DIVARE 5MG

Alzheimeri tõvest tingitud kerge kuni mõõduka dementsuse sümptomaatiline ravi.

Täiskasvanud/eakad
Ravi alustatakse 5 mg ööpäevas (annustamine üks kord ööpäevas). Annustamist 5 mg ööpäevas tuleb
jätkata vähemalt üks kuu, et oleks võimalik hinnata ravi esimesi kliinilisi toimeid ning et oleks võimalik
saavutada donepesiilvesinikkloriidi püsikontsentratsioone. Pärast ühekuulise ravi kliinilist hindamist
annusega 5 mg ööpäevas, võib donepesiilvesinikkloriidi annust suurendada 10 mg-ni päevas (annustamine
1 kord ööpäevas). Maksimaalne soovitatav ööpäevane annus on 10 mg. Suuremaid annuseid kui 10 mg
ööpäevas ei ole kliinilistes uuringutes uuritud.
Ravi peab alustama ja kontrollima arst, kellel on kogemusi Alzheimeri dementsuse diagnoosimises ravis. Diagnoos tuleks panna vastavalt aktsepteeritud ravijuhistele (nt DSM IV, RHK 10). Ravi
donepesiiliga tohib alustada ainult siis, kui on olemas hooldaja, kes regulaarselt jälgib patsiendi ravimi
võtmist. Säilitusravi võib jätkata nii kaua, kui patsiendil kestab terapeutiline toime. Seepärast tuleks
donepesiili kliinilist kasu regulaarselt uuesti hinnata. Ravi lõpetamist tasub kaaluda siis, kui terapeutilist
efekti enam ei esine. Individuaalset ravivastust donepesiilile ette arvata ei ole võimalik.
Pärast ravi lõpetamist esineb järk-järguline donepesiili toime vähenemine.

Neeru- ja maksakahjustus
Neerukahjustusega patsientidel võib järgida samasugust annustamisskeemi, kuna see seisund ei mõjuta
donepesiilvesinikkloriidi kliirensit.
Seoses toime võimaliku suurenemisega kerge kuni mõõduka maksakahjustuse korral (vt lõik 5.2), tuleb
annuse suurendamine läbi viia vastavalt individuaalsele taluvusele. Andmed kasutamise kohta raske
maksakahjustusega patsientidel puuduvad.

Lapsed
Donepesiili ei soovitata kasutada lastel ja noorukitel.

Donepesiili võetakse suu kaudu, õhtuti, vahetult enne magama minekut.

Ülitundlikkus donepesiilvesinikkloriidi, piperidiini derivaatide või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete
suhtes.

Donepesiili kasutamist raske Alzheimeri tõvest tingitud dementsusega, muud tüüpi dementsusega või
muud tüüpi mäluhäiretega (nt vanusest sõltuv kognitiivsete võimete langus) patsientidel ei ole uuritud.

Anesteesia
Donepesiil kui koliinesteraasi inhibiitor tõenäoliselt võimendab suktsinüülkoliini-tüüpi müorelaksatsiooni
anesteesia ajal.

Kardiovaskulaarsed seisundid
Oma farmakoloogilise toime tõttu võivad koliinesteraasi inhibiitorid avaldada südamele vagotoonilist
toimet (nt tekitada bradükardiat). Selle toime tõenäosus on oluline „siinussõlme nõrkuse sündroomiga” või
mõne muu supraventrikulaarse südame ülejuhtehäirega, nagu sinuatriaal- või atrioventrikulaarblokaad,
patsientidel.
On olnud teateid minestamisest ja krampide tekkest. Selliste patsientide uurimisel tuleb arvestada südame
blokaadi või pikkade siinuspauside tekke võimalusega.

Gastrointestinaalsed seisundid
Kõrgenenud haavandi tekkeriskiga patsiente, nt neid, kellel anamneesis on esinenud haavand või neid, kes
saavad mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid (MSPVA), tuleb sümptomite tekke osas jälgida. Siiski ei
näidanud kliinilised uuringud donepesiiliga sarnaselt platseebole mitte mingit tõusu ei peptilise
haavandtõve ega gastrointestinaalse verejooksu juhtudes.

Suguelundid ja kuseteed
Kuigi donepesiili kliinilistes uuringutes seda ei täheldatud, võivad kolinomimeetikumid põhjustada põiest
uriini äravoolu takistust.

Neuroloogilised seisundid: krambid
Arvatakse, et kolinomimeetikumid võivad põhjustada generaliseerunud krampe. Samas võib suurenenud
krambivalmidus olla ka Alzheimeri tõve avaldus.
Kolinomimeetikumid võivad süvendada või esile kutsuda ekstrapüramidaalseid sümptome.

Pulmonaalsed seisundid
Tänu kolinomimeetilistele toimetele, tuleb koliinesteraasi inhibiitoreid astma või kroonilise obstruktiivse
kopsuhaiguse anamneesiga patsientidele välja kirjutada ettevaatusega.
Donepesiili samaaegset manustamist teiste atsetüülkoliinesteraasi inhibiitoritega, kolinergilise süsteemi
agonistide või antagonistidega tuleb vältida.

Raske maksakahjustus
Raske maksakahjustusega patsientide kohta andmed puuduvad.

Suremus vaskulaarse dementsuse kliinilistes uuringutes
Viidi läbi kolm 6-kuulist kliinilist uuringut, kus uuriti isikuid, kes vastasid tõenäolise või võimaliku
vaskulaarse dementsuse (VaD) suhtes NINDS-AIREN kriteeriumidele. NINDS-AIREN kriteeriumid on
mõeldud tuvastamaks patsiente, kelle dementsuse põhjuseks on vaid vaskulaarsed põhjused ning
välistamaks Alzheimeri tõvega patsiendid. Esimeses uuringus oli suremuse määr 5 mg
donepesiilvesinikkloriidiga 2/198 (1,0%), 10 mg donepesiilvesinikkloriidiga 5/206 (2,4%) ja platseeboga
7/199 (3,5%). Teises uuringus oli suremuse määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 4/208 (1,9%), 10 mg
donepesiilvesinikkloriidiga 3/215 (1,4%) ja platseeboga 1/193 (0,5%). Kolmandas uuringus oli suremuse
määr 5 mg donepesiilvesinikkloriidiga 11/648 (1,7%) ja platseeboga 0/326 (0%). Suremuse määr kolmes
VaD uuringus kõikides donepesiilvesinikkloriidi saanute gruppides kokku (1,7%) oli arvuliselt suurem kui
platseebogrupis (1,1%), kuigi see erinevus ei olnud statistiliselt oluline. Suurem osa surmajuhtumeid nii
donepesiilvesinikkloriidi kui ka platseebot saanud patsientidel tunduvad olevat erinevate vaskulaarsete
põhjustega, mida võiks ka eeldada eelneva vaskulaarse haiguse olemasoluga eakate populatsioonis.
Kõikide tõsiste mittefataalsete ja fataalsete vaskulaarsete juhtumite analüüs ei näidanud
esinemissageduses mingit erinevust donepesiilvesinikkloriidi grupis võrreldes platseeboga.
Ühendatud Alzheimeri tõve uuringutes (n=4146) ja kui need Alzheimeri tõve uuringud ühendati teiste
dementsuse uuringutega, kaasa arvatud vaskulaarse dementsuse uuringud (kokku n=6888), ületas
platseebogrupi suremuse määr arvuliselt donepesiilvesinikkloriidi grupi oma.

Maliigne neuroleptiline sündroom (MNS)
MNS on potentsiaalselt eluohtlik seisund, mida iseloomustab hüpertermia, lihasrigiidsus, autonoomne
ebastabiilsus, teadvuse häired ja seerumi kreatiinkinaasi taseme tõus; täiendavad nähud võivad olla
müoglobinuuria (rabdomüolüüs) ja äge neerupuudulikkus.
Seoses donepesiiliga on MNS esinemisest teatatud väga harvadel juhtudel, eriti samaaegselt ka
antipsühhootikume saavatel patsienditel.
Kui patsiendil tekivad sümptomid, mis viitavad võimalikule MNS-le või tekib seletamatul põhjusel kõrge
palavik ilma muude MNS kliiniliste manifestatsioonideta, tuleb ravi katkestada.

Abiained
See ravim sisaldab laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus, laktaasidefitsiit
või glükoos-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Donepesiilvesinikkloriid ja/või mõni tema metaboliitidest ei inhibeeri inimestel teofülliini, varfariini,
tsimetidiini või digoksiini metabolismi. Donepesiilvesinikkloriidi metabolismi ei mõjuta digoksiini või
tsimetidiini samaaegne manustamine. In vitro uuringud on näidanud, et tsütokroom P450 isoensüümid
3A4 ja vähesel määral ka 2D6 on seotud donepesiili metabolismiga. In vitro läbi viidud ravimi koostoime
uuringud näitavad, et ketokonasool ja kinidiin, mis on siis vastavalt CYP3A4 ja 2D6 inhibiitorid,
inhibeerivad donepesiili metabolismi. Seepärast võivad need ja teised CYP3A4 inhibiitorid, nagu
itrakonasool ja erütromütsiin, ning CYP2D6 inhibiitorid, nagu fluoksetiin, inhibeerida donepesiili
metabolismi. Tervete vabatahtlikega uuringus tõstis ketokonasool keskmist donepesiili kontsentratsiooni
ligikaudu 30%. Ensüümide indutseerijad, nagu rifampitsiin, fenütoiin, karbamasepiin ja alkohol võivad
vähendada donepesiili sisaldust. Kuna inhibeeriva või indutseeriva efekti suurus ei ole teada, tuleb
selliseid ravimite kombinatsioone kasutada ettevaatusega. Donepesiilvesinikkloriid võib sekkuda
antikolinergilist aktiivsust omavate ravimite toimesse. On võimalik ka sünergistlik aktiivsus samaaegse
ravi korral selliste ravimitega nagu suktsinüülkoliin, teised neuromuskulaarse ülekande blokaatorid või
kolinergilised agonistid või südame erutusjuhtesse toimivad beeta-adrenoblokaatorid.

Rasedus
Adekvaatsed andmed donepesiili kasutamise kohta rasedatel puuduvad.
Loomkatsed ei ole näidanud teratogeenset efekti, kuid on näidanud peri- ja postnataalset toksilisust (vt
lõik 5.3). Võimalik risk inimestele on teadmata.
Donepesiili ei tohi kasutada raseduse ajal v.a elulisel vajadusel.

Imetamine
Donepesiil eritub roti piima. Ei ole teada, kas donepesiivesinikkloriid eritub inimese rinnapiima ning
uuringud imetavate naistega puuduvad. Seepärast ei tohi donepesiili kasutavad naised last rinnaga toita.

Fertiilsus
Donepesiil ei mõjutanud rottide viljakust.

Donepesiilil on vähene või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.
Dementsus võib kahjustada autojuhtimise suutlikkust või masinate käsitsemisoskust. Lisaks võib
donepesiil indutseerida väsimust, pearinglust ja lihaskrampe eelkõige ravi alguses või annuste
suurendamisel. Raviarst peab regulaarselt hindama donepesiili saava patsiendi võimet juhtida autot või
käsitseda keerukaid masinaid.

Kõige sagedamini esinevad kõrvaltoimed on kõhulahtisus, lihaskrambid, väsimus, iiveldus, oksendamine
ja unetus.
Kõrvaltoimeid, mis on esinenud rohkem kui üksikutel juhtudel, on kirjeldatud allpool organsüsteemi ja
esinemissageduse alusel. Sagedused on defineeritud järgmiselt: väga sage (>1/10), sage (>1/100 kuni
<1/10), aeg-ajalt (>1/1000 kuni <1/100), harv (>1/10000 kuni <1/1000), väga harv (<1/10000) ja teadmata
(ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Organsüsteemi
Väga sage
Sage
Aeg-ajalt
Harv
Väga harv
klass
Infektsioonid ja

Ülemiste



infestatsioonid
hingamisteede
viirusinfektsioon
Ainevahetus- ja

Anoreksia



toitumishäired
Psühhiaatrilised

Hallutsinat-



häired
sioonid*
Agiteeritus*
Agressiivne
käitumine*
Ebatavalised
unenäod ja
luupainajad*
Närvisüsteemi

Minestamine**
Krambid**
Ekstrapürami-
Maliigne
häired
Pearinglus
daalsed
neurolepti-
Unetus
sümptomid
line
südroom
Südame häired


Bradükardia
Sinuatriaalne

blokaad
Atrioventriku-
laarne
blokaad
Seedetrakti häired
Kõhulahti-
Oksendamine
Seedetrakti


sus
Seedehäired
verejooks
Iiveldus
Mao ja
duodeenumi
haavandid
Maksa ja sapiteede



Maksafunkt-

häired
siooni häired,
k.a hepatiit***
Naha ja

Nahalööve



nahaaluskoe
Kihelus
kahjustused
Lihas-skeleti ja

Lihaskrambid



sidekoe kahjustused
Neerude ja

Kusepidamatus



kuseteede häired
Üldised häired ja
Peavalu
Väsimus



manustamiskoha
Valu
reaktsioonid
Uuringud


Lihaste


kreatiin-
kinaasi
kontsentrat-
siooni vähene
tõus seerumis
Vigastus, mürgistus

Õnnetusjuhtumid


ja protseduuri
tüsistused
* Teated hallutsinatsioonide, ebatavaliste unenägude, luupainajate, agiteerituse ja agressiivse käitumise
kohta kadusid, kui annust vähendati või ravi lõpetati.
** Uurides patsiente minestamise või krampide tekke suhtes, tuleb arvesse võtta südameblokaadi või
pikkade siinuspauside tekke tõenäosust (vt lõik 4.4).
*** Teadmata põhjusel tekkinud maksa funktsioonihäirete korral tuleb kaaluda donepesiil-ravi ärajätmist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Hinnanguline donepesiilvesinikkloriidi keskmine surmav annus pärast ühekordset suukaudset
manustamist hiirtele ja rottidele on vastavalt 45 mg/kg ja 32 mg/kg kohta või ligikaudu 225 ja 160 korda
suurem kui soovitatav maksimaalne annus - 10 mg - inimesel ööpäevas. Loomadel on uuringute käigus
täheldatud annusest sõltuvaid kolinergilise stimulatsiooni tunnuseid ja nendeks olid vähenenud spontaanne
liikumine, lamav asend, taaruv kõnnak, pisaravool, kloonilised krambid, raskendatud hingamine,
süljeeritus, mioos, fastsikulatsioon ja kehapinna temperatuuri langus.
Koliinesteraasi inhibiitorite üleannustamine võib viia kolinergilise kriisini, mida iseloomustavad tugev
iiveldus, oksendamine, süljeeritus, higistamine, bradükardia, hüpotensioon, hingamisdepressioon, kollaps
ja krambid. Võimalik on ka suurenev lihasnõrkus ja see võib lõppeda surmaga, kui haaratud on
hingamislihased.
Nagu iga üleannustamise korral, tuleb rakendada üldisi toetavaid meetmeid. Antidoodina donepesiili
üleannustamise korral võib kasutada tertsiaarseid antikolinergilisi aineid, nagu atropiini. Atropiinsulfaadi
intravenoosne annus on soovitav tiitrida vastavalt kliinilisele vastusele: algannus 1,0…2,0 mg iv,
järgmised annused põhinevad kliinilisel vastusel. Teiste kolinomimeetikumide koosmanustamisel
kvaternaarsete antikolinergikumidega, nagu glükopürrolaat, on registreeritud atüüpilisi vastuseid vererõhu
ja südame löögisageduse osas. Ei ole teada, kas donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid on
dialüüsi (hemodialüüs, peritoneaaldialüüs või hemofiltratsioon) abil organismist elimineeritavad.

Farmakoterapeutiline rühm: psühhoanaleptikumid, dementsusevastased ained, antikoliinesteraasid
ATC-kood: N06DA02.

Donepesiilvesinikkloriid on spetsiifiline ja pöörduv atsetüülkoliinesteraasi, ajus kõige levinuma
koliinesteraasi, inhibiitor. Donepesiilvesinikkloriid on in vitro üle 1000 korra tugevama toimega inhibiitor
kui butürüülkoliinesteraas - ensüüm, mis esineb peamiselt väljaspool kesknärvisüsteemi.

Alzheimeri dementsus
Alzheimeri dementsusega patsientidel, kes osalesid kliinilistes uuringutes, tekitas üks kord ööpäevas
manustatud 5 mg või 10 mg donepesiili annus stabiilse atsetüülkoliinesteraasi aktiivsuse inhibeerumise
(mõõdeti erütrotsüütide membraanides) vastavalt 63,6% ja 77,3%, kui seda mõõdeti pärast annustamist.
Atsetüülkoliinesteraasi (AChE) inhibeerimine erütrotsüütides donepesiilvesinikkloriidiga on näidanud
korreleeruvust muutustele ADAS-Cog-is - tundlikul skaalal, mis uurib tunnetuse valitud aspekte.
Donepesiilvesinikkloriidi võimet muuta dementsuse aluseks oleva neuropatoloogia käiku ei ole uuritud.
Seega ei ole alust arvata, et donepesiilil on mingisugunegi efekt haiguse kulule.
Donepesiili ravi efektiivsust on uuritud neljas platseebokontrollitud uuringus, 2 kuuekuulist ja 2 ühe-
aastast uuringut.
6-kuulises kliinilises uuringus tehti analüüs donepesiili ravi kokkuvõtte põhjal, kasutades kolme
efektiivsuse kriteeriumi kombinatsiooni: ADAS-Cog (kognitiivse võimekuse näitaja), Clinician Interview
Based Impression of Change with Caregiver Input -CIBIC+ (üldise funktsionaalse võimekuse näitaja) ja
Activities of Daily Living Subscale of the Clinical Dementia Rating Scale (ühiskonnaasjade, kodu, hobide
ja enesehooldusega hakkamasaamise näitaja).
Patsiendid, kes vastasid allpool toodud kriteeriumitele, loeti ravile alluvaks.

Vastanud =
Paranemine ADAS-Cog skaalal vähemalt 4 punkti
CIBIC skaalal halvenemise puudumine
Dementia Rating Scale alamskaalas "igapäevase elu tegevused" halvenemise puudumine


Vastanute %

Ravikavatsusega populatsioon
Hinnatud populatsioon
n = 365
n = 352
Platseebogrupp
10%
10%
Donepesiilvesinikkloriid 5mg grupp
18%*
18%*
Donepesiilvesinikkloriid 10 mg grupp 21%*
22%**
*p < 0,05
**p < 0,01

Donepesiil põhjustas annusest sõltuva statistiliselt olulise tõusu patsientide protsendis, keda arvati ravile
reageerivat.

Imendumine
Maksimaalne plasmatase saavutatakse ligikaudu 3…4 tundi pärast ravimi suukaudset manustamist.
Plasmakontsentratsioonid ja AUC suurenevad proportsionaalselt manustatud annusega. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on ligikaudu 70 tundi, seega saavutatakse ööpäevaste üksikannuste korduva
manustamisega järk-järgult tasakaaluseisund. Tasakaalukontsentratsioon saavutatakse ligikaudu 3 nädala
jooksul pärast ravi alustamist. Tasakaalukontsentratsiooni korral varieeruvad donepesiilvesinikkloriidi
plasmakontsentratsioon ja sellega seotud farmakodünaamiline toime päeva jooksul väga vähe.
Toit ei mõjuta donepesiilvesinikkloriidi imendumist.

Jaotumine
Donepesiilvesinikkloriid seondub inimese plasmavalkudega ligikaudu 95% ulatuses. Aktiivse metaboliidi
6-O-desmetüüldonepesiili seonduvus plasmavalkudega ei ole teada.
Donepesiilvesinikkloriidi jaotumist organismi erinevatesse kudedesse ei ole täpselt uuritud. Siiski leiti
tervetel meessoost vabatahtlikel tehtud massitasakaalu uuringus, et 240 tundi pärast 14C-ga märgistatud
donepesiilvesinikkloriidi 5 mg ühekordse annuse manustamist esines ligikaudu 28% vereplasma
radioaktiivsusest muutumatul kujul. See kinnitab, et donepesiilvesinikkloriid ja/või selle metaboliidid
võivad püsida organismis kauem kui 10 päeva.

Biotransformatsioon/eritumine
Donepesiilvesinikkloriid eritub uriiniga nii muutumatul kujul kui ka metaboliseerituna tsütokroom P450
süsteemi poolt paljudeks metaboliitideks, millest kõik ei ole veel identifitseeritud. Pärast 14C-ga
märgistatud donepesiilvesinikkloriidi 5 mg-lise ühekordse annuse manustamist esines vereplasma
radioaktiivsus, mida väljendati protsendina manustatud annusest, eelkõige intaktse
donepesiilvesinikkloriidina (30%), 6-O-desmetüüldonepesiilina (11% - ainus metaboliit, mille aktiivsus
sarnaneb donepesiilvesinikkloriidi omale), donepesiil-cis-N-oksiidina (9%), 5-Odesmetüüldonepesiilina
(7%) ja 5-O-desmetüüldonepesiili glükuroniidkonjugaadina (3%). Ligikaudu 57% kogu manustatud
radioaktiivsusest avastati uriinist (17% muutmatult donepesiilina) ja 14,5% väljaheitest, mis lubab oletada,
et peamisteks eliminatsiooniteedeks on biotransformatsioon ja eritumine uriiniga. Puuduvad tõendid, mis
lubaksid oletada donepesiilvesinikkloriidi ja/või mõne selle metaboliidi enterohepaatilist retsirkulatsiooni.
Donepesiili plasmakontsentratsioonid vähenevad poolväärtusajaga ligikaudu 70 tundi.
Sugu, rass ja suitsetamine anamneesis ei oma donepesiilvesinikkloriidi plasmakontsentratsioonile
kliiniliselt olulist mõju. Donepesiili farmakokineetikat ei ole tervetel eakatel ja Alzheimeri tõvega või
vaskulaarset dementsust põdevatel patsientidel formaalselt uuritud. Siiski sarnanesid patsientide
keskmised plasmatasemed suuresti noorte tervete vabatahtlike vastavate näitajatega.
Kerge kuni mõõduka maksakahjustusega patsientidel on donepesiili tasakaalukontsentratsioonid
suurenenud, keskmine AUC 48% ja keskmine C 39% võrra (vt lõik 4.2).
max

Katseloomadel tehtud ulatuslikud uuringud on näidanud, et see ühend põhjustab mõningaid teisi toimeid
kui oodatud farmakoloogilised toimed, mis on kooskõlas selle toimimisega kolinergilise stimulaatorina (vt
lõik 4.9). Donepesiil ei ole mutageenne bakteri- ja imetaja rakkudel tehtud mutatsioonitestides. In vitro
täheldati mõningast klastogeenset toimet rakkudele toksilistes kontsentratsioonides, mis ületavad enam kui
3000 korda plasma tasakaalukontsentratsioone. Klastogeenset või genotoksilist toimet ei täheldatud in
vivo hiire mikrotuumade mudelis. Pikaajalistes kartsinogeensuse uuringutes ei leitud tõendeid onkogeense
potentsiaali kohta ei rottidel ega hiirtel.
Donepesiilvesinikkloriidil ei olnud toimet rottide fertiilsusele ning ei olnud teratogeenne rottidel ega
küülikutel, kuid sellel oli siiski vähene toime järglaste surnult sündimisele ja enneaegselt sündinud
järglaste elulemusele, kui seda manustati tiinetele rottidele annuses, mis ületas 50 korda inimesel
kasutatava annuse (vt lõik 4.6).

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat,
mikrokristalliline tselluloos,
magneesiumstearaat,
atsesulfaamkaalium.

Tableti kate:
5 mg tablett
talk,
makrogool,
hüpromelloos,
titaandioksiid (E171).

10 mg tablett
talk,
makrogool,
hüpromelloos,
titaandioksiid (E171),
kollane raudoksiid (E172).

Ei kohaldata.

2 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Blister (läikega polüamiid/alumiinium/PVC/alumiinium)
Pakendi suurused: 7, 14, 20, 28, 30, 50, 56, 60, 84, 90, 98, 100, 112 või 120 õhukese polümeerikattega
tabletti
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.