DOMPERIDON ACTAVIS

Iivelduse ja oksendamise sümptomaatiline leevendamine.

Domperidon Actavis't tuleks kasutada madalaimas efektiivses annuses võimalikult lühiajaliselt
iivelduse ja oksendamise kontrollimiseks.

Soovitatav on võtta Domperidon Actavis’t enne sööki. Pärast sööki võtmine aeglustab mõnevõrra
ravimi imendumist.

Patsiendid peaksid püüdma võtta iga annuse planeeritud ajal. Kui kavandatud annus jäi vahele, tuleb
vahelejäänud annus ära jätta ja jätkata tavalise annustamisskeemi kohaselt. Annust ei tohi
kahekordistada, et vahelejäänud annus tasa teha.

Tavaliselt ei tohiks maksimaalne ravi kestus ületada ühte nädalat.

Täiskasvanud ja noorukid (12-aastased ja vanemad kehakaaluga 35 kg ja enam)
Üks 10 mg tablett kuni kolm korda ööpäevas, maksimaalne ööpäevane annus 30 mg.

Vastsündinud, imikud ja lapsed (alla 12-aastased) ja noorukid kehakaaluga alla 35 kg
Kuna vajalik on väga täpne annustamine, on tabletid sobimatud lastele ja noorukitele kehakaaluga alla
35 kg.

Maksakahjustus
Domperidon Actavis on vastunäidustatud mõõduka kuni raske maksakahjustuse korral (vt lõik 4.3).
Kerge maksakahjustuse korral ei ole annuse kohandamise vajalik (vt lõik 5.2).

Neerukahjustus
Kuna domperidooni eritumise poolväärtusaeg pikeneb raske neerukahjustuse korral, tuleb sõltuvalt
neerukahjustuse raskusest korduval manustamisel Domperidon Actavis'e annustamissagedust
vähendada ühe või kahe korrani ööpäevas ja vajaduse korral annust vähendada.

Domperidoon on vastunäidustatud järgmistel juhtudel:

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Prolaktiini vabastav hüpofüüsi kasvaja (prolaktinoom).
Mõõduka või raske maksakahjustusega patsientidel (vt lõik 5.2).
- Patsientidel, kellel on teadaolev südame erutusjuhtivuse aeglustumine, eriti QTc,
- märkimisväärsed elektrolüütide tasakaalu häired või kaasuv südamehaigus, näiteks südame
paispuudulikkus (vt lõik 4.4).
QT aega pikendavate ravimitega koosmanustamise korral (vt lõik 4.5).
- Tugevate CYP3A4 inhibiitoritega koosmanustamise korral (sõltumata nende toimest QT aja
- pikenemisele) (vt lõik 4.5).

Domperidon Actavis't ei tohi kasutada, kui seedetrakti motoorika stimuleerimine võib osutuda
kahjulikuks: seedetrakti verejooks, mehhaaniline sulgus või perforatsioon.

Kasutamine imetamise ajal
Domperidooni rinnapiima erituv eeldatav kogus suurima soovitatud annuse kasutamisel on vähem kui
7 mikrogrammi ööpäevas. Ei ole teada, kas selline kogus on vastsündinule kahjulik.
Seetõttu ei soovitata Domperidon Actavis’t kasutada imetavatel naistel.

Kasutamine imikutel
Neuroloogilised kõrvaltoimed on harvad (vt lõiku kõrvaltoimete kohta). Kuna ainevahetusfunktsioonid
ja hematoentsefaalbarjäär ei ole esimestel elukuudel täielikult välja arenenud, on imikutel suurem risk
neuroloogiliste kõrvaltoimete tekkeks. Siiski on soovitatav, et vastsündinutel, imikutel ja väikelastel
määrataks annus täpselt ja järgitaks seda.

Üleannustamine võib lastel põhjustada ekstrapüramidaalsümptomeid, aga arvesse tuleb võtta ka muid
põhjusi.

Tabletid ei sobi kasutamiseks lastel kehakaaluga alla 35 kg.

Maksafunktsiooni häired
Kuna domperidoon metaboliseerub suurel määral maksas, ei tohi Domperidon Actavis’t kasutada
maksafunktsiooni häirete korral.

Neerufunktsiooni häired

Neerupuudulikkus
Raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini sisaldus vereseerumis > 6 mg/100 ml, s.o
> 0,6 mmol/l) suurenes domperidooni eliminatsiooni poolväärtusaeg 7,4 tunnilt 20,8 tunnile, aga
ravimi sisaldus plasmas oli madalam kui tervetel vabatahtlikel. Kuna väga väike muutumatu osa
ravimist väljutatakse neerude kaudu, on vähe tõenäoline, et ühekordne annus vajab
neerupuudulikkusega patsientide puhul kohandamist. Siiski tuleb korduva manustamise puhul
vähendada annustamise sagedust ühele kuni kahele korrale päevas sõltuvalt neerukahjustuse
raskusastmest ja vajalikuks võib osutuda annuse vähendamine. Selliseid pika ravikuuriga patsiente
tuleb regulaarselt jälgida.

Neerukahjustus
Domperidooni eritumise poolväärtusaeg pikeneb raske neerukahjustuse korral. Korduval
manustamisel tuleb olenevalt neerukahjustuse raskusest Domperidon Actavis'e annustamissagedust
vähendada ühe või kahe korrani ööpäevas. Vajaduse korral tuleb annust vähendada.

Kasutamine koos tugevatoimeliste CYP3A4 inhibiitoritega
Samaaegset kasutamist koos suukaudse ketokonasooli, erütromütsiini või teiste tugevatoimeliste
CYP3A4 inhibiitoritega, mis põhjustavad QT-intervalli pikenemist, tuleks vältida (vt lõik 4.5
„Koostoimed teiste ravimitega ja muud koostoimed“).

Kardiovaskulaarsed häired
Domperidooni seostatakse elektrokardiogrammil QT-intervalli pikenemisega. Turuletulekujärgse
järelevalve jooksul on väga harvadel juhtudel esinenud domperidooni kasutanud patsientidel QT aja
pikenemist ja torsade de pointes’i. Need juhtumid hõlmavad patsiente paljude riskitegurite,
elektrolüütide häirete ja koosmanustatavate ravimitega, mis võisid olla häire teket soodustavateks
teguriteks (vt lõik 4.8).

Epidemioloogilised uuringud on näidanud, et domperidoon oli seotud tõsiste vatsakeste rütmihäirete
või südame äkksurma suurenenud riskiga (vt lõik 4.8). Suuremat riski täheldati patsientidel, kes on
vanemad kui 60 aastat, kes saavad ööpäevaseid annuseid üle 30 mg ja patsientidel, kes võtavad
samaaegselt ravimeid, mis pikendavad QT intervalli või CYP3A4 inhibiitoreid.

Täiskasvanutel ja lastel tuleb kasutada domperidooni madalaimat efektiivset annust.

Domperidoon on vastunäidustatud ventrikulaarsete rütmihäirete suurenenud tekkerisk tõttu
patsientidele, kellel on teadaolev südame juhtehäire intervallide pikenemine, eriti QTc, olulised
elektrolüütide häired (hüpokaleemia, hüperkaleemia, hüpomagneseemia) või bradükardia, või
kaasuvana südamehaigused, näiteks südame paispuudulikkus(vt lõik 4.3.). Elektrolüütide häired
(hüpokaleemia, hüperkaleemia, hüpomagneseemia) või bradükardia on teadaolevalt seisundid, mis
suurendavad proarütmia tekkeriski.

Ravi domperidooniga tuleb lõpetada, kui tekivad südame rütmihäiretega seostatavad nähud või
sümptomid ja patsiendid peavad nõu pidama oma arstiga.

Patsiendid peavad koheselt teatama kõigist südamega seotud sümptomitest.

Abiained
Tabletid sisaldavad laktoosi. Patsiendid, kellel on harvaesinev pärilik galaktoositalumatus,
laktaasidefitsiit või glükoosi-galaktoosi malabsorptsioon, ei tohi seda ravimit võtta.

Domperidooni peamine metaboolne rada on läbi ensüümi CYP3A4. In vitro andmete kohaselt võivad
samaaegselt kasutatavad seda ensüümi märkimisväärselt inhibeerivad ravimid suurendada
domperidooni plasmatasemeid.

Eraldi läbi viidud in vivo farmakokineetika/farmakodünaamika koostoime uuringud suukaudse
ketokonasooliga või suukaudse erütromütsiiniga tervetel uuritavatel kinnitasid domperidooni CYP3A4
vahendatava esmase passaaži inhibeerumist nende ravimite toimel.

Kombineerides suukaudset domperidooni 10 mg neli korda päevas ja ketokonasooli 200 mg kaks
korda päevas, täheldati jälgimisperioodi jooksul QT-intervalli pikenemist 9,8 msek, individuaalsete
kõikumistega vahemikus 1,2 msek kuni 17,5 msek. Kombineerides domperidooni 10 mg neli korda
päevas ja suukaudset erütromütsiini 500 mg kolm korda päevas, täheldati jälgimisperioodi jooksul
QT-intervalli pikenemist 9,9 msek, individuaalsete kõikumistega 1,6 msek kuni 14,3 msek. Nii
domperidooni Cmax kui AUC suurenesid ligemale kolme võrra igas nimetatud koostoime uuringus.
Neis uuringutes suukaudse monoteraapia korral domperidooniga annuses 10 mg neli korda päevas
täheldati QT-intervalli pikenemist 1,6 msek (ketokonasooli uuringus) ning 2,5 msek (erütromütsiini
uuringus), samas kui ketokonasooli monoteraapia korral (200 mg kaks korda päevas) ja erütromütsiini
monoteraapia korral (500 mg kolm korda päevas) pikenes jälgimisperioodi jooksul QT-intervall
vastavalt 3.8 msek ja 4,9 msek.

QT-intervalli pikenemise risk farmakodünaamiliste ja/või farmakokineetiliste koostoimete tõttu.

Järgmiste ainetega kooskasutamine on vastunäidustatud

QTc-intervalli pikendavad ravimid:
-
IA klassi antiarütmikumid (nt disopüramiid, hüdrokinidiin, kinidiin);

-
III klassi antiarütmikumid (nt amiodaroon, dofetiliid, dronedaroon, ibutiliid, sotalool);

-
teatud antipsühhootikumid (näiteks haloperidool, pimosiid, sertindool);

-
teatud antidepressandid (nt tsitalopraam, estsitalopraam);

-
teatud antibiootikumid (nt erütromütsiin, levofloksatsiin, moksifloksatsiin, spiramütsiin);

-
teatud seenevastased ained (nt pentamidiin);

-
teatud malaariavastased ained (eriti halofantriin, lumefantriin);

-
teatud seedetrakti ravimid (nt tsisapriid, dolasetroon, prukalopriid);

-
teatud antihistamiinid (nt mekvitasiin, misolastiin);

-
teatud vähivastased ravimid (nt toremifeen, vandetaniib, vinkamiin);

-
teatud teised ravimid (nt bepridiil, difemaniil, metadoon)

(vt lõik 4.3).


Tugevad CYP3A4 inhibiitorid (sõltumata nende toimest QT-intervalli pikenemisele), nt:
-
proteaasi inhibiitorid;

-
süsteemsed seenevastased asoolid;

-
mõned makroliidid (erütromütsiin, klaritromütsiin ja telitromütsiin)

(vt lõik 4.3).

Järgmiste ainetega kooskasutamine ei ole soovitatav
Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid, nt diltiaseem, verapamiil ja mõned makroliidid.
(vt lõik 4.3).

Järgmiste ainetega kooskasutamisel on vaja olla ettevaatlik
Ettevaatlik peab olema bradükardia ja hüpokaleemia teket põhjustavate ravimite ning järgnevate QT-
intervalli pikenemisega seotud makroliidide kasutamisel: asitromütsiin ja roksitromütsiin
(klaritromütsiin kui tugev CYP3A4 inhibiitor on vastunäidustatud).

Ülalnimetatud ainete loetelus on esindatud tüüpilised näited ja see ei ole lõplik.

Rasedus
Turuletulekujärgsed andmed domperidooni kasutamise kohta rasedatel naistel on piiratud. Uuringud
rottidel on näidanud reproduktsioonitoksilisust suurte, emale toksiliste annuste korral.

Imetamine
Imetavatel rottidel imendus ravim piima (peamiselt metaboliitidena: kontsentratsiooni maksimumid
vastavalt 40 ja 800 ng/ml pärast 2,5 mg/kg suukaudset ja inatravenoosset manustamist).

Domperidoon eritub rinnapiima ja rinnapiimatoidul olevad imikud saavad vähem kui 0,1% ema
kehakaalu korrigeeritud annusest. Kõrvaltoimete avaldumist, eelkõige toimet südamele ei saa välistada
pärast rinnapiima saamist. Otsus lõpetada imetamine või lõpetada/vältida ravi domperidooniga tuleb
teha, arvestades rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ja ravist saadavat kasulikkust emale. Ettevaatlik
tuleb olla, kui rinnapiimatoidul oleval imikul on QTc-intervalli pikenemise riskitegurid.

Domperidon Actavis'el ei ole või on ebaoluline toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed on toodud esinemissageduse alusel alljärgnevalt, kasutades järgmist liigitust: väga sage
(>1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni < 1/100); harv (>1/10000 kuni <1/1000);
väga harv (<1/10000), sh erandjuhud, teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired
Väga harv: allergilised reaktsioonid, sh anafülaksia, anafülaktiline šokk, anafülaktilised reaktsioonid,
urtikaaria ja angioödeem.

Endokriinsüsteemi häired
Harv: suurenenud prolaktiini tase.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv: agiteeritus, närvilisus.

Närvisüsteemi häired
Väga harv: ekstrapüramidaalsed kõrvaltoimed, krambid, unisus, peavalu.

Südame häired
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel): QT-intervalli pikenemine, ventrikulaarne
arütmia, Torsade de Pointes, südame äkksurm (vt lõik 4.4).

Seedetrakti häired
Harv: seedehäired, sh väga harva lühiajaline soolekramp.
Väga harv: diarröa.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv: urtikaaria, pruritus, lööve.

Reproduktiivse süsteemi ja rinnanäärme häired
Harv: galaktorröa, günekomastia, amenorröa.

Uuringud
Väga harv: kõrvalekalded maksafunktsiooni testides.

Kuna hüpofüüs on väljaspool hematoentsefaalbarjääri, võib domperidoon põhjustada prolaktiini
taseme tõusu. Väga harvadel juhtudel võib hüperprolaktineemia viia neuro-endokrinoloogiliste
kõrvaltoimeteni nagu nt galaktorröa, günekomastia ja amenorröa.

Ekstrapüramidaalseid kõrvaltoimeid on esinenud väga harva vastsündinutel ja imikutel ning
erandjuhul ka täiskasvanutel. Need kõrvaltoimed taanduvad iseenesest ja täielikult niipea, kui ravi on
peatatud.

Muid kesknärvisüsteemiga seotud mõjusid, nagu krambid, agiteeritus ja unisus on kirjeldatud harva ja
peamiselt imikutel ja lastel.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Sümptomid
Üleannustamist on esinenud peamiselt imikutel ja lastel. Üleannustamise sümptomid võivad olla
agiteeritus, muutunud teadvus, krambid, meeltesegadus, unisus ja ekstrapüramidaalsed reaktsioonid.

Ravi
Domperidoonile pole spetsiifilist vastumürki, aga üleannustamise korral võib osutuda kasulikuks nii
maoloputus kui ka aktiivsöe manustamine. Soovitatavad on hoolikas meditsiiniline järelvalve ja toetav
ravi. Kolinoblokaatorid ja Parkinsoni-tõve vastased ravimid võivad olla abiks ekstrapüramidaalsete
reaktsioonide kontrollimiseks.

Üleannustamise korral tuleb alustada koheselt standartse sümptomaatilise raviga. Võimaliku QT-
intervalli pikenemise tõttu peab toimuma EKG jälgimine.

Farmakoterapeutiline rühm: soole motoorikat kiirendavad ained,
ATC kood: A03FA03.

Domperidoon on antiemeetilise toimega dopamiini antagonist. Domperidoon ei läbi hästi
hematoentsefaalbarjääri. Domperidooni kasutajatel, eriti täiskasvanutel, on
ekstrapüramidaalsümptomite teke harv, kuid domperidoon soodustab prolaktiini vabanemist
hüpofüüsist (ajuripatsist). Selle antiemeetiline toime on seletatav kombineeritud toimega: perifeerne
toime (gastrokineetiline) ja dopamiiniretseptorite antagonism trigger-tsoonis asuvates
kemoretseptorites, mis asuvad hematoentsefaalbarjäärist väljaspool - area postrema’s. Loomkatsed,
koos ajus leitud väikese kontsentratsiooniga, viitavad domperidooni toimele peamiselt perifeersete
dopamiini retseptorite kaudu.

Inimestel läbiviidud uuringud on näidanud, et domperidoon suurendab söögitoru alaosa rõhku,
soodustab gastroduodenaalset motiilsust ja kiirendab mao tühjenemist. Toime mao sekretsioonile
puudub.

ICH-E14 juhiste kohaselt viidi läbi põhjalik QT uuring. Platseebot, aktiivset võrdlusravimit ja
positiivset kontrolli sisaldav uuring viidi läbi tervete isikutega, kellele manustati kuni 80 mg
domperidooni ööpäevas 10 mg või 20 mg annustena 4 korda ööpäevas. Selles uuringus leiti
QTc-intervallide maksimaalne erinevus domperidooni ja platseebo vähimruutude keskmiste vahel
3,4 ms algväärtuse juures 4. päeval 20 mg domperidooni 4 korda ööpäevas manustamisel. Kahepoolne
90% usaldusvahemik (1,0...5,9 ms) ei ületa 10 ms. Uuringus ei täheldatud kliiniliselt olulist toimet
QTc-intervallile kuni 80 mg domperidooni manustamisel ööpäevas (st rohkem kui kaks korda
maksimaalsest soovitatavast annusest suuremas annuses).

Ometi on kahes eelmises ravimite koostoime uuringus näidatud domperidooni manustamisel
monoteraapiana (10 mg 4 korda ööpäevas) QTc-intervalli pikenemist. Suurim keskmine
QTcF-intervalli erinevus domperidooni- ja platseeborühma vahel oli vastavalt 5,4 ms (usaldusvahemik
95%: -1,7... 12,4) ja 7,5 ms (usaldusvahemik 95%: 0,6...14,4).

Imendumine
Domperidoon imendub pärast suukaudset manustamist kiiresti, plasma kontsentratsiooni maksimum
tekib ligikaudu 1 tunni pärast. Domperidooni C
ja AUC väärtused suurenesid 10...20 mg annuste
max
vahemikus proportsionaalselt. Domperidooni korduva manustamise korral neli korda ööpäevas (iga 5
tunni järel) 4 päeva jooksul täheldati domperidooni AUC 2...3-kordset akumuleerumist.

Kuigi domperidooni biosaadavus tervetel isikutel suureneb, kui ravimit võtta pärast sööki, peaksid
mao-soole kaebustega patsiendid domperidooni võtma 15…30 minutit enne sööki. Vähenenud
maohappesus mõjutab domperidooni imendumist. Suukaudne biosaadavus väheneb tsimetidiini ja
naatriumbikarbonaadi eelneval koosmanustamisel. Kui suukaudset ravimit võetakse pärast sööki,
lükkub maksimaalse imendumise aeg pisut edasi ja AUC mõnevõrra suureneb.

Jaotumine
Suukaudselt manustatav domperidoon ei kumuleeru ega soodusta iseenda metabolismi; plasma
kontsentratsiooni maksimum pärast 90 minutit 21 ng/ml pärast kahenädalast suukaudset manustamist
annuses 30 mg ööpäevas on enamvähem sama kui pärast esimest annust tekkiv 18 ng/ml.
Domperidoon seondub 91…93% ulatuses plasmavalkudega. Isotoopmärgistatud ravimiga teostatud
jaotumise uuringud loomadel on näidanud ulatuslikku jaotumist kudedesse, kuid samas madalat
kontsentratsiooni ajukoes. Väikesed kogused ravimit läbivad rottidel platsentaarbarjääri.

Biotransformatsioon
Domperidoon allub kiirele ja ulatuslikule metabolismile maksas hüdroksüleerumise ja N-
dealküleerumise kaudu. In vitro läbi viidud metabolismi katsed diagnostiliste inhibiitoritega viitavad
asjaolule, et CYP3A4 - suurim tsütokroom P450 vorm, on kaasatud domperidooni N-
dealküleerumisse, kusjuures CYP3A4, CYP1A2 ja CYP2E1 on seotud domperidooni aromaatse
hüdroksüleerumisega.

Eritumine
Suukaudsest annusest eritub vastavalt 31% uriiniga ja 66% roojaga. Muutumatul kujul erituva ravimi
osahulk on väike (10% roojaga ja ligikaudu 1% uriiniga eritumisest). Plasma poolväärtusaeg pärast
ühekordset suukaudset annust on tervetel isikutel 7…9 tundi, kuid raske neerupuudulikkusega
patsientidel on see pikenenud.

Maksakahjustus
Mõõduka maksakahjustusega (Pugh’ skoor 7...9, Child-Pugh’ hinnang B) patsientidel olid
domperidooni AUC ja C
vastavalt 2,9 ning 1,5 korda suuremad kui tervetel isikutel.
max

Sidumata fraktsioon suureneb 25% võrra ja plasma poolväärtusaeg pikeneb 15...23 tunnini. Kerge
maksakahjustusega isikutel on mõnevõrra väiksem süsteemne ekspositsioon võrrelduna tervete
isikutega, põhinedes C
-il ja AUC-l, kusjuures valkude sidumisvõime või plasma poolväärtusaeg ei
max
ole muutunud. Raske maksakahjustusega isikuid ei ole uuritud. Mõõduka või raske maksakahjustusega
patsientidel on domperidoon vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Neerukahjustus
Raske neerupuudulikkusega patsientidel (kreatiniini kliirens <30 ml/min/1,73m2) on domperidooni
poolväärtusaeg pikenenud 7,4 tunnilt 20,8 tunnini, kuid ravimi plasmatase oli väiksem kui tervetel
vabatahtlikel.

Kuna väga väike osa muutumatul kujul ravimist (ligikaudu 1%) eritub neerude kaudu, on üsna
ebatõenäoline et neerupuudulikkusega patsientidel peaks ühekordselt manustatavat annust muutma.

Kuid korduvmanustamisel peab manustamissagedust vähendama 1 kuni 2 korrani ööpäevas, sõltuvalt
neerukahjustuse raskusest ning vähendama ka annust.

Elektrofüsioloogilised uuringud in vitro ja in vivo viitavad domperidooni üldisele mõõdukale QT-
intervalli pikenemise riskile inimesel. In vitro katsetes isoleeritud rakkudel transfektsioonitud HERG-
ga ja merisea isoleeritud müotsüütidega, olid suhted vahemikus 26...47, võrreldes vaba
plasmakontsentratsiooniga inimesel pärast maksimaalse ööpäevase annuse 10 mg (3 korda ööpäevas)
manustamist, põhinedes IC50 väärtustel, mis inhibeerisid praeguste arusaamade järgi IKr
ioonkanaleid. Aktsioonipotensiaali kestvuse pikenemise määrad in vitro eksperimentides isoleeritud
südamekoega ületasid 45-kordselt inimese plasmakontsentratsiooni maksimaalse ööpäevase doosi (10
mg 3 korda ööpäevas) korral. Ohutuse piirid ületasid in vitro pro-arütmilistes mudelites (isolated
langendorff perfused heart) plasma vaba fraktsiooni enam kui 9...45-kordselt maksimaalse ööpäevase
annuse (10 mg 3 korda ööpäevas) manustamise korral inimesele.

In vivo mudelites koerte QTc pikenemisele mitte mõju avaldav tase ja rütmihäirete teke
sensibiliseeritud torsade de pointes’i küülikumudelil ületas vaba plasmakontsentratsioon inimestel
maksimaalse ööpäevase annuse (10 mg manustatuna 3 korda ööpäevas) korral vastavalt enam kui 22-ja 435-kordselt. Anesteseeritud merisea mudelil ei leitud pärast aeglast veenisisest infusiooni
plasmakontsentratsiooni juures 45,4 ng/ml, mis on 3 korda suurem plasmasisaldusest inimestel
maksimumannuse korral (10 mg manustatakse 3 korda ööpäevas), mingit mõju QTc intervallile.
Viimati mainitud uuringu tähtsus inimestele pärast suukaudselt manustatud domperidooni on
teadmata.

Metabolismi inhibeerimise korral läbi CYP3A4 võib domperidooni vaba kontsentratsioon plasmas
suureneda kuni 3 korda.

Suurtes, emasloomale toksilistes annustes (enam kui 40-korda suurem annus inimesel soovitatust)
täheldati rottidel teratogeenset toimet. Hiirtel ja küülikutel teratogeensust ei täheldatud.

Laktoosmonohüdraat
Maisitärklis
Povidoon K 30 (E1201)
Naatriumlaurüülsulfaat
Mikrokristalne tselluloos (E460)
Kolloidne veevaba ränidioksiid (E551)
Magneesiumstearaat (E470B)

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.
Hoida originaalpakendis, niiskuse eest kaitstult.

10 tabletiga läbipaistvad PVC/Al blistrid.
Pakendi suurused: 10, 20, 30, 50 või 100 tabletti.

Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.