MEDROL

Neerupealise koore puudulikkus (asendusdoosis). Põletikuvastast ja immuunsupresseerivat ravi
vajavate haiguste (nt reumaatilised jt autoimmuunsed haigused, astma, nefrootiline sündroom,
anafülaksia, allergilised reaktsioonid) sümptomaatiline ravi. Äge lümfoidne leukeemia. Organite
siirdamine.

Metüülprednisolooni algannus võib varieeruda päevas vastavalt haiguse raskusastmele. Kergema
raskusastmega olukordades piisab üldiselt väiksematest annustest, samas kui mõnede patsientide puhul
võib olla vaja suuremaid algannuseid. Kliiniliste seisundite hulka, mille puhul võib olla näidustatud
suuremate annuste kasutamine, kuuluvad hulgiskleroos (200 mg ööpäevas), ajuturse (200…1000 mg
ööpäevas) ja organite siirdamine (kuni 7 mg/kg ööpäevas).
Kui kliiniliselt rahuldavat ravivastust teatud perioodi jooksul ei saabu, tuleb metüülprednisolooni
tablettide manustamine katkestada ja alustada ravi mingi muu ravimiga. Kui pärast pikaajalist ravi
tuleb ravimi kasutamine peatada, on soovitatav seda teha järk-järgult, mitte äkki.

Pärast soodsa ravivastuse täheldamist tuleb kindlaks määrata sobiv säilitusannus, vähendades ravimi
algannust väikeste koguste kaupa vastavate intervallide järel, kuni jõutakse väikseima annuseni, mis

1
tagab piisava ravivastuse. Meeles tuleb pidada, et ravimi annustamist on vaja pidevalt jälgida.
Olukordade hulka, mille tõttu võib olla vaja annust muuta, kuuluvad muutused kliinilises seisundis
pärast haigusprotsessi retsidiveerumist või süvenemist, muutused patsiendi individuaalses
reageerimises ravile ja patsiendi kokkupuutumine stressisituatsioonidega, mis ei ole otseselt seotud
ravitava haigusega. Selles viimati mainitud olukorras tuleb patsiendi seisundist lähtudes
metüülprednisolooni tablettide annust võib-olla teatud ajaks suurendada.

Tuleb rõhutada, et annustamisnõuded on erinevad ja neid tuleb kohandada individuaalselt, lähtudes
ravitavast haigusest ja patsiendi ravivastusest.

Ülepäeviti toimuv ravi
Ülepäeviti toimuv ravi hõlmab kortikosteroidide annustamisrežiimi, mille puhul kahekordne
tavapärane ööpäevane annus manustatakse igal ülejärgmisel hommikul. Selle raviviisi eesmärk on
pakkuda pikaajalist medikamentoosset ravi vajavale patsiendile kortikosteroidide kasulikke toimeid,
vähendades samas teatud kõrvaltoimeid, sh hüpofüüsi-neerupealiste pärssimist, Cushingi sündroomi,
kortikoidide ärajätunähte ja laste kasvupeetust.

Metüülprednisoloon on vastunäidustatud patsientidele, kellel on:

• Süsteemsed seeninfektsioonid.
• Teadaolev või arvatav ülitundlikkus ravimi ükskõik millise abiaine suhtes.
• Elusvaktsiinide või nõrgestatud elusvaktsiinide manustamine on vastunäidustatud
patsientidele, kes saavad kortikosteroidide immunosupressiivseid annuseid.

Immuunsupresseerivad toimed/suurenenud tundlikkus infektsioonide suhtes
Kortikosteroidid võivad suurendada vastuvõtlikkust nakkustele, maskeerida mõningaid nakkusnähte,
ka võivad tarvitamise kestel tekkida uued nakkused. Kortikosteroidide kasutamisel võib ette tulla
vastupidavuse ja nakkuse lokaliseerimisvõime vähenemist. Kortikosteroidide kasutamisega eraldi või
kombinatsioonis teiste rakulist immuunsust, humoraalset immuunsust või neutrofiilide funktsiooni
mõjutavate immunosupressantidega võivad olla seotud mis tahes kehaosa nakkused viirusliku,
bakteriaalse, seenorganismi, alglooma või sooleparasiidiga (helmindiga). Sellised nakkused võivad
kulgeda kergelt, ent võivad olla ka rasked ja lõppeda vahel surmaga. Kortikosteroidide annuste
suurenedes sagenevad ka nakkuslikud tüsistused.
Immuunsüsteemi pärssivaid ravimeid tarvitavad isikud on nakkustele vastuvõtlikumad kui terved
inimesed. Nii võib immuunsuseta lastel või kortikosteroide kasutavatel täiskasvanutel näiteks
tuulerõugete ja leetrite kulg olla raskekujulisem või lõppeda isegi surmaga.

Patsientidel, kes saavad kortikosteroide immuunsupressiivsetes annustes, on vastunäidustatud
elusviirusi või nõrgendatud elusviirusi sisaldavate vaktsiinide manustamine. Surmatud või
inaktiveeritud viirusi sisaldavaid vaktsiine võib manustada patsientidele, kes saavad kortikosteroide
immuunsupressiivsetes annustes. Siiski võib immuunvastus sellistele vaktsiinidele olla vähenenud.
Selliselt võib immuniseerida patsiente, kes saavad kortikosteroide mitteimmuunsupressiivsetes
annustes.

Kortikosteroidide kasutamine aktiivse tuberkuloosi korral peab olema piiratud fulminantsete või
dissemineerunud haigusjuhtudega, mille korral kortikosteroid on näidustatud kahjustuste tõttu
adekvaatse antituberkuloosse ravirežiimi ajal.
Kui kortikosteroidide kasutamine on näidustatud latentse tuberkuloosiga või tuberkuliin-positiivsetel
patsientidel, on haiguse ägenemisohu tõttu vajalik hoolikas jälgimine. Pikaajalise ravi korral
kortikosteroididega tuleb nendel patsientidel kasutada kemopreventsiooni.

2

Kortikosteroidravi saavatel patsientidel on teadaolevalt esinenud Kaposi sarkoomi. Ravi katkestamine
kortikosterodidega võib viia kliinilise remissiooni tekkeni.

Kortikosteroidide osa on septilise šoki puhul olnud vastuoluline, kusjuures varasemates uuringutes on
näidatud nii soodsaid kui ka kahjulikke toimeid. Hiljem on väljakujunenud septilise šoki ja
neerupealiste puudulikkusega patsientidele soovitatud kortikosteroide lisaravina. Siiski ei ole nende
ravimite rutiinne kasutamine septilise šoki korral soovitatav, sest süstemaatiline analüüs näitas, et
lühiaegne ravi kortikosteroidide suurte annustega ei vähenda raske sepsise ja septilise šoki korral
suremust, mistõttu olemasolevad andmed ei toeta selle kasutamist. Sellele vaatamata järeldub
metaanalüüsidest ja ülevaateartiklist, et pikemad ravikuurid (5…11 päeva) väikeste
kortikosteroidiannustega võivad vähendada suremust, eriti vasopressor-sõltuva septilise šoki puhul.

Immuunsüsteem
Tekkida võivad allergilised reaktsioonid (nt angioödeem).
Kuna kortikosteroidravi saavatel patsientidel on harvadel juhtudel esinenud nahareaktsioone ning
anafülaktilist/anafülaktoidseid reaktsioone, tuleb enne manustamist kasutusele võtta piisavad
ennetavad meetmed, eriti kui patsiendil on varem esinenud allergiaid mis tahes ravimite vastu.

Endokriinsüsteemi häired
Kortikosteroidravi saavatele patsientidele, kellel esineb tavatult suur stress, on näidustatud suuremas
annuses kiiretoimeliste kortikosteroidide manustamine enne stressirohket olukorda, selle ajal ja pärast
seda.

Pikema perioodi vältel farmakoloogilistes annustes manustatud kortikosteroidid võivad põhjustada
hüpotalamuse-hüpofüüsi-neerupealiste (HPA) supressiooni (sekundaarne neerupealiste puudulikkus).
Neerupealiste puudulikkuse ulatus ja kestus on patsientide seas erinev ning sõltub glükokortikoidide
annusest, manustamise sagedusest ja ajast ning ravi kestusest. Seda toimet on võimalik vähendada
kortikosteroidi manustamisega igal teisel päeval (vt lõik 4.2 Annustamine ja manustamisviis,
manustamine ülepäeviti).

Lisaks võib glükokortikoidravi järsul katkestamisel tekkida surmaga lõppev äge neerupealiste
puudulikkus.

Ravimitekkelist neerupealiste puudulikkust võib minimeerida annuse järkjärgulise vähendamisega.
Seda tüüpi suhteline puudulikkus võib püsida mitme kuu jooksul pärast ravi lõppu; seetõttu tuleb
nimetatud perioodil mis tahes stressi ilmnemisel alustada uuesti hormoonraviga.
Samuti võib pärast glükokortikoidide järsku katkestamist ilmneda steroidide ärajätusündroom, mis
pealtnäha ei ole seotud adrenokortikaalse puudulikkusega. Selle sündroomi sümptomid on anoreksia,
iiveldus, oksendamine, letargia, peavalu, palavik, liigesevalu, deskvamatsioon, müalgia, kaalulangus
ja/või hüpotensioon. Arvatakse, et nende sümptomite põhjuseks on glükokortikoidide
kontsentratsiooni järsk muutus, mitte väike kortikosteroidide sisaldus.

Et glükokortikoidid võivad põhjustada või süvendada Cushingi sündroomi, tuleb Cushingi tõvega
patsientidel hoiduda glükokortikoidide kasutamisest.

Hüpotüreoidismiga patsientidel täheldatakse kortikosteroidide toime tugevnemist.

Ainevahetus-ja toitumine
Kortikosteroidid, sealhulgas metüülprednisoloon, võivad suurendada vere glükoosisisaldust,
halvendada olemasolevat diabeeti ja pikaajalise kortikosteroidravi korral soodustada suhkrutõve teket.

Psühhiaatrilised häired
Kortikosteroidide kasutamisel võivad tekkida psüühikahäired, mis võivad ulatuda eufooriast,
unetusest, meeleolu kõikumistest, isiksuse muutustest ja raskest depressioonist psühhootiliste

3
episoodideni. Samuti võivad kortikosteroidid süvendada olemasolevat emotsionaalset ebastabiilsust
või kalduvust psühhootilisteks episoodideks.

Süsteemsed steroidid võivad põhjustada potentsiaalselt raskekujulisi psühhiaatrilisi kõrvaltoimeid (vt
lõik 4.8 Psühhiaatrilised häired). Sümptomid tekivad tavaliselt mõne päeva või nädala jooksul pärast
ravi alustamist. Enamik reaktsioonidest taandub pärast annuse vähendamist või ravi katkestamist,
kuigi vajalikuks võib osutuda ka spetsiifiline ravi. Kortikosteroidravi katkestamisel on esinenud
psühholoogilisi kõrvaltoimeid, mille tekkesagedus ei ole teada. Patsiente/hooldajaid tuleb julgustada
pöörduma abi saamiseks arstide poole, kui patsiendil on tekkinud psühhiaatrilistele häiretele viitavad
sümptomid, iseäranis meeleolu languse või enesetapumõtete kahtluse olemasolul.
Patsiendid/hooldajad peavad olema valvel võimalike psühhiaatriliste kõrvalekallete suhtes, mis võivad
tekkida süsteemsete steroidide annuse muutmise/ravi katkestamise ajal või selle järel.

Närvisüsteemi häired
Kortikosteroidide manustamisel krambihäiretega patsientidele tuleb olla ettevaatlik.

Kortikosteroidide manustamisel myasthenia gravis’ega (haiguslik lihasnõrkus) patsientidele tuleb olla
ettevaatlik (vt müopaatiat puudutav väide lõigus „Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused“).

Kuigi kontrollitud kliinilised uuringud on näidanud, et kortikosteroidid on tõhusad hulgiskleroosi
ägenemise leevendamisel, ei tõesta need, et kortikosteroidid mõjutavad haiguse lõpptulemust või
loomulikku kulgu. Samuti näitavad uuringud, et olulise toime avaldumiseks on vaja kasutada
kortikosteroidide suhteliselt suuri annuseid (vt lõik 4.2).

Teatatud on epiduraalsest lipomatoosist patsientidel, kes tavaliselt võtavad pika aja jooksul suurtes
annustes kortikosteroide.

Silma kahjustused
Kortikosteroidide kasutamisel silma herpesnakkusega patsientidel tuleb sarvkesta perforatsiooni riski
tõttu olla ettevaatlik.

Kortikosteroidide pikaajaline kasutamine võib põhjustada tagumist subkapsulaarset katarakti ja
nukleaarkatarakti (iseäranis lastel), eksoftalmi või silmasisese rõhu tõusu, mis võib anda tulemuseks
glaukoomi ja nägemisnärvide võimaliku kahjustuse. Samuti võib glükokortikoide saavatel patsientidel
olla soodumus silma sekundaarsete seen- ja viirusnakkuste tekkeks.

Kortikosteroidravi on seostatud tsentraalse seroosse korioretinopaatiaga, mis võib põhjustada reetina
irdumist.

Südame häired
Glükokortikoidide kõrvaltoimed kardiovaskulaarsüsteemile, nagu düslipideemia ja hüpertensioon,
võivad muuta ravi saavad olemasolevate kardiovaskulaarsete riskiteguritega patsiendid vastuvõtlikuks
teistele kardiovaskulaarsetele toimetele, kui kasutatakse pikka aega suuri annuseid. Järelikult tuleb
kortikosteroide kasutada sellistel patsientidel läbimõeldult ja tähelepanu tuleb pöörata riski
modifitseerimisele ning vajaduse korral täiendavale kardiaalsele jälgimisele. Väikeste annustega ja
ülepäeviti antav ravi võib vähendada kortikosteroidraviga seotud tüsistuste esinemissagedust.

Südame paispuudulikkuse korral tuleb süsteemseid kortikosteroide kasutada ettevaatlikult ja ainult
vältimatu vajaduse korral.

Vaskulaarsed häired
Kortikosteroidide kasutamisel on esinenud tromboosi, sealhulgas venoosset trombembooliat.
Selle tulemusena tuleb kortikosteroide kasutada ettevaatlikult patsientidel, kellel on või kellel võib olla
eelsoodumus trombembooliliste haiguste tekkeks.


4
Kortikosteroidide kasutamisel hüpertensiooniga patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Seedetrakti häired
Puudub ühtne arusaam sellest, kas kortikosteroidid on otseselt seotud ravi ajal tekkivate peptiliste
haavanditega; sellele vaatamata võib glükokortikoidravi maskeerida peptilise haavandi sümptomeid
nii, et tekkiv perforatsioon või verejooks kulgeb suure valuta. Kombineeritud ravil mittesteroidsete
põletikuvastaste ravimitega suureneb seedetrakti haavandite tekke risk.

Kortikosteroide tuleb kasutada ettevaatlikult mittespetsiifilise haavandilise koliidi korral, kui esineb
oht perforatsiooni, abstsessi või muu mädase nakkuse, divertikuliidi, värskete sooleanastomooside ja
aktiivse või latentse peptilise haavandi tekkeks.

Maksa ja sapiteede häired
Kortikosteroidide suured annused võivad tekitada akuutset pankreatiiti.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Suurte kortikosteroidiannuste kasutamisel on esinenud ägedat müopaatiat, sagedamini
neuromuskulaarse ülekandehäirega (nt myasthenia gravis) patsientidel või kaasuva ravina
antikolinergikumidega, nagu neuromuskulaarsed blokaatorid (nt pankuroonium). Selline äge
müopaatia on generaliseerunud, võib haarata silma- ja hingamislihaseid ning võib põhjustada
tetrapareesi. Esineda võib kreatiinkinaasi tõusu. Kortikosteroidravi lõpetamise järgne kliiniline
taastumine võib võtta nädalaid kuni aastaid.

Osteoporoos on pikaajalise ja suurte annustega glükokortikoidravi sagedane, aga harva ära tuntud
kõrvaltoime.

Neerude ja kuseteede häired
Kortikosteroidide kasutamisel neerupuudulikkusega patsientidel tuleb olla ettevaatlik.

Uuringud
Hüdrokortisooni või kortisooni keskmised ja suured annused võivad põhjustada vererõhu tõusu, soola-ja veepeetuse suurenemist ning kaaliumi erituse suurenemist. Need toimed on vähem tõenäolised
sünteetiliste derivaatide kasutamisel, välja arvatud suurte annuste korral. Vajalikuks võib osutuda
soolasisalduse vähendamine toidus ja kaaliumilisandite kasutamine. Kõik kortikosteroidid võivad
suurendada kaltsiumi eritumist.

Vigastus, mürgistus ja protseduuri tüsistused
Süsteemsed kortikosteroidid ei ole näidustatud traumaatilise ajukahjustuse raviks ja seepärast ei tohi
neid kasutada. Mitmekeskuseline uuring näitas suurenenud suremust teisel nädalal ja kuuendal kuul
pärast vigastusi nendel patsientidel, kes said metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaadi võrreldes
nendega, kes said platseebot. Põhjuslikku seost metüülprednisoloonnaatriumsuktsinaatraviga ei ole
kindlaks tehtud.

Muud toimed
Et glükokortikoidravi tüsistused sõltuvad annuse suurusest ja ravi kestusest, tuleb riski/kasulikkuse
suhet hinnata igal individuaalsel juhul, määrates eraldi raviannuse ja -kestuse ning valides igapäevase
või vahelduva ravi kasuks.

Ravitava seisundi kontrolli all hoidmiseks kasutatakse väikseimat võimalikku kortikosteroidiannust ja
kui annuse vähendamine on võimalik, siis tehakse seda järk-järgult.

Atsetüülsalitsüülhapet ja mittesteroidseid põletikuvastaseid aineid tuleb koos kortikosteroididega
kasutada ettevaatusega.


5
Süsteemsete kortikosteroidide kasutamisel on teatatud feokromotsütoomi kriisist, mis võib lõppeda
surmaga. Kortikosteroide võib kasutada ainult pärast vastava riski/kasu hindamist patsientidel, kellel
kahtlustatakse või on kindlaks tehtud feokromotsütoom.

Kasutamine lastel
Pikaajalist kortikosteroidravi saavatel väikelastel ja lastel tuleb hoolikalt jälgida kasvu ning arengut.

Pikaajalist igapäevase manustamisrežiimi ja jaotatud annustega glükokortikoidravi saavatel lastel võib
kasv olla pärsitud, mistõttu sellist ravirežiimi võib kasutada ainult erakorraliste näidustuse korral. Seda
kõrvaltoimet aitab tavaliselt vältida või minimeerida glükokortikoidi manustamine ülepäeviti (vt lõik
4.2 Annustamine ja manustamisviis, manustamine ülepäeviti).

Pikaajalisel kortikosteroidravil olevad imikud ja lapsed on suurenenud intrakraniaalse rõhu
riskirühmas.

Kortikosteroidide suured annused võivad põhjustada lastel pankreatiiti.

Metüülprednisoloon on tsütokroom P450 ensüümi (CYP) substraat ja metaboliseerub peamiselt
CYP3A4 ensüümi vahendusel. CYP3A4 on suurima CYP alamperekonna domineeriv ensüüm tervete
täiskasvanute maksas. See katalüüsib steroidide 6β-hüdroksüülimist, mis on hädavajalik nii
endogeensete kui ka sünteetiliste kortikosteroidide I faasi metabolismiks. CYP3A4 substraatide hulka
kuuluvad ka paljud teised ühendid (sh ravimid), millest mõnede puhul on näidatud sekkumist
glükokortikoidide metabolismi CYPS3A4 ensüümi indutseerimise (ülesregulatsiooni) või pärssimise
(inhibitsiooni) kaudu.

CYP3A4 INHIBIITORID: CYP3A4 aktiivsust pärssivad ravimid vähendavad tavaliselt
maksakliirensit ja suurendavad CYP3A4 substraatravimite (nt metüülprednisolooni) plasmasisaldust.
CYP3A4 inhibiitori olemasolul tuleb metüülprednisolooni annust steroidi toksilisuse vältimiseks
tiitrida.

CYP3A4 INDUTSEERIJAD: CYP3A4 aktiivsust indutseerivad ravimid suurendavad tavaliselt
maksakliirensit, mille tulemuseks on CYP3A4 substraatravimite plasmasisalduse vähenemine.
Koosmanustamisel võib soovitud tulemuse saavutamiseks vajalikuks osutuda metüülprednisolooni
annuse suurendamine.

CYP3A4 SUBSTRAADID: teise CYP3A4 substraadi olemasolul võidakse metüülprednisolooni
maksakliirensit mõjutada, millest sõltub ka annuse kohaldamise vajadus. On võimalik, et kummagi
ravimi eraldi kasutamisel avalduvate kõrvaltoimete tõenäosus suureneb kooskasutamisel.

CYP3A4 POOLT MITTEVAHENDATUD TOIMED: muid metüülprednisolooni kasutamisel tekkida
võivaid koostoimeid ja toimeid on kirjeldatud tabelis 1.

Tabelis 1 on loetletud ja kirjeldatud sagedamate ja/või kliiniliselt tähtsamate metüülprednisolooniga
kooskasutatavate ravimite koostoimeid ja toimeid.

Tabel 1.
Ravimite või ainete tähtsad koostoimed/toimed metüülprednisolooniga
Ravimi klass või tüüp
Koostoime/toime
- RAVIM või AINE
Antibakteriaalsed ained
CYP3A4 INHIBIITOR. Lisaks esineb metüülprednisolooni
- ISONIASIID
potentsiaalne toime suurendada isoniasiidi atsetüülimise kiirust ja
kliirensit.
Antibiootikum,
CYP3A4 INDUTSEERIJA
tuberkuloosivastane

6
Ravimi klass või tüüp
Koostoime/toime
- RAVIM või AINE
- RIFAMPIIN
Antikoagulandid (suukaudsed)
Metüülprednisolooni toime suukaudsetele antikoagulantidele on
varieeruv. Nende kooskasutamisel kortikosteroididega on teatatud
nii antikoagulandi toime tugevnemisest kui ka nõrgenemisest.
Seetõttu tuleb soovitud hüübimisvastase toime säilitamiseks
jälgida vere hüübimisnäitajaid.
Krambivastased

- KARBAMASEPIIN
CYP3A4 INDUTSEERIJA (ja SUBSTRAAT)
Krambivastased

- FENOBARBITAAL
CYP3A4 INDUTSEERIJAD
- FENÜTOIIN
Antikolinergikumid
Kortikosteroidid võivad mõjutada antikolinergikumide toimet.
- NEUROMUSKULAARSED
1) Suurtes annustes kortikosteroidide ja antikolinergikumide (nt
BLOKAATORID
neuromuskulaarsed blokaatorid) kooskasutamisel on teatatud
ägeda müopaatia juhtudest (lisateavet vt lõik 4.4 Hoiatused ja
ettevaatusabinõud kasutamisel; Lihas-skeleti ja sidekoe
kahjustused).
2) Kortikosteroide tarvitavatel patsientidel on täheldatud
antagonismi pankurooniumi ja vekurooniumi neuromuskulaarse
blokeeriva toime suhtes. See koostoime võib ilmneda kõikide
konkureerivate neuromuskulaarsete blokaatorite korral.
Antikolinesteraasid
Steroidid võivad vähendada antikolinesteraaside toimet myastenia
gravis’e korral.
Antidiabeetikumid
Kuna kortikosteroidid võivad suurendada veresuhkru sisaldust,
võib olla vajalik diabeediravimite annuste kohandamine.
Antiemeetilised ravimid

- APREPITANT
CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)
- FOSAPREPITANT
Seenevastased

- ITRAKONASOOL
CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)
- KETOKONASOOL
Viirusevastased
CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)
- HIV-PROTEAASI
1) Proteaasi inhibiitorid (nt indinaviir ja ritonaviir) võivad
INHIBIITORID
suurendada kortikosteroidide plasmasisaldust.
2) Kortikosteroidid võivad indutseerida HIV-proteaasi inhibiitorite
metabolismi, vähendades seeläbi nende plasmasisaldust.
Aromataasi inhibiitorid
Aminoglutetimiidist põhjustatud adrenosupressioon võib
- AMINOGLUTETIMIID
suurendada endokriinseid muutusi, mida põhjustab pikaajaline
glükokortikoidravi.
Kaltsiumikanali blokaatorid

- DILTIASEEM
CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)
Rasestumisvastased ained

(suukaudsed)
CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)
- ETÜNÜÜLÖSTRADIOOL/
NORETINDROON


- GREIPFRUUDIMAHL
CYP3A4 INHIBIITOR
Immuunsupressant

- TSÜKLOSPORIIN
CYP3A4 INHIBIITOR (ja SUBSTRAAT)
1) Tsüklosporiini ja metüülprednisolooni kooskasutamisel tekib
vastastikune metabolismi pärssimine, mis võib suurendada ühe või
mõlema ravimi plasmasisaldust. Seetõttu on võimalik, et kummagi

7
Ravimi klass või tüüp
Koostoime/toime
- RAVIM või AINE
ravimi eraldi kasutamisega seotud kõrvaltoimed võivad sageneda
kooskasutamisel.
2) Metüülprednisolooni ja tsüklosporiini kooskasutamisel on
täheldatud krampide teket.
Immuunsupressant

- TSÜKLOFOSFAMIID
CYP3A4 SUBSTRAADID
- TAKROLIIMUS
Makroliidid

- KLARITROMÜTSIIN
CYP3A4 INHIBIITORID (ja SUBSTRAADID)
- ERÜTROMÜTSIIN
Makroliidid
CYP3A4 INHIBIITOR
- TROLEANDOMÜTSIIN
MSPVA-d (mittesteroidsed
1) Kortikosteroidide ja MSPVA-de kooskasutamisel võivad
põletikuvastased ained)
sageneda seedetrakti verejooksud ning haavandid.
- suures annuses
2) Metüülprednisoloon võib suurendada suurtes annustes
ATSETÜÜLSALITSÜÜLHAP
kasutatava atsetüülsalitsüülhappe kliirensit, mis võib põhjustada
E
salitsülaadi seerumitasemete vähenemist. Metüülprednisoloonravi
katkestamine võib põhjustada salitsülaadi seerumitasemete
suurenemist ja see omakorda salitsülaaditoksilisuse suurenenud
riski.
Kaaliumi sisaldust vähendavad
Kui kortikosteroide manustatakse samal ajal kaaliumi sisaldust
ained
vähendavate ainete (st diureetikumidega), tuleb patsiente
hüpokaleemia tekke suhtes hoolikalt jälgida. Lisaks esineb
hüpokaleemia suurenenud risk juhul, kui kortikosteroide
kasutatakse samal ajal amfoteritsiin B, ksanteenide või β2
agonistidega.

Fertiilsus
Loomkatsetes on kortikosteroidid näidanud kahjulikku toimet fertiilsusele (vt lõik 5.3).

Rasedus
Mõned loomkatsed on näidanud, et kortikosteroidide manustamine tiinele emasloomale suurtes
annustes võib põhjustada loote väärarenguid. Siiski ei ole siiani täheldatud, et kortikosteroidide
manustamine rasedatele põhjustaks lootele kaasasündinud anomaaliaid.

Adekvaatseid reproduktsiooniuuringuid inimesel kortikosteroididega läbi viidud ei ole. Et piisav
ohutusteave raseduse kohta puudub, tuleb metüülprednisolooni raseduse ajal kasutada vaid selge
näidustuse puhul.

Mõned kortikosteroidid läbivad kergesti platsentaarbarjääri. Ühes retrospektiivses uuringus leiti, et
kortikosteroidravi saavate emade lapsed olid sündimisel sagedamini alakaalulised. Imikuid, kelle emad
on raseduse ajal saanud olulisi kortikosteroidide annuseid, peab hoolikalt jälgima ja hindama
neerupealise puudulikkuse suhtes, kuigi vastsündinute neerupealise puudulikkus tundub olevat
haruldane nendel vastsündinutel, kes puutusid kortikosteroididega kokku emakas.

Ei ole teada, et kortikosteroidid avaldaksid mõju sünnitustegevusele ja sünnitusele.

Raseduse ajal pikka aega kortikosteroidravi saanud emadele sündinud vastsündinutel on täheldatud
katarakti.

Imetamine

8
Kortikoidid erituvad rinnapiima. Rinnapiima erituvad kortikosteroidid võivad pärssida imiku kasvu ja
mõjutada tema endogeensete glükokortikoidide tootmist. Et adekvaatseid reproduktiivsuseuuringuid
inimestel kortikosteroididega läbi viidud ei ole, on taoliste ravimite manustamine imetavatele emadele
lubatud ainult siis, kus ravi kasulikkus kaalub üles võimalikud ohud lapsele.

Kortikosteroidide toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole süstemaatilisi
uuringuid tehtud. Pärast ravi kortikosteroididega on võimalikud kõrvaltoimed, nagu pearinglus,
peapööritus, nägemishäired ja väsimus. Nende esinemisel ei tohi patsiendid autot juhtida ega masinaid
käsitseda.

Tabel 2. Kõrvaltoimete tabel
MedDRA v16.0
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Organsüsteemi klass
Infektsioonid ja
Oportunistlik nakkus, nakkus
infestatsioonid
Immuunsüsteemi häired
Ülitundlikkusreaktsioonid (sh anafülaktiline reaktsioon ja
anafülaktoidne reaktsioon), nahatestide reaktsioonide
pärssimine*
Vere ja lümfisüsteemi häired Leukotsütoos
Endokriinsüsteemi häired
Cushingi sündroom, hüpopituitarism, steroidide ärajätusündroom
Ainevahetus- ja
Lipomatoos, naatriumipeetus, vedelikupeetus, hüpokaleemiline
toitumishäired
alkaloos, metaboolne atsidoos, glükoosi taluvuse häired,
diabeetikutel suurenenud vajadus insuliini või suukaudsete
hüpoglükeemiliste ainete järele, söögiisu suurenemine (mis võib
viia kehakaalu tõusule)
Psühhiaatrilised häired
Afektiivne häire (sh meeleolu langus ja eufooriline meeleolu,
afektlabiilsus, ravimsõltuvus, enesetapumõtted), psühhootiline
häire (sh maania, meelepetted, hallutsinatsioonid ja skisofreenia),
psühhootiline käitumine, vaimne häire, isiksuse muutused,
meeleolu kõikumised, segasusseisund, käitumishäired, ärevus,
unetus, ärritatavus
Närvisüsteemi häired
Epiduraalne lipomatoos, koljusisese rõhu tõus [koos papilli
ödeemiga (healoomuline koljusisene hüpertensioon)], krambid,
amneesia, kognitiivsed häired, pearinglus, peavalu
Silma kahjustused
Tsentraalne seroosne korioretinopaatia, subkapsulaarne katarakt,
glaukoom, eksoftalm
Kõrva ja labürindi
Vertiigo
kahjustused
Südame häired
Südame paispuudulikkus (vastuvõtlikel patsientidel)
Vaskulaarsed häired
Tromboos, hüpertensioon, hüpotensioon
Respiratoorsed, rindkere ja
Kopsuemboolia, luksumine
mediastiinumi häired
Seedetrakti häired
Peptiline haavand (koos võimaliku peptilise haavandi
perforatsiooni ja verejooksuga), sooleperforatsioon,
maoverejooks, peritoniit, haavandiline söögitorupõletik,
söögitorupõletik, puhitustunne kõhus, kõhuvalu, kõhulahtisus,
düspepsia, iiveldus

9
Tabel 2. Kõrvaltoimete tabel
MedDRA v16.0
Teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)
Organsüsteemi klass
Naha ja nahaaluskoe
Angioödeem, hirsutism, petehhiad, ekhümoosid, naha atroofia,
kahjustused
erüteem, liigne higistamine, nahastriiad, nahalööve, sügelus,
urtikaaria, akne
Lihas-skeleti ja sidekoe
Lihasnõrkus, müalgia, müopaatia, lihasatroofia, osteoporoos,
kahjustused
osteonekroos, patoloogiline luumurd, neuropaatiline artropaatia,
artralgia, kasvupeetus
Reproduktiivse süsteemi ja
Menstruatsioonide ebaregulaarsus
rinnanäärme häired
Üldised häired ja
Haavade paranemise halvenemine, kurnatus, halb enesetunne
manustamiskoha
reaktsioonid
Uuringud
Silmasisese rõhu tõus, süsivesikute talutavuse vähenemine, vere
kaaliumisisalduse vähenemine, uriini kaltsiumisisalduse
suurenemine, alaniintransaminaasi tõus,
aspartaataminotransferaasi tõus, vere alkaalse fosfataasi tõus
Vigastus, mürgistus ja
Lülisamba kompressioonmurd, kõõluserebend
protseduuri tüsistused
* Ei ole MedDRA termin

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Kortikosteroidide kasutamisel puudub ägeda üleannustamise kliiniline sündroom. Harva esineb ägedat
toksilisust ja/või kortikosteroidide üleannustamisele järgnevaid surmajuhte. Üleannustamisel
spetsiifiline vastumürk puudub, ravi on toetav ja sümptomaatiline. Metüülprednisoloon on dialüüsitav.

Farmakoterapeutiline rühm:glükokortikosteroidid, ATC-kood H02AB04.

Metüülprednisoloon on tugev põletikuvastane glükokortikosteroid, millel on tugevam põletikuvastane
toime kui prednisoloonil ja väiksem kalduvus kutsuda esile naatriumi ja vee retentsiooni.
Metüülprednisolooni suhteline toimetugevus on hüdrokortisooniga võrreldes vähemalt 4:1.

Metüülprednisolooni farmakokineetika on lineaarne, sõltumata manustamisviisist.

Imendumine
Metüülprednisoloon imendub kiiresti ja metüülprednisolooni maksimaalne plasmakontsentratsioon
saavutatakse ligikaudu 1,5…2,3 tundi pärast suukaudset manustamist tervetel täiskasvanutel Tervetel
.
inimestel on metüülprednisolooni absoluutne biosaadavus suukaudsel manustamisel üldiselt kõrge
(82%...89%).

10

Jaotumine
Metüülprednisoloon jaotub laialdaselt kudedesse, läbib hematoentsefaalbarjääri ja eritub rinnapiima.
Selle näiline jaotusruumala on ligikaudu 1,4 l/kg. Metüülprednisolooni seotus inimese
plasmavalkudega on umbes 77%.

Metabolism
Metüülprednisoloon metaboliseerub maksas inaktiivseteks metaboliitideks, millest peamisteks on 20
α--hüdroksümetüülprednisoloon ja 20 β-hüdroksümetüülprednisoloon.
Metabolism maksas toimub peamiselt CYP3A4 ensüümi kaudu (vt vt lõik 4.5).

Metüülprednisoloon, nagu paljud CYP3A4 substraadid, võib olla substraadiks valgu p-glükoproteiini
ATP siduva kasseti (ABC) transpordil, mõjutades jaotumist kudedes ning koostoimeid teiste
ravimitega.

Eritumine
Metüülprednisolooni keskmine eliminatsiooni poolväärtusaeg on vahemikus 1,8...5,2 tundi.
Kogukliirens on ligikaudu 5...6 ml/min/kg.

Mittekliinilise andmebaasi ja aastatepikkuse kliinilise kogemuse ning turuletulekujärgse järelevalve
põhjal kogutud ohutusandmete alusel on metüülprednisolooni tablettide lühiajaline kasutamine
põletikuliste häirete ravis ohutu.
Konventsionaalsetes ohutusfarmakoloogia uuringutes, mis tehti korduvate toksilise taseme annustega
hiirtel, küülikutel ja koertel, kasutades intravenoosset, intraperitoneaalset, subkutaanset,
intramuskulaarset ja oraalset manustamisteed, ei tuvastatud ootamatuid ohte. Korduvate annuste
uuringutes tuvastatud toksilisus jäi tasemele, mida pideva eksogeensete adrenokortikoidsete
steroididega kokkupuute korral oodata võib.

Kartsinogeenne potentsiaal:
Loomadel ei ole kartsinogeense potentsiaali hindamiseks pikaajalisi uuringuid läbi viidud.

Mutageenne potentsiaal:
Bakterite ja imetajate rakkudel tehtud üksikutes uuringutes ei esinenud geneetiliste ja
kromosoomimutatsioonide potentsiaali tõendeid.

Reproduktsioonitoksilisus:
Kortikosteroidide manustamisel rottidele on ilmnenud viljakuse vähenemist.
Paljudel liikidel on kortikosteroidid osutunud teratogeenseks, kui seda on antud inimese annusega
samaväärsetes annustes. Reproduktiivsed uuringud loomadel on näidanud, et glükokortikoidid, nagu
metüülprednisoloon, põhjustavad väärarenguid (suulaelõhe, luustiku väärarengud) ja emakasisest
kasvupeetust.

4 mg tabletid:
laktoosmonohüdraat (80 mg laktoosi)
kuivatatud maisitärklis
sahharoos
kaltsiumstearaat.


11
16 mg tabletid:
laktoosmonohüdraat (159 mg laktoosi)
sahharoos
parafiiniõli
kaltsiumstearaat
maisitärklis.

Ei kohaldata.

5 aastat.

Hoida temperatuuril kuni 25 °C.

Medrol 4 mg: kahepoolne polüvinüülkloriidalumiiniumist blisterpakend, 100 tabletti pakendis ja
merevaiguvärvi klaasist pudel, 30 tabletti pakendis.
Medrol 16 mg: merevaiguvärvi klaasist pudel, 50 tabletti pakendis.


7.
MÜÜGILOA HOIDJA

Pfizer Enterprises SARL
Rond point du Kirchberg
51 Avenue JF Kennedy
1855 Luksemburg


8.
MÜÜGILOA NUMBER (NUMBRID)

4 mg tabletid , 30 või 100 tk pakendis, müügiloa nr 056294
16 mg tabletid, 50 tk pakendis, müügiloa nr 056394


9.
ESMASE MÜÜGILOA VÄLJASTAMISE/MÜÜGILOA UUENDAMISE KUUPÄEV

17.12.1999/28.01.2015


10.
TEKSTI LÄBIVAATAMISE KUUPÄEV

Ravimiametis kinnitatud jaanuaris 2015

12