KATADOLON

Ägeda valu ravi täiskasvanutel.
Flupirtiini tohib kasutada ainult juhul, kui ravi teiste valuvaigistitega (nt mittesteroidsed
põletikuvastased ravimid, nõrgad opioidid) on vastunäidustatud.

Annuste määramisel tuleb arvestada valu tugevust ja individuaalset mõju patsiendile.

Tavaline annus on 1 kapsel 3...4 korda ööpäevas ühesuguste ajavahemike järel.
Kui valu on intensiivne, võib täiskasvanutel suurendada annust 2 kapslini 3 korda ööpäevas.
Maksimaalne ööpäevane annus on 600 mg.

Flupirtiini tuleb manustada lühima aja jooksul, mis on vajalik, et saavutada piisav valuvaigistav toime.
Ravi kestus ei tohi ületada 2 nädalat.

Lapsed
Flupirtiini ohutus ja efektiivsus lastel ja noorukitel ei ole tõestatud.
Katadolon’i ei tohi kasutada lastel ja alla 18-aastastel noorukitel.

Eakad
Ravi alguses peaksid üle 65-aastased patsiendid manustama 1 kapsli hommikul ja ühe õhtul. Annust
võib suurendada sõltuvalt valu tugevusest ja ravimi taluvusest.

Patsientide eripopulatsioonid
Oluliselt langenud neerufunktsiooniga või hüpoalbumineemiaga patsiendid ei tohi ületada annust 300
mg flupirtiinmaleaati ööpäevas. Suuremate annuste vajadusel tuleb patsientide seisundit hoolikalt
jälgida.

Kapslid tuleb alla neelata tervelt - eelnevalt närimata - koos vähese hulga vedelikuga.
Erandjuhtudel võib kapsli avada ja võtta/anda ainult selle sisu (näiteks sondiga manustamiseks). Väga
mõru maitset võib leevendada sobiva toiduga (näiteks banaaniga).

Ravi kestus
Olenevalt konkreetsest juhust määrab ravi kestuse arst.
Kuna flupirtiinmaleaat lammutub peamiselt maksas, tuleb pikemaajalisel manustamisel regulaarselt
kontrollida maksaensüümide (transaminaaside) väärtusi. Jälgida tuleb muutusi maksaensüümide
väärtustes (eriti võrdluses ravieelsete väärtustega), et varakult avastada harva tekkida võivat toksilist
toimet maksale.

Ülitundlikkus flupirtiinmaleaadi või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine(te) suhtes.

Katadolon'i ei tohi manustada patsientidele, kellel on oht hepaatilise entsefalopaatia tekkeks või
kolestaasiga patsientidele, kuna võivad tekkida või süveneda entsefalopaatia või ataksia.

Flupirtiinmaleaadi lihaspinget lõõgastava toime tõttu ei tohi seda ravimit manustada myasthenia
gravis’ega patsientidele.

Kuna flupirtiinmaleaat metaboliseeritakse peamiselt maksas, ei tohi Katadolon’i kasutada patsiendid,
kellel on eelnevalt olemasolev maksahaigus või kes liigtarvitavad alkoholi.
Flupirtiini samaaegset kasutamist koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad ravimist
tingitud maksakahjustust, tuleb vältida (vt lõik 4.5).

Patsiente, kellel on hiljuti ravitud või aktiivne tinnitus, ei tohiks ravida Katalodon’iga, kuna ühes
uuringus on leitud, et tinnitusega patsientidel võib Katalodon’iga ravimise korral olla suurem risk
maksaensüümide aktiivsuse tõusuks.

Rasedus ja imetamine.

Maksa- ja neerufunktsiooni häirega patsientidel tuleb kontrollida maksaensüümide ja kreatiniini
väärtusi.

Ravi ajal Katadolon’iga tuleb teha maksafunktsiooni teste nädalaste intervallidega, sest seoses
flupirtiinraviga on teatatud maksaensüümide taseme tõusust, hepatiidist ja maksapuudulikkusest.
Kui maksafunktsiooni testides esineb kõrvalekaldeid või ilmnevad maksahaiguse kliinilised
sümptomid, tuleb ravi Katadolon’iga lõpetada.
Patsiente tuleb teavitada olema tähelepanelikud maksakahjustusele iseloomulike mis tahes sümptomite
tekkimisest (nt isutus, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu, väsimus, tume uriin, kõllatõbi, sügelus)
Katadolon-ravi ajal. Kui mis tahes selline sümptom tekib, lõpetada Katadolon’i võtmine ning
pöörduda koheselt arsti poole.

Annust tuleb kohandada üle 65-aastastel või tõsise neerukahjustusega või hüpoalbumineemiaga
patsientidel (vt lõik 4.2).

Flupirtiinmaleaadi manustamise ajal võivad osutuda valepositiivseteks uriinist testiribaga määratavad
bilirubiin, urobilirubinogeen ja valk. Seerumi bilirubinogeeni kvantitatiivseks määramiseks
teostatavate testide tulemused võivad samuti muutuda.

Suuremate annuste puhul võib uriin värvuda roheliseks, millel puudub kliiniline tähtsus.

Katadolon võib tugevdada lihaspinget vähendavate ravimite, alkoholi ja rahustite toimet.

Kuna flupirtiin seondub suures ulatuses plasmavalkudega, on võimalik teiste samaaegselt
manustatavate valkudega seonduvate ravimite suurem vabanemine vereringesse. Seda on uuritud in
vitro tingimustes diasepaami, varfariini, atsetüülsalitsüülhappe, bensüülpenitsilliini, digitoksiini,
glibenklamiidi, propranolooli ja klonidiiniga. Ainult varfariini ja diasepaami puhul oli samaaegsel
flupirtiinmaleaadi manustamisel valkudelt vabanemine oluline sellisel määral, et ravimite toime
tugevnes. Katadolon’i ja kumariini derivaatide samaaegsel manustamisel on seetõttu soovitatav
määrata sagedamini protrombiini aega (Quick’i väärtuse määramine), et kindlaks teha võimalikke
muutusi ning vajadusel vähendada kumariini annust. Andmed koostoimete kohta antikoagulantidega (nt atsetüülsalitsüülhape) puuduvad.

Katadolon’i manustamisel teiste, samuti maksas metaboliseeritavate ravimitega tuleks reeglipäraselt ja
varakult kontrollida maksaensüümide väärtusi. Vältida tuleks flupirtiinmaleaadi kombinatsiooni
paratsetamooli ja karbamasepiiniga.

Flupirtiini samaaegset kasutamist koos teiste ravimitega, mis teadaolevalt põhjustavad ravimist
tingitud maksakahjustust, tuleb vältida.(vt lõik 4.3).

Rasedus
Flupirtiini kasutamist rasedatel naistel ei ole piisavalt uuritud.
Flupirtiiniga läbi viidud loomkatsed on näidanud reproduktsioonitoksilisust emasloomale toksilises
annuses aga mitte teratogeensust (vt lõik 5.3). Potentsiaalne risk inimestele ei ole teada.
Katadolon’i ei tohi kasutada raseduse ajal, kui see pole hädavajalik.

Imetamine
Uuringud on näidanud, et väike osa flupirtiinist eritub rinnapiima. Seetõttu ei tohi Katadolon’i
kasutada rinnaga toitmise ajal, kui see pole absoluutselt hädavajalik. Sellisel juhul tuleb imik rinnast
võõrutada.

Ka soovitatavate annuste manustamine võib mõjutada patsiendi reaktsioonivõimet. Patsiendid, kes on
Katadolon-ravi ajal unised või kaebavad pearinglust, ei tohi juhtida autot ega käsitseda masinaid, seda
eriti veel siis, kui ravimit on kasutatud koos alkoholiga.

Kõrvaltoimete esinemissagedused on järjestatud järgnevalt: väga sage (> 1/10), sage (> 1/100 kuni
< 1/10), aeg-ajalt (> 1/1,000 kuni < 1/100), harv (> 1/10,000 kuni < 1/1,000), väga harv (< 1/10,000;
sealhulgas üksikjuhud), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Immuunsüsteemi häired
Aeg-ajalt:
ülitundlikkus
Allergilised reaktsioonid, üksikjuhtudel koos kõrgenenud kehatemperatuuriga, võivad väljenduda
nahalöövetena, nõgestõbi ja kihelus.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Sage:
isupuudus

Psühhiaatrilised häired
Sage:
unehäire, depressioon, rahutus/närvilisus
Aeg-ajalt:
segasusseisund

Närvisüsteemi häired
Sage:
pearinglus, treemor, peavalu

Silma kahjustused
Aeg-ajalt:
nägemishäire

Seedetrakti häired
Sage:
düspepsia, iiveldus, oksendamine, seedehäired, kõhukinnisus, kõhuvalu, suukuivus,
puhitus, kõhulahtisus

Maksa ja sapiteede häired
Väga sage: transaminaaside tõus
Väga harv:
hepatiit (äge või krooniline, kollasusega või ilma, sapipaisuga või ilma)

Teadmata:
hepatiit, maksapuudulikkus

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Sage:
higistamine

Üldised haired ja manustamiskoha reaktsioonid
Väga sage:
väsimus (ligikaudu 15% patsientidest), eriti ravi alguses

Kõrvaltoimed on peamiselt annusest sõltuvad. Paljudel juhtudel need kaovad ravi käigus või on
pöörduvad peale ravi lõppemist.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/ riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamise juhte on teada vaid üksikuid, seoses suitsiidikatsetega. Kuni 5 g flupirtiinmaleaadi
manustamisel tekkisid järgnevad sümptomid: iiveldus, nõrkus, tahhükardia, iseeneslik pisaravool,
uimasus, teadvuse hägustumine, suukuivus.

Pärast oksendamist, diureesi forsseerimist, aktiivsöe manustamist ja elektrolüütide infusiooni taastus
patsiendi hea seisund 6...12 tunniga. Eluohtlikku seisundit ei tekkinud.

Loomkatsete
põhjal
võib
ravimi
üleannustamine
või
intoksikatsioon
põhjustada
kesknärvisüsteemihäireid ja metaboolse koormuse tõusust tingitult toksilist mõju maksale. Ravi on
sümptomaatiline. Spetsiifiline antidoot puudub.

ATC-kood: N02BG07

Flupirtiin on SNEPCO (Selective NEuronal Potassium Channel Opener, selektiivne kaaliumikanalite
avaja närvirakumembraanis) klassi toimeainete prototüüp. Flupirtiin on kesknärvisüsteemis toimiv
mitteopioidne valuvaigisti, mille kasutamisega ei kaasne sõltuvuse ega tolerantsuse teket.

Flupirtiin aktiveerib närvirakkude G-proteiiniga seotud sissevoolu K+ kanaleid. Kaaliumi väljavool
stabiliseerib membraani puhkepotentsiaali ning närviraku membraani aktiivsus langeb. See inhibeerib
kaudselt NMDA retseptorite aktiveerimist, kuna NMDA retseptorit blokeeriva Mg2+ hulk ei tõuse
enne, kui rakumembraan depolariseerub (kaudne NMDA retseptorite antagonism).

Terapeutilistes kontsentratsioonides ei seondu flupirtiin α , α , 5HT , 5HT , dopamiini,
1
2
1
2
bensodiasepiini, opiaatide, tsentraalsete muskariinergiliste või nikotiinergiliste retseptoritega.

Sellel kesknärvisüsteemi toimival ainel on kolm põhiefekti:

Valuvaigistav toime
Närviraku membraani puhkepontentsiaal stabiliseerub seoses närviraku membraanis olevate pingest
sõltuvate kaaliumikanalite selektiivse avanemise ja K+ väljavooluga.
Flupirtiini kaudne NMDA antagonistlik toime kaitseb neuroneid Ca2+ sissevoolu eest. Intratsellulaarse
Ca2+ tõusu sensibiliseeriv toime puhverdatakse.
Seega pärsitakse neuronaalse erutuse seisundis sagenevate notsitseptiivsete impulsside ülekannet.

Lihaspinget lõõgastav toime
Terapeutilistes kontsentratsioonides tugevdatakse ülalpool kirjeldatud valuvaigistavat toimet
funktsionaalselt veelgi, soodustades Ca2+ sidumist mitokondrite poolt. Tulemusena pärsitakse
ülekannet motoneuronitele ja interneuronitesse toimimist ning lihastoonus lõõgastub. Tegemist ei ole
üldise lihastoonuse lõõgastamisega, vaid suurenenud lihastoonuse primaarse lõõgastamisega.

Mõju krooniliseks muutuvatele protsessidele
Krooniliseks muutuvad protsessid on neuronaalsete funktsioonide plastilisusest tingitud neuronaalse
ülejuhtivuse protsessid.
Neuronaalsete funktsioonide plastilisus tekitab intratsellulaarsete protsesside induktsiooniga nn
üleskeeratud mehhanismi, mis suurendab vastusreaktsiooni vastavatele impulssidele. NMDA
retseptorid vallandavad neid muutusi (geeni ekspressioon) eriti märkimisväärselt. Nende kaudne
blokeerimine flupirtiini poolt põhjustab supressiooni. Valu krooniliseks muutumine (kliiniline
väljendus) on takistatud. Kui valu on juba muutunud krooniliseks, siis membraanipotentsiaali
stabiliseerimine soodustab valu "kustutamist" mälust ja seega väheneb valutundlikkus.

Suukaudsel manustamisel imendub seedetraktist ligikaudu 90% ja rektaalsel manustamisel ligikaudu
70% manustatud flupirtiinist.
Ligikaudu 75% flupirtiini annusest metaboliseeritakse maksas.
Metaboliit M1 (2-amino-3-atseetamino-6-[4-fluoro]-bensüülaminopüridiin) moodustatakse uretaan-
struktuuri hüdrolüüsi teel (I faasi reaktsioon) ja p-fluorobensüüli jäägi atsetüleerimisel (II faasi
reaktsioon) ning järgneval glütsiiniga p-fluorobensoehappe konjugeerimisel (III faasi reaktsioon).
Saadav metaboliit M2 on bioloogiliselt inaktiivne. Veel ei ole kindlaks tehtud, milline isoensüüm
osaleb enim degradeerimise oksüdeerimisprotsessides.
Flupirtiini puhul on kindlaks tehtud vaid väike koostoimete tekke võimalus.

Suurem osa annusest (69%) väljutatakse neerude kaudu, selles muutumatul kujul lähteaine 27%,
metaboliit M1 (atsetüülmetaboliit) 28%, metaboliit M2 (p-fluorohippuraat) 12%. Ülejäänu
moodustavad siiamaani välja selgitamata sekundaarsed metaboliidid.
Väike osa annusest väljutatakse sapi ja väljaheidetega.

Plasma poolväärtusaeg on ligikaudu 7 tundi (10 tundi lähteaine ja metaboliidi M1 summana), mis
sobib hästi valu vaigistamiseks.

Korduval manustamisel tõusis eakatel patsientidel plasma poolväärtusaeg (vt lõik 4.2). Plasma
kontsentratsioonid sõltuvad manustatud annusest.

Toksikoloogiliste loomkatsete põhjal ei mõjuta flupirtiinmaleaat organeid ja organsüsteeme ei
funktsionaalselt
ega
morfoloogiliselt,
kui
kasutada
optimaalselt
toimivaid
annuseid
farmakodünaamilistes piirides.

Väga suurtes annustes manustatuna ning eriti ägedate haiguste ravimisel põhjustas ravim
kesknärvisüsteemi depressiooni ja metaboolse koormuse tõusust tingituna toksilist mõju maksale.

Teiste ravimitega teostatud ägedate ja alaägedate koostoimete loomkatsete põhjal (eelkõige
mittesteroidsete põletikuvastaste ravimitega) ei täheldatud mingit ravimite toksiliste toimete
tugevnemist või modifikatsiooni. Kaasa arvatud metaboolse koormuse tõus maksale, mida täheldati
flupirtiinmaleaadi ägeda ja alaägeda toksilisuse uuringutes kahel loomaliigil (hiirtel ja rottidel).

Ainevahetuse koormuse tõusuga kohandumine toimus kerge maksaensüümide aktiivsuse tõusuga
füsioloogilistes piirides, maksakaalu suurenemises nõrga ensüümide induktsiooniga ja üksikute
maksarakkude nekrooside kerge sagenemisega (võrreldes kontrolliga), mis taastus ravimi edasise
manustamise käigus.

Katsete ülesehitusest tingituna ületasid kroonilise toksilisuse ja reproduktsiooni katsetuste käigus
kindlaks tehtud mittetoksilised annused maksimaalset terapeutilist kontsentratsiooni ligikaudu kolm
korda. In vitro ja in vivo uuringutes ei ilmnenud mutageenset toimet.

Hiirtel ja rottidel teostatud kantserogeensuse uuringutes ei ole täheldatud kantserogeenset toimet.
Kindlalt saab väita, et hiirtel teostatud uuringutes tekkinud maksarakkude nodulaarne hüperplaasia on
tingitud pikaajalisest suurtes annustes flupirtiinmaleaadi manustamisest põhjustatud metaboolsest
koormusest.

Reproduktsioonitoksilisuse uuringutes ei mõjutanud maksimaalselt talutavate annuste manustamine
emas- ja isasloomadele viljakust ega järglaste arengut. Teratogeenset toimet ei täheldatud ka suurte
annuste puhul.

Kapsli sisu:
Kaltsiumvesinikfosfaat dihüdraat, kopovidoon, magneesiumstearaat, kolloidne veevaba ränidioksiid.

Kapsli kest:
Titaan dioksiid E171, punane raud(III) oksiid E172, želatiin, naatriumlaurüülsulfaat.

Ei ole kohaldatav.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25°C.

Valge PVC blisterpakend kaetud pehme alumiiniumfooliumiga

Pakendis on 10, 30 või 50 kapslit.

Erihoiatused ravimpreparaadi käsitlemiseks

Puuduvad.