
väljalangemist, kuid see ei vaja ravi katkestamist.
Väga harva on kirjeldatud raske maksa- või kõhunäärmekahjustuse teket. Eluohtliku maksakahjustuse
tekke oht leiti olevat oluliselt suurem alla 2-aastastel lastel, kellel esinesid kaasuvad häired.
Seetõttu tuleb esimesel 6 ravikuul erilist tähelepanu pöörata järgmistele sümptomitele: ebaselge
kõhuvalu, oksendamine, isutus, väsimus, nõrkus, kollasus, astsiit ja kesknärvisüsteemi kahjustus. Kui
teil ilmneb mõni neist sümptomitest, konsulteerige kohe oma arstiga, et oleks võimalik rakendada
vajalikke abinõusid.
Kirjeldatud on ka Reye-taolise sündroomi esinemist (kõrge palavik, tugev oksendamine,
desorientatsioon, krambid, teadvuse kadu, mööduv lööve, maksa suurenemine, hingamisraskus,
hüübimishäire).
Tekkida võivad tursed ning harva menstruaaltsükli häired ja galaktorröa (ebanormaalne piimaeritus
rindadest).
On täheldatud luu kahjustuste teket, sh osteopeenia, osteoporoos (luu hõrenemine) ja murrud. Pidage
nõu oma arsti või apteekriga kui saate pikaajalist ravi epilepsiavastaste ravimitega, teil on varasemalt
esinenud osteoporoos või võtate steroide.
Kõrvaltoimetest teavitamine
Kui teil tekib ükskõik milline kõrvaltoime, pidage nõu oma arsti või apteekriga. Kõrvaltoime võib olla
ka selline, mida selles infolehes ei ole nimetatud. Kõrvaltoimetest võite ka ise teavitada
www.ravimiamet.ee kaudu. Teavitades aitate saada rohkem infot ravimi ohutusest.
6
5. Kuidas CONVULEX 300 MG säilitada
Kuidas Convulex 150 mg/300 mg/500 mg säilitada
Hoidke seda ravimit laste eest varjatud ja kättesaamatus kohas.
Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas. Hoida temperatuuril kuni 25ºC valguse eest kaitstult.
Ärge kasutage seda ravimit pärast kõlblikkusaega, mis on märgitud karbil pärast "Kõlblik kuni" või
"EXP". Kõlblikkusaeg viitab selle kuu viimasele päevale.
6. Pakendi sisu ja muu teave
Mida Convulex 150 mg/300 mg/ sisaldab
Toimeaine on valproehape.
Üks Convulex 150 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 150 mg valproehapet.
Üks Convulex 300 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 300 mg valproehapet.
Üks Convulex 500 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 500 mg valproehapet.
Teised koostisosad:
Kapsli sisu: hüdrogeenitud tärklise hüdrolüsaat (sisaldab sorbitooli E420 ja mannitooli E421), 85%
glütserool, želatiin, titaandioksiid (E171), punane raudoksiid (E172), vesinikkloriidhape. Kapsli kate:
metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon, trietüültsitraat, makrogool 6000,
glütseroolmonostearaat 44-55 tüüp II.
Kuidas Convulex 150 mg/300 mg/500 mg välja näeb ja pakendi sisu
Vanaroosad, ovaalsed zelatiinkapslid gastroresistentse kattega.
Pakendis 100 gastroresistentset pehmekapslit.
Müügiloa hoidja ja tootja
G.L. Pharma GmbH
Schlossplatz 1
A-8502 Lannach
Austria
Lisaküsimuste tekkimisel selle ravimi kohta pöörduge palun müügiloa hoidja kohaliku esindaja poole.
Müügiloa hoidja esindaja Eestis:
Covalent OÜ, Pärnu mnt 102C, Tallinn 11312, Eesti
Tel: +372 6600945, faks: +372 6600946
Infoleht on viimati uuendatud märtsis 2015
7
Ravimi omaduste kokkuvõte
Ravimi omaduste kokkuvõtte PDF
1. Ravimpreparaadi nimetus
CONVULEX 150 mg, gastroresistentsed pehmekapslid
CONVULEX 300 mg, gastroresistentsed pehmekapslid
CONVULEX 500 mg, gastroresistentsed pehmekapslid
2. Kvalitatiivne ja kvantitatiivne koostis
Üks Convulex 150 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 150 mg valproehapet.
Üks Convulex 300 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 300 mg valproehapet.
Üks Convulex 500 mg gastroresistentne pehmekapsel sisaldab 500 mg valproehapet.
INN. Acidum valproicum.
Abiainete täielik loetelu vt lõik 6.1.
3. Ravimvorm
Gastroresistentsed pehmekapslid.
Vanaroosad, ovaalsed zelatiinkapslid gastroresistentse kattega.
4. Kliinilised andmed
4.1. Näidustused
Epilepsia.
4.2. Annustamine ja manustamisviis
Tütarlapsed, naissoost noorukid ning rasestumisvõimelised ja rasedad naised
Ravi Convulex’iga tohib alustada ja seda peab jälgima arst, kes on kogenud epilepsia või bipolaarse
häire ravis. Ravi tohib alustada ainult juhul, kui muu ravi on ebaefektiivne või ei ole talutav (vt lõigud
4.4 ja 4.6) ja kasu/riski suhet tuleb hoolikalt uuesti kaaluda ravi regulaarselt üle vaadates. Convulex’i
peab eelistatult määrama monoravina ja väikseimas efektiivses annuses, võimalusel toimeainet
prolongeeritult vabastava ravimvormina, et vältida järske kontsentratsioonitõuse vereplasmas.
Ööpäevane annus tuleb jagada vähemalt kaheks üksikannuseks.
Epilepsia:
Soovitatav algannus on 15 mg/kg ööpäevas, mida suurendatakse 5...10 mg/kg kaupa 1-nädalaste
intervallide järel, kuni patsient on krambivaba.
Convulex 500 mg gastroresistentsed pehmekapslid sobivad eriti hästi patsientidele, kes saavad juba
ravi valproehappega ja vajavad suuri annuseid, samuti ravimi manustamiseks õhtuti, et tagada
terapeutilise taseme säilimine kuni hommikuni.
Üldine annustamisjuhis: 30 mg kehakaalu kg kohta ööpäevas.
Keskmine ööpäevane annus lastel, noorukitel ja täiskasvanutel:
Kehakaal
Convulex 150 mg
Convulex 300 mg
Convulex 500 mg
7,5...14 kg
1...3 kapslit
---
---
14...21 kg
2...4 kapslit
1...2 kapslit
---
21...32 kg
4...6 kapslit
2...3 kapslit
---
32...50 kg
---
3...5 kapslit
1...3 kapslit
50...90 kg
---
---
3...4 (5) kapslit
Reeglina tuleb ööpäevane annus jagada mitmeks väiksemaks annuseks. Monoteraapia puhul
valproehappega võib ööpäevase koguannuse manustada ka üks kord päevas õhtul (maksimaalselt 15
mg/kg päevas).
Näidustatud võib olla ravimi sisalduse määramine veres (nt ravimi manustamise kontrollimiseks,
võimaliku mürgistuse kindlakstegemiseks; vt 5.2 Farmakokineetika).
Eelnevalt ravi saanud patsientidel tuleb eelmise krambivastase ravimi annust vähendada järk-järgult.
Manustamisviis:
Gastroresistentsed pehmekapslid tuleb sisse võtta tervelt koos vähese vedelikuga, söögi ajal või pärast
sööki.
4.3. Vastunäidustused
-
Ülitundlikkus valproehappe, naatriumvalproaadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes;
-
Äge või krooniline hepatiit;
-
Tõsine maksafunktsiooni häire isiklikus või perekondlikus anamneesis, eriti ravimitega seotud
hepatiit;
-
Porfüüria.
4.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Tütarlapsed/naissoost noorukid/rasestumisvõimelised naised/rasedus.
Convulex’i ei tohi kasutada tütarlaste, naissoost noorukite, rasestumisvõimeliste naiste ja rasedate
raviks, välja arvatud juhul, kui alternatiivsed raviviisid on ebaefektiivsed või ei ole talutavad, seoses
selle kõrge teratogeensuspotentsiaali ja arenguhäirete tekkeohu tõttu vastsündinutel, kes üsasiseselt
puutusid kokku valproaadiga. Kasu ja riski suhet tuleb hoolikalt uuesti kaaluda ravi regulaarselt üle
vaadates, puberteedieas ja kiireloomuliselt, kui rasestumisvõimeline naine, kes saab ravi
Convulex’iga, planeerib rasedust või rasestub.
Rasestumisvõimelised naised peavad ravi ajal kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit ja neid
tuleb teavitada ohtudest, mis on seotud Convulex’i kasutamisega raseduse ajal (vt lõik 4.6).
Arst peab tagama, et patsient saab kõikehõlmavat teavet ohtude kohta koos asjakohaste
teabematerjalidega, nagu patsiendi teabevoldik, mis aitab kaasa ohtude mõistmisele.
Arst peab olema veendunud, et patsient mõistab järgnevat:
•
rasedusaegse kokkupuutega seotud riskide, eriti teratogeensusohu ja arenguhäirete tekkeohu,
olemus ja suurus;
•
vajadus kasutada efektiivset rasestumisvastast vahendit;
•
vajadus ravi regulaarselt hinnata;
•
vajadus otsekohe arstiga nõu pidada arvatava rasestumise või raseduse kahtluse korral.
Kui naispatsient plaanib rasestuda, tuleb võimalusel teha kõik, et minna üle asjakohasele
alternatiivsele ravile enne eostamist (vt lõik 4.6).
Ravi valproaadiga võib jätkata ainult pärast kasu ja riski suhte taashindamist arsti poolt, kellel on
kogemusi epilepsia või bipolaarse häire ravis.
Maks
Harva on tekkinud ülirasket maksakahjustust, mis mõnikord on lõppenud surmaga. Kõige suurema
riskigrupi moodustavad kombineeritud antikonvulsiivset ravi saavad imikud ja alla 3 aasta vanused
väikelapsed raskekujuliste krambiseisunditega, eriti ajukahjustuse, vaimse arengupeetuse ja/või
kaasasündinud metaboolse või degeneratiivse haiguse olemasolul. Üle 3 aasta vanustel lastel on
maksakahjustuse tõenäosus juba oluliselt väiksem ja väheneb veelgi vanuse suurenedes.
Enamikul juhtudest tekkis maksakahjustus ravi esimese 6 kuu jooksul.
Maksafunktsiooni testid, hüübimisnäitajate (veritsusaeg, Quick’i test, plasma fibrinogeen,
trombotsüütide arv, trombotsüütide agregatsioon, tromboelastogramm) ning seerumi amülaasi- ja
lipaasisisalduse määramine tuleb teha enne ravi alustamist ning samuti pärast iga annuse suurendamist
ning 2-kuuliste intervallide järel ravi ajal.
Ravi tuleb otsekohe lõpetada juhul, kui tekib üks järgnevalt nimetatud seisunditest:
hüpofibrinogeneemia, hüübimishäired, maksensüümide aktiivsuse kolmekordistumine, alkaalse
fosfataasi aktiivsuse või seerumi bilirubiinisisalduse suurenemine, toksilise hepatiidi sümptomid ja
nähud (kõrvalekalded laboratoorsetes analüüsides koos kliiniliste sümptomitega - mittespetsiifilised ja
tavaliselt ootamatult ilmnevad sümptomid, nt asteenia, isutus, letargia, uimasus, mõnikord koos
korduva oksendamise ja kõhuvaluga, krambihoogude taastekkimine, hoolimata adekvaatsest jätkuvast
ravist). Patsiente (laste puhul nende perekonda) tuleb instrueerida, et nad kirjeldatud sümptomite
ilmnemisel sellest koheselt arstile teataksid. Läbi tuleb viia patsiendi kliiniline läbivaatus ja teha
maksafunktsiooni testid.
Kui ainult maksaensüümide aktiivsus on veidi suurenenud, tuleb annust vähendada ning kontrollida
nii maksafunktsiooni kui hüübimisnäitajaid.
Pankreas
Väga harva on esinenud raskekujulist pankreatiiti, mis on lõppenud surmaga. Risk on suurem
väikelastel ning vanuse kasvades see väheneb. Riskifaktoriteks võivad olla raskekujulised
krambiseisundid, eelnev neuroloogiline kahjustus või kombineeritud antikonvulsiivne ravi.
Maksapuudulikkuse ja pankreatiidi samaaegne esinemine suurendab letaalse lõppe riski.
Pankrease funktsiooni (amülaasi, lipaasi) tuleb kontrollida enne ravi alustamist ja korduvalt
valproehappega ravi ajal ning eriti juhul, kui esinevad ebaselge kõhuvalu, orgaanilise kahjustuse
sümptomid või hemorraagilised häired. Pankreatiidi esimeste nähtude ilmnemisel (kõrvalekalded
laboratoorsetes analüüsides koos kliiniliste sümptomitega) tuleb ravi otsekohe lõpetada.
Regulaarselt tuleb kontrollida ka neerufunktsiooni ja seerumi ammoniaagisisaldust.
Veri
Verejooksuohu võimaliku suurenemise tõttu peab olema ettevaatlik seoses kirurgiliste sekkumiste ja
hambaraviprotseduuridega.
Kehakaal
Convulex 150/300/500 mg põhjustab väga sageli märgatavat kehakaalu tõusu. Kõiki patsiente tuleks
sellest ravi alguses teavitada ja kohandada vastavaid meetmeid kaalutõusu minimaliseerimiseks. Ravi
ajal tuleks jälgida kehakaalu.
Süsteemne erütematoosne luupus
Harva võib valproaat esile kutsuda süsteemset erütematoosset luupust või süvendada olemasolevat
erütematoosset luupust.
Hüperammoneemia
Uurea tsükli ensüümi puudulikkuse kahtluse korral, tuleb enne ravi algust uurida ainevahetust
valproaadist tingitud hüperammoneemia riski tõttu.
Kilpnäärme hormoonid
Sõltuvalt kontsentratsioonist vereplasmas, võib valproaat seonduda vereplasma valkudega ja
suurendada nende metabolismi, mis võib põhjustada ekslikult hüpotüreoidismi diagnoosimist.
Rasedus
Valproehapet soovitatakse kasutada raseduse ajal ainult tõsise vajaduse korral või juhul kui on
tekkinud resistentsus teiste ravivõimaluste suhtes, kuna valproehappel on täheldatud potensiaalset
teratogeenset toimet lootele. Raseduse ajal epilepsia ravi jätkamisel tuleks kaaluda võimalikku kasu ja
riski suhet.
Epilepsiaga fertiilses eas naistele peab olema tagatud adekvaatne nõustamine ja informatsioon
rasedusega seotud riskidest (vt 4.6).
Diabeet
Diabeedi korral võib esineda uurinianalüüsis valepositiivset tulemust, kuna valproaat eritub põhiliselt
neerude kaudu, osaliselt ketokehadena.
Epilepsia
Valproehappe kasutamise järsk lõpetamine võib viia krambihoogude sagenemiseni.
Lapsed
Alla 3 aasta vanuste laste puhul on soovitatav kasutada monoteraapiat. Nimetatud patsientidel tuleb
alati arvestada naatriumvalproaadiga seonduvat maksakahjustuse või pankreatiidi riski ning enne ravi
alustamist hoolikalt kaaluda ravimi kasutamisega seotud kasu/kahju suhet.
Alla 3 aasta vanustele lastele ei tohiks maksakahjustuse ohu tõttu samaaegselt ordineerida salitsülaate.
Enesetapumõtted ja suitsidaalne käitumine
Antiepileptilisi ravimeid erinevate näidustuste puhul kasutanud patsientidel on teatatud
enesetapumõtetest ja suitsidaalsest käitumisest. Randomiseeritud platseebokontrolliga uuringute meta-
analüüs näitas, et et antiepileptikume kasutavate patsientide hulgas on suitsiidimõtete tekkimise ja
suitsidaalse käitumise risk vähesel määral suurenenud. Suitsiidimõtete ja suitsidaalse käitumise
tekkemehhanism naatriumvalproaati saavatel patsientidel ei ole teada, kuid olemasolevate andmete
põhjal ei saa seda riski ka välistada.
Seetõttu tuleb patsiente jälgida enesetapumõtete ja suitsidaalse käitumise nähtude osas ja vajadusel
rakendada sobivat ravi. Patsiente (ja nende hooldajaid) tuleb teavitada vajadusest pöörduda
enesetapumõtete või suitsidaalse käitumise ilmnemisel arsti poole.
4.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
Valproehape tõrjub fenütoiini, fenobarbitaali ja diasepaami välja seosest plasmavalkudega, mille
tagajärjel suureneb nende ainete vaba tase plasmas. Valproehape pärsib diasepaami metabolismi.
Patsiente tuleb kliiniliselt jälgida.
Suureneb primidooni sisaldus seerumis, mis võib põhjustada primidooni kõrvaltoimete ilmnemist (nt
unisus). Kõrvaltoimed enamasti taanduvad ravi jätkamisel. Patsiendi kliiniline jälgimine on vajalik
eriti kombineeritud ravi alustamisel; vajadusel tuleb annuseid korrigeerida.
Etosuktsimiidi toime tugevneb.
Fenütoiin, fenobarbitaal ja primidoon põhjustavad valproehappe kliirensi kiirenemist ja
plasmakontsentratsiooni vähenemist.
Karbamasepiini samaaegsel manustamisel võib valproehappe plasmakontsentratsioon kas suureneda
või väheneda. Ilmneda võib karbamasepiini toksilisus.
Harvadel juhtudel võib klonasepaami samaaegne kasutamine esile kutsuda absansiseisundi.
Kombinatsioonravi puhul teiste krambivastaste ravimitega on vajalik ravimite sisalduse määramine
veres.
Felbamaadi samaaegne kasutamine põhjustab valproehappe plasmakontsentratsiooni suurenemist.
Lamotrigiini samaaegsel manustamisel suureneb selle eliminatsiooni poolväärtusaeg.
Valproehape potentseerib teatud ravimite (nt barbituraatide, primidooni, neuroleptikumide,
antidepressantide ja MAO inhibiitorite) ning alkoholi kesknärvisüsteemi pärssivat toimet.
Trombotsüütide
agregatsiooni
pärssivate
ainete
(atsetüülsalitsüülhappe),
kumariinitüüpi
antikoagulantide ja hepariini toime tugevneb. Jälgida tuleb protrombiinitaset.
Mitmete uuringute andmetel tõrjuvad salitsülaadid valproehappe välja seosest seerumi albumiiniga ja
mõjutavad selle metabolismi, mille tagajärjeks võivad olla valproehappe toksilised kontsentratsioonid
(see on kliiniliselt oluline eriti lastel). Hepatotoksiliste ravimite samaaegne kasutamine võib
potentseerida valproehappe võimalikke kõrvaltoimeid maksale.
Valproaat võib suurendada zidovudiini plasmakontsentratsiooni, ilmneda võivad viimase toksilisuse
nähud.
Meflokiin kiirendab valproehappe metabolismi ja omab konvulsiivset toimet. Seetõttu
kombinatsioonravi võib esile kutsuda krampe.
Tsimetidiini või erütromütsiiniga koosmanustamisel võib valproaadi plasmatase tõusta (hepaatilise
metabolismi aeglustumise tõttu).
Karbapeneemiga (panipeneem, meropeneem, imipeneem) koosmanustamisel väheneb valproehappe
plasmakontsentratsioon. On esinenud krambihoogude taastekkimist. Seetõttu tuleb nimetatud ravimite
üheaegsel manustamisel jälgida valproehappe plasmakontsentratsiooni.
Rifampitsiin võib langetada valproaadi taset vereseerumis, mistõttu terapeutiline toime kaob.
Seepärast võib rifampitsiiniga samaaegsel manustamisel vajalik olla valproaadi annuse kohandamine.
Suukaudsete rasestumisvastaste ravimitega ei ole koostoimeid kirjeldatud.
Valproehappe toime laboratoorsetele analüüsidele:
Valproehape eritub osaliselt uriiniga ketometaboliidi kujul, mis võib põhjustada uriini ketokehade
testi valepositiivse vastuse saamist diabeetikutel.
Sõltuvalt plasmakontsentratsioonist võib valproehape põhjustada kilpnäärmehormoonide
väljatõrjumist seosest valkudega ja nende kiiremat metaboliseerumist. Nii võivad
kilpnäärmefunktsiooni testide tulemused anda ekslikult alust hüpotüreoidismi kahtluseks.
4.6. Fertiilsus, rasedus ja imetamine
Rasedus
Convulex'i ei tohi kasutada tütarlaste, naissoost noorukite, rasestumisvõimeliste naiste ja rasedate
raviks, välja arvatud juhul, kui alternatiivsed raviviisid on ebaefektiivsed või ei ole talutavad. Ravi
ajal peavad rasestumisvõimelised naised kasutama efektiivset rasestumisvastast vahendit. Kui
naispatsient plaanib rasestuda, tuleb võimalusel teha kõik, et minna üle asjakohasele alternatiivsele
ravile enne eostamist.
Valproaadiga seotud oht rasedusele
Valproaat nii monoravimina kui mitmikravi osana on seotud raseduspatoloogiate tekkega.
Olemasolevad andmed viitavad, et kaasasündinud väärarendite risk valproaadi kasutamisel mitmikravi
osana on suurem kui monoravi korral.
Kaasasündinud väärarendid
Metaanalüüsi (hõlmab nii patsiendiregistreid kui ka kohordiuuringuid) andmed näitavad, et
kaasasündinud väärarendiga on 10,73% raseduse ajal valproaadi monoravi saanud epilepsiahaigete
naiste lastest (95% usaldusvahemik: 8,16...13,29). See ületab suurte väärarendite tekke tõenäosust
üldpopulatsioonis, kus see on ligikaudu 2%..3%. Risk sõltub annusest, kuid annusepiiri, millest
väiksemate annuste korral ohtu ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha.
Olemasolevad andmed näitavad väiksemate ja suuremate väärarendite tekkesageduse tõusu. Kõige
sagedasemad väärarendid on neuraaltoru defektid, näo düsmorfism, huule- ja suulaelõhe,
kraniostenoos, südame, neerude ja kuse-suguorganite defektid, käte-jalgade defektid (k.a kodarluu
kahepoolne aplaasia) ja erinevate organsüsteemide mitmed anomaaliad.
Arenguhäired
Andmed näitavad, et üsasisene valproaadiga kokkupuude võib lastel põhjustada kõrvaltoimeid
vaimses ja kehalises arengus. Risk on ilmselt annusest sõltuv, kuid annusepiiri, millest väiksemate
annuste korral ohtu ei ole, ei ole võimalik kindlaks teha. Täpne riski gestatsiooniperiood ei ole teada
ning riski kogu raseduse kestel ei saa välistada.
Uuringud on näidanud varase arengu aeglustumist, nt hilinenud kõne ja kõndimise algust, langenud
intellektuaalset võimekust, kesist kõneoskust (rääkimine ja arusaamine) ning mäluhäireid 30%...40%-l
eelkooliealistest lastest, kellel oli üsasisene kokkupuude valproaadiga.
Kooliealistel lastel (6-aastased), kellel oli üsasisene kokkupuude valproaadiga, oli intelligentsuskvoot
(IQ) keskmiselt 7...10 punkti madalam, kui teiste epilepsiaravimitega kokku puutunud lastel. Ehkki
kaasuvate tegurite mõju ei saa välistada, on tõendeid, et valproaadiga kokku puutunud laste
intellektikahjustuse risk võib olla ema IQ-st sõltumatu.
Pika-ajaliste tulemuste kohta on vähe andmeid.
Olemasolevad andmed näitavad, et võrreldes uuringu üldpopulatsiooniga on valproaadiga kokku
puutunud lastel suurem risk autismispektri häirete (ligikaudu kolmekordne) ja lapseea autismi
(ligikaudu viiekordne) tekkeks.
Piiratud hulgal andmed viitavad, et looteeas valproaadiga kokku puutunud lastel võib olla suurem
tõenäosus aktiivsus- ja tähelepanuhäire tekkeks.
Tütarlapsed, naissoost noorukid ja rasestumisvõimelised naised (vt ülal ja lõik 4.4)
Kui naine planeerib rasedust
•
Lapseootel naise rasedusaegsed toonilis-kloonilised krambid ja epileptiline seisund koos
hüpoksiga võivad olla eriti eluohtlikud rasedale ja lootele.
•
Rasestuda kavatsevatel või rasedatel naistel tuleb uuesti hinnata valproaadiga ravimise
vajadust.
•
Kui naine kavatseb rasestuda, tuleb võimalusel teha kõik, et minna üle asjakohasele
alternatiivsele ravile enne eostamist.
Ravi valproaadiga ei tohi katkestada enne kui epilepsia või bipolaarse häire ravis kogenud arst on
hinnanud valproaadiga ravi kasu/riski suhet patsiendile. Kui kasu/riski suhte hoolika hinnangu alusel
jätkatakse raseduse ajal ravi valproaadiga, on soovitatav:
-
Kasutada väikseimat efektiivset annust ja jagada valproaadi ööpäevane annus mitmeks väikseks
annuseks, mida manustatakse päeva jooksul. Teiste ravimvormide asemel tuleb eelistada
toimeainet prolongeeritult vabastavaid ravimvorme, et vältida järske kontsentratsioonitõuse
vereplasmas.
-
Foolhappe täiendav manustamine enne rasestumist võib vähendada neuraaltoru defektide riski
nagu kõikide raseduste puhul. Olemasolevad tõendid ei näita, et see hoiab ära sünnidefektid ja
väärarendid, mis on tingitud kokkupuutest valproaadiga.
-
Rakendada spetsiaalset prenataalset monitooringut võimalike neuraaltoru defektide või teiste
väärarendite kindlakstegemiseks.
Risk vastsündinule
-
Vastsündinutel, kelle emad on kasutanud valproaati raseduse ajal, on väga harva teatatud
hemorraagilise sündroomi juhtudest. Hemorraagilise sündroomiga kaasnevad
trombotsütopeenia, hüpofibrinogeneemia ja/või hüübimisfaktorite sisalduse langus. Teatatud on
ka afibrinogeneemiast, mis võib lõppeda surmaga. Seda sündroomi peab siiski eristama K-
vitamiinist sõltuvate hüübimisfaktorite sisalduse langusest fenobarbitaali ja
ensüümindutseerijate mõjul. Seetõttu peab vastsündinutel uurima trombotsüütide arvu,
fibrinogeeni taset vereplasmas, hüübivusnäitajaid ja hüübimisfaktorite sisaldust.
-
Vastsündinutel, kelle emad on kasutanud valproaati raseduse kolmandal trimestril, on teatatud
hüpoglükeemiajuhtudest:
-
Vastsündinutel, kelle emad on kasutanud valproaati raseduse ajal, on teatatud
hüpotüreoosijuhtudest.
-
Vastsündinutel, kelle emad on kasutanud valproaati raseduse viimasel trimestril, võivad tekkida
ärajätunähud (ennekõike nt rahutus, ärrituvus, ülierutatus, närvilisus, hüperkineesia, toonuse
häired, treemor, krambid ja toitumishäired).
Imetamine
Valproaat eritub rinnapiima kontsentratsioonis mis moodustab 1%...10% kontsentratsioonist ema
vereseerumis. Ravi saavate naiste rinnaga toidetavatel vastsündinutel ja imikutel on täheldatud
hematoloogilisi häireid (vt lõik 4.8).
Tuleb otsustada, kas lõpetada rinnaga toitmine või lõpetada/mitte alustada ravi Convulex’iga,
arvestades imetamise kasu lapsele ja ravi kasu naisele.
Fertiilsus
Valproaadiga ravitavatel naistel on teatatud amenorröast, hulgitsüstilistest munasarjadest ja
testosteroonitaseme tõusust (vt lõik 4.8). Valproaat võib kahjustada ka meeste viljakust (vt lõik 4.8).
Teatised viitavad, et fertiilsushäired on pöörduvad pärast ravi lõpetamist.
4.7. Toime reaktsioonikiirusele
Reaktsioonikiirus võib väheneda eriti koostoimes alkoholiga ja ravi alguses, mis võib mõjutada
patsientide autojuhtimise või masinatega töötamise võimet. Vältida tuleb alkoholi tarvitamist.
4.8. Kõrvaltoimed
Vere ja lümfisüsteemi häired
Valproaat inhibeerib trombotsüütide agregatsiooni teist faasi, mistõttu pikeneb veritsusaeg ja sageli
tekib trombotsütopeenia. Need muutused on tavaliselt seotud soovituslikust annusest suuremaga ja
mööduvad. VIII/von Willebrand faktori puudulikkusest tingitud trombotsütopaatia võib samuti
põhjustada veritsusaja pikenemist. Üksikjuhul võib esineda fibrinogeeni vähenemist. Sageli on
esinenud kergekujulist mööduvat luuüdi supressiooni. Spontaanse verevalumi või verejooksu tekkel
tuleb ravi katkestada seniks, kuni on põhjus leitud. Aeg-ajalt võib esineda agranulotsütoos ja
lümfotsütoos. Harva on täheldatud erütrotsüütide hüpoplaasiat, leukopeeniat ja pantsütopeeniat, pärast
ravi lõppu normaalne verepilt taastus.
Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt on kirjeldatud vaskuliiidi teket. On täheldatud allergilisi reaktsioone - lööbest kuni
ülitundlikkusreaktsioonini, ravimlööve eosinofiilia ja süsteemsete sümptomitega (DRESS sündroom),
angioödeem. Harva on täheldatud süsteemset erütematoosset luupust.
Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Naatriumvalproaadiga pikaajalist ravi saanud patsientidel on täheldatud luu mineraalse tiheduse
vähenemist, osteopeeniat, osteoporoosi ja luumurde. Toimemehhanism, millega naatriumvalproaat luu
ainevahetust mõjutab, ei ole kindlaks tehtud.
Endokriinsüsteemi häired
Üksikjuhtudel on täheldatud düsmenorröad või amenorröad. Väga harva on esinenud günekomastiat.
Ainevahetus- ja toitumishäired
Võib esineda hüperammoneemiat ilma muutusteta maksafunktsiooni näitajates. Sageli võib esineda
isoleeritud ja mõõdukat hüperammoneemiat, tavaliselt on see mööduv ja ei vaja ravi katskestamist.
Siiski võivad kaasuda kliinilised sümptomid nt oksendamine, ataksia ja teadvuse hägustumine. Selliste
sümptomite ilmnemisel tuleb ravi valproehappega katkestada. On täheldatud ka hüperammoneemiat
koos neuroloogiliste sümptomitega (vt lõik 4.4).
Väga harva on täheldatud hüponatreemiat ja antidiureetilise hormooni liignõristuse sündroomi
(SIADH).
Psühhiaatrilised häired
Depressioon. Segasusseisund
Kõrva ja labürindi kahjustused
Harva mööduv või püsiv kurtus.
Närvisüsteemi häired
Aeg-ajalt on esinenud ataksia, vertiigo ja treemor, mis on annusest sõltuvad.
Sedatiivset toimet on täheldatud aeg-ajalt, tavaliselt kombinatsioonis krambivastaste ravimitega.
Monoravi korral on esinenud harva ning ravi alguses ja tavaliselt on olnud mööduv. Harva on
täheldatud letargia juhte ja segasusseisundit, progresseerunud stuuporiks aeg-ajalt ja mõnikord on
kaasnenud hallutsinatsioonid või krambid. Väga harva on täheldatud entsefalopaatiat ja koomat.
Tavaliselt on nendel juhtudel kasutatud suuri algannuseid, liiga kiiret annuse suurendamist või
samaaegselt teisi krambivastaseid ravimeid, eriti fenobarbitaali. Need on tavaliselt möödunud pärast
ravi lõpetamist või annuse vähendamist.
Väga harva on esinenud mööduvaid ekstrapüramidaalsümptome sh parkinsonism või mööduv
dementsus, mis on seotud mööduva tserebraalse atroofiaga.
Võib esineda kõrgendatud ärrituvust. Üldiselt on see talutav, kuid üksikjuhtudel on esinenud
agressiivsust, hüperaktiivsust ja käitumishäireid.
Tinnitust ja kuulmisekadu (pöörduv või mittepöörduv)on esinenud harva, põhjuslikku seost ei ole
leitud.
Harva on täheldatud peavalu ja nüstagme.
Seedetrakti häired
Väga harva on esinenud pankreatiiti, mõnikord on olnud surmaga lõppenud juhte (vt lõik 4.4).
söögiisu võib suureneda, sageli põhjustab valproehape-ravi märkimisväärse ja progresseeruva
kehakaalutõusu (vt lõik 4.4). ravi alguses võib esineda seedetrakti kerget ärritust. Võib esineda
iiveldust, oksendamist, diarröad, anoreksiat ja kõhukinnisust.
Maksa ja sapiteede häired
Võib esineda transaminaaside mööduvat tõusu. Pärast valproehappe manustamist on harva esinenud
tõsist maksafunktsiooni kahjustust, üksikjuhtudel on surmaga lõppenud. Vt ka lõik 4.4. Harva on
täheldatud porfüüriat.
Nahk ja nahaaluskoe kahjustused
Mõnel patsiendil on esinenud mööduv juustekadu. See toime ilmselt ei ole annusest sõltuv. Tavaliselt
taastub juustekasv kuue kuu jooksul, kuid juuksed võivad olla varasemast enam lokkis. Harva on
täheldatud porfüüriat. Väga harva on täheldatud hirsutismi ja aknet.
Harva on esinenud nahareaktsioone, nt eksanteemset löövet. Erandjuhtudel on esinenud toksilist
epidermise nekrolüüsi, Stevens-Johnson’i sündroomi ja multiformset erüteemi.
Neerude ja kuseteede häired
Valproehappe-raviga seoses on üksikjuhtudel esinenud mööduvat Fancon’i sündroomi
(proksimaalsete neerutuubulite defekt, mis põhjustab glükoosuuria, aminohapeuuria, fosfaatuuria ja
urikosuuria), mille põhjus ei ole teada.
Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Amenorröa ja düsmenorröa.
Kaasasündinud, perekondlikud ja geneetilised häired
Kaasasündinud väärarendid ja arenguhäired (vt lõigud 4.4 ja 4.6)
Üldised häired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga harva on esinenud turseid.
Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.
4.9. Üleannustamine
Ägeda üleannustamise korral võib tekkida kooma, millega kaasnevad lihashüpotoonia, arefleksia,
mioos, tsentraalne hingamisdepressioon ja ainevahetuslik atsidoos.
Üleannustamise raviks teha maoloputus, manustada aktiveeritud sütt ja teha hemoperfusioon.
Hingamisaparaati kasutada ainult intensiivravi tingimustes. Kirjeldatud on naloksooni edukat
kasutamist antidoodina.
5. Farmakoloogilised andmed
5.1. Farmakodünaamilised omadused
Farmakoterapeutiline rühm: epilepsiavastased ained, rasvhappe derivaadid
ATC-kood: N03A G01
Valproehape on küllastunud üheahelaline rasvhape, mis erineb oma struktuurilt teistest -epilepsiavastastest ravimitest.
Farmakoloogiliselt näib valproehappe toime olevat tingitud mõjust gammaaminovõihappe (GABA)
metabolismile. Glutamiinhappe dekarboksülaasi aktiveerimine ja GABA transaminaasi inhibeerimine
põhjustavad GABA kontsentratsiooni olulist suurenemist sünaptosoomides ja sünapsipilus.
Inhibeeriva neurotransmitterina takistab GABA aktsioonipotentsiaali pre- ja postsünaptilist levikut
ning seeläbi konvulsiivse aktiivsuse levikut. Valproehappe psühhotroopse toime tulemuseks on parem
visuomotoorne koordinatsioon ja kontsentratsioonivõime.
5.2. Farmakokineetilised omadused
Tänu kapslite enterokattele vabastavad nad toimeainet ainult peensooles, kus see imendub.
Maksimaalne kontsentratsioon plasmas saabub 2...3 tundi pärast manustamist. Toit ei mõjuta
imendunud toimeaine kogust. Püsikontsentratsioon plasmas saabub 2...4 päeva möödudes, sõltuvalt
manustamisintervallist. Epilepsiaga patsientidel on terapeutiline vahemik 50...100 mg/l (ligikaudu
300...600 µmol/l) ning afektiivse psühhoosi või migreeniga patsientidel 50...125 mg/l (300...750
µmol/l).
Seonduvus plasmavalkudega on umbes 80...95%. Valproehappe kontsentratsioon
tserebrospinaalvedelikus on korrelatsioonis seondumata ravimi kontsentratsiooniga plasmas. Ainult
1...3% manustatud annusest eritub muutumatul kujul neerude kaudu. Põhiosa ravimist
glükuroniseeritakse ja oksüdeeritakse maksas. Metaboliidid erituvad neerude kaudu. Plasma
poolväärtusaeg jääb vahemikku 9...16 tundi ja on pikenenud maksakahjustusega patsientidel.
5.3. Prekliinilised ohutusandmed
Loomkatsetest on ilmnenud, et valproehappel on teratogeenne toime. Inimese terapeutilisest annusest
tunduvalt suuremad annused põhjustasid hiirte ja rottide järglastel skeleti väärarenguid, eeskätt roiete
ja lülide osas, kuid leiti ka näodeformatsioone ja neuraaltoru defekte.
Kroonilise toksilisuse uuringutes, mille käigus manustati rottidele 250 mg/kg ja koertele 90 mg/kg
ületavaid annuseid, täheldati testiste atroofiat, seemnejuha degeneratsiooni ja ebapiisavat
spermatogeneesi, samuti patoloogilisi muutusi kopsudes ja eesnäärmes.
Mutageensustestid bakteriaalsetes süsteemides ning rottidel ja hiirtel olid negatiivsed. Pikaajalised
kartsinogeensusuuringud viidi läbi rottide ja hiirtega. Äärmiselt suuri annuseid saanud isastel rottidel
täheldati nahaaluste fibrosarkoomide esinemissageduse suurenemist.
6. Farmatseutilised andmed
6.1. Abiainete loetelu
Kapsli sisu:
Hüdrogeenitud tärklise hüdrolüsaat (sisaldab sorbitooli E420 ja mannitooli E421)
85% glütserool
Želatiin
Titaandioksiid (E 171)
Punane raudoksiid (E 172)
Vesinikkloriidhape
Kapsli kate:
Metakrüülhappe-etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon,
Trietüültsitraat
Makrogool 6000
Glütseroolmonostearaat 44-55 tüüp II
6.2. Sobimatus
Ei kohaldata.
6.3. Kõlblikkusaeg
60 kuud.
10
6.4. Erihoiatused ja ettevaatusabinõud kasutamisel
Hoida temperatuuril kuni 25ºC. Mitte hoida külmkapis või sügavkülmas.
Hoida välispakendis, valguse eest kaitstult.
6.5. Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed
100 gastroresistentset pehmekapslit aluminium/PVC blisterpakendis.
7.
MÜÜGILOA HOIDJA
G.L. Pharma GmbH
Schlossplatz 1
A-8502 Lannach
Austria
8.
MÜÜGILOA NUMBRID
Convulex 150 mg gastroresistentsed pehmekapslid: 443204
Convulex 300 mg gastroresistentsed pehmekapslid: 443304
Convulex 500 mg gastroresistentsed pehmekapslid: 443404
9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV
Müügiloa esmase väljastamise kuupäev: 28.04.2004
Müügiloa viimase väljastamise kuupäev: 31.03.2014
10. TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV
Ravimiametis kinnitatud märtsis 2015
11