METFORAL 500 MG

II tüüpi diabeedi ravi, eelkõige ülekaalulistel patsientidel, kui ainult dieedi ja füüsilise koormusega ei
saavutata piisavat kontrolli vere suhkrusisalduse üle.
Täiskasvanutel võib Metforal'i 500 mg tablette kasutada monoteraapiana või kombinatsioonis teiste
suukaudsete diabeedivastaste ravimite või insuliiniga.
Lastel ja noorukitel alates 10. eluaastast võib Metforal'i 500 mg tablette kasutada monoteraapiana või
kombinatsioonis insuliiniga.
Ülekaalulistel II tüüpi diabeediga patsientidel, kellel on metformiinvesinikkloriidi kasutatud
esmavaliku ravimina pärast dieetravi ebaõnnestumist, on täheldatud diabeedi tüsistuste vähenemist (vt
lõik 5.1).

Täiskasvanud:
Monoteraapia ja kombinatsioon teiste suukaudsete diabeedivastaste toimeainetega
- Tavaliseks algannuseks on üks tablett 2...3 korda ööpäevas, võetuna toidukorra ajal või pärast
sööki.
10…15 päeva järel tuleb annust kohandada vastavalt vere suhkrusisaldusele. Annuse järk-järguline
suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada.
Maksimaalne soovitatav annus on 3 g metformiinvesinikkloriidi ööpäevas, võetakse jagatuna kolmes
annuseks.
- Kui patsient plaanitakse teiselt suukaudselt diabeedivastaselt toimeainelt üle viia
metformiinile, tuleb katkestada teise toimeaine võtmine ja alustada metformiinvesinikkloriidi
manustamist eespool nimetatud annuses.

Kombinatsioon insuliiniga
Parema kontrolli saavutamiseks vere suhkrusisalduse üle võib kasutada metformiinvesinikkloriidi insuliini kombineeritud ravi. Metformiinvesinikkloriidi manustatakse tavalises algannuses üks tablett 2
või 3 korda ööpäevas, kuid insuliini annust reguleeritakse vastavalt mõõdetud veresuhkru väärtustele.

Eakad
Neerufunktsiooni võimaliku häirumise tõttu eakatel tuleb metformiinvesinikkloriidi annust kohandada
vastavalt neerufunktsiooni näitajatele. Vajalik on neerufunktsiooni näitajate regulaarne hindamine (vt
lõik 4.4.).

Lapsed:
Monoteraapia ja kombinatsioonravi insuliiniga
• Metforal 500 mg võib kasutada lastel alates 10. eluaastast ja noorukitel.
• Tavaline algannus on üks õhukese polümeerikattega tablett üks kord ööpäevas söögi ajal või
pärast sööki.

Pärast 10 kuni 15 päeva möödumist tuleb annust kohandada vastavalt veresuhkru mõõtmise
tulemustele. Aeglane annuse suurendamine võib parandada ravimi gastrointestinaalset taluvust.
Maksimaalne soovitatud metformiinvesinikkloriidi annus on 2 g ööpäevas, jaotatuna kaheks või
kolmeks manustamise korraks.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
- Diabeetiline ketoatsidoos, diabeetiline prekooma.
- Neerupuudulikkus või neerufunktsiooni häirumine (kreatiniini kliirens < 60 ml/min).
- Ägedad haigusseisundid, mis võivad mõjutada neerufunktsiooni, näiteks:
• dehüdratsioon,
• raske infektsioon,
• šokk.
- Jodeeritud kontrastainete veenisisene manustamine (vt lõik 4.4).
- Äge või krooniline haigus, mis võib põhjustada kudede hüpoksiat, näiteks:
• südame- või hingamispuudulikkus,
• hiljuti läbipõetud müokardiinfarkt,
• šokk.
- Maksapuudulikkus, äge alkoholimürgistus, alkoholism.

Laktatsidoos
Laktatsidoos on harv, kuid raske (kohese ravi puudumisel on suremus suur) metaboolne
komplikatsioon, mis võib tekkida metformiini kuhjumise tõttu. Teatatud laktatsidoosi juhtumid
metformiini kasutavatel patsientidel on esinenud peamiselt märkimisväärse neerupuudulikkusega
diabeetikutel. Laktatsidoosi esinemist saab ja tuleb vähendada, hinnates ka teisi kaasnevaid
riskifaktoreid, mille hulka kuuluvad näiteks halvasti kontrollitud diabeet, ketoos, pikaajaline
nälgimine, alkoholi liigtarbimine, maksapuudulikkus ja igasugune hüpoksiaga kaasnev haigusseisund.

Diagnoosimine
Mittespetsiifiliste tunnuste puhul nagu lihaskrambid koos seedehäiretega, kõhuvalu ja raske asteenia
tuleb arvestada laktatsidoosi riskiga.

Laktatsidoosi iseloomustavad atsidoosne düspnoe, kõhuvalu ja hüpotermia, millele järgneb kooma.
Diagnostilisteks laboratoorseteks leidudeks on vere pH langus, plasmas laktaadi sisaldus üle 5 mmol/l
ja anioonivaeguse ning laktaadi/püruvaadi suhte suurenemine. Kui kahtlustatakse metaboolset
atsidoosi, tuleb metformiini manustamine katkestada ja patsient kohe hospitaliseerida (vt lõik 4.9).

Arstid peaksid hoiatama patsiente laktatsidoosi riski ja sümptomite osas.

Neerufunktsioon
Kuna metformiin eritub neerude kaudu, tuleb enne ravi alustamist ja seejärel regulaarselt määrata
kreatiniini kliirensit (seda on võimalik määrata seerumi kreatiniini taseme järgi Cockcroft-Gault’i
valemi abil):
- normaalse neerufunktsiooniga patsientidel vähemalt kord aastas;
- patsientidel, kelle seerumi kreatiniini kliirensi tase on normaalväärtuse alumise piiri lähedal
ning eakatel vähemalt 2...4 korda aastas.
Neerufunktsiooni nõrgenemine eakatel patsientidel on sageli asümptomaatiline. Eriti ettevaatlik tuleb
olla olukordades, kus võib tekkida neerufunktsiooni häirumine, näiteks ravi alustamisel
hüpertensioonivastase, diureetilise või mittesteroidse põletikuvastase ravimiga (MSPVA).

Jodeeritud kontrastainete manustamine
Jodeeritud kontrastainete veenisisene manustamine radioloogilistes uuringutes võib põhjustada
neerupuudulikkust. See võib põhjustada metformiini kuhjumist, mis suurendab laktatsidoosi riski.
Metformiini manustamine tuleb katkestada enne vastavat uuringut või selle aja ja mitte alustada seda
uuesti enne 48 tunni möödumist uuringust ning ainult siis, kui neerufunktsiooni on uuesti hinnatud ja
see on tunnistatud normaalseks (vt lõik 4.5).

Kirurgia
Metformiini manustamise peab katkestama 48 tundi enne plaanilist operatsiooni, mille puhul
kasutatakse üld-, spinaal- või epiduraalanesteesiat. Ravi ei tohi alustada mitte enne, kui operatsioonist
on möödunud 48 tundi või kui patsient on jälle võimeline suu kaudu sööma, ning ainult siis, kui on
kindlaks tehtud, et neerufunktsioon on normaalne.

Teised ettevaatusabinõud
- Kõik patsiendid peavad jätkama oma dieeti koos süsivesikute tarbimise ühtlase jaotamisega
kogu päeva jooksul. Ülekaalulised patsiendid peavad jätkama vähendatud energiasisaldusega dieeti.
- Diabeedi jälgimiseks tuleb regulaarselt teha laboratoorseid uuringuid.
- Metformiin üksi ei põhjusta hüpoglükeemiat, kuid ettevaatlik tuleb olla selle kasutamisel
kombinatsioonis insuliini või teiste suukaudsete diabeediravimitega (nt sulfonüüluureate ja
meglitiniididega).

Lapsed
Enne ravi alustamist metformiiniga peab II tüübi diabeedi diagnoos olema kinnitatud.
Üheaastaste kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei täheldatud metformiini kasutamisel toimet
kasvule ja puberteedile. Kuna aga pikaajalised uuringud selle kohta puuduvad, siis tuleb patsiente
selles suhtes hoolikalt jälgida. Üheaastase kestusega kontrollitud kliiniliste uuringute käigus ei
täheldatud metformiini mõju kasvule ja puberteedile, kuid pikaajalised andmed nende konkreetsete
punktide osas ei ole kättesaadavad. Seetõttu tuleb metformiiniga ravitavaid lapsi, eriti
eelpuberteediealisi lapsi selles suhtes hoolikalt jälgida.

Lapsed vanuses 10...12 eluaastat
Ainult 15 isikut vanuses 10...12 eluaastat osales kontrollitud kliinilistes uuringutes, mis viidi läbi lastel
ja noorukitel. Ehkki metformiini efektiivsus ja ohutus ei erinenud nendel lastel võrreldes vanemate
laste ja noorukitega, tuleb olla kasutamisega lastel vanuses 10...12 eluaastat eriti ettevaatlik.

KOOSMANUSTAMIST EI SOOVITATA

Alkohol
Äge alkoholimürgistus on seotud suurenenud laktatsidoosi tekke ohuga, eelkõige järgmistel juhtudel:
- nälgimine või alatoitlus,
- maksapuudulikkus.
Väldi alkoholi või alkoholi sisaldavate ravimite tarbimist.

Jodeeritud kontrastained
Jodeeritud kontrastainete veenisisene manustamine võib viia neerupuudulikkuse tekkimiseni, mis
põhjustab metformiini kuhjumist ja suurenenud laktatsidoosi tekkimise riski.

Metformiinravi peab katkestama enne protseduuri või selle ajal. Seda ei tohi uuesti alustada enne 48
tunni möödumist ning alles siis, kui neerutalitlust on uuesti hinnatud ja see on normaalne (vt lõik 4.4).

Kasutamisel ettevaatusabinõusid vajavad kombinatsioonid
- Ravimid, millel esineb oluline hüperglükeemiline aktiivsus (nagu glükokortikoidid (süsteemselt ja
paikselt manustatuna) ja sümpatomimeetikumid):
Vajalik võib olla sagedasem vere glükoosisisalduse jälgimine, eriti ravi alguses. Vajadusel kohandada
metformiini annust ravi ajal nende ravimitega ja pärast selle lõpetamist.

- Diureetikumid, eeskätt lingudiureetikumid, võivad suurendada laktatsidoosi riski, sest võivad
vähendada neerufunktsiooni.

- Ravimid, mida transpordib orgaaniliste katioonide transporter-2 (OCT2), näiteks ranolasiin või
tsimetidiin:
Metformiini (kasutatuna 1000 mg kaks korda ööpäevas) plasmakontsentratsioon suurenes 1,4 ja 1,8
korda teist tüüpi diabeediga isikutel, kes samaaegselt kasutasid ranolasiini vastavalt 500 mg ja 1000
mg kaks korda ööpäevas.
Seitsme terve vabatahtlikuga läbi viidud uuring näitas, et tsimetidiini annuse 400 mg kaks korda
päevas toimel suurenes metformiini süsteemne ekspositsioon (AUC) 50% ja C
81%.
max

Seetõttu peab hoolikalt jälgima veresuhkru taset ning kaaluma annuse korrigeerimist soovitatava
annusevahemiku piirides ja diabeedi ravi muutmist, kui samaaegselt manustatakse
tubulaarsekretsiooni teel elimineeruvaid katioonaktiivseid ravimeid.

Rasedus
Kontrollimata rasedusaegse diabeediga (gestatsiooni- või permanentsega) kaasneb kaasasündinud
väärarengute ja perinataalse surma riski suurenemine.

Piiratud andmed metformiini kasutamisest raseduse ajal ei viita suurenenud kongenitaalsete
väärarengute suurenenud riskile. Loomkatsetes ei ole ilmnenud kahjulikke toimeid rasedusele,
embrüo/loote arengule, sünnitusele või postnataalsele arengule (vt lõik 5.3).
Kui patsient plaanib rasestuda, samuti raseduse ajal, on soovitatav, et diabeeti ei ravita metformiiniga,
vaid vere suhkrusisalduse hoidmiseks võimalikult lähedal normaalsele tasemele tuleb kasutada
insuliini, et vähendada ebanormaalsest vere suhkrusisaldusest põhjustatud loote väärarengute tekke
riski.

Imetamine
Metformiin eritub inimese rinnapiima. Ravitud emade poolt rinnaga toidetud vastsündinutel/imikutel
ei ole metformiini kõrvaltoimeid täheldatud. Kuna andmed on piiratud, ei ole metformiinravi ajal
rinnaga toitmine siiski soovitatav. Otsuse tegemisel, kas lõpetada lapse rinnaga toitmine, tuleb arvesse
võtta rinnaga toitmise kasulikkust lapsele ning lapsel tekkida võivate potentsiaalsete kõrvaltoimete
riski.

Fertiilsus
Isaste või emaste rottide fertiilsust ei mõjutanud metformiini nii kõrge kui 600 mg / kg / päevas annuse
manustamine, mis on ligikaudu kolm korda suurem maksimaalsest inimesele soovitatud päevasest
annusest põhinedes kehapinna võrdlusel.

Metformiini monoteraapia ei põhjusta hüpoglükeemiat ja seetõttu Metforal 500 mg ei oma või omab
ebaolulist toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Siiski peavad patsiendid olema
teadlikud hüpoglükeemia tekkimise riskist, kui metformiini kasutatakse koos teiste diabeedivastaste
toimeainetega (näiteks sulfonüüluuread, insuliin või meglitiniidid).

Ravi ajal metformiiniga võivad esineda järgmised kõrvaltoimed. Esinemissagedused on määratud
järgmiselt:
Kõrvaltoimete esinemissageduse hindamisel on aluseks võetud järgmine jaotus:
Väga sage:
(> 1/10)
Sage:
(> 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt:
(> 1/1000 kuni < 1/100)
Harv:
(> 1/10 000 kuni < 1/1000)
Väga harv:
(< 1/10 000), teadmata (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel).

Metformiini kasutamisel võivad tekkida järgmised kõrvaltoimed:

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv :
laktatsidoos (0,03 juhtu/1000 patsiendi-aasta kohta, vt lõik 4.4).
Patsientidel, keda on ravitud pikka aega metformiiniga, on täheldatud vitamiini B imendumise
12
vähenemist koos selle sisalduse vähenemisega seerumis. See võib olla megaloplastilise aneemia
võimalik põhjus. Sellist etioloogiat soovitatakse kaaluda, kui patsiendil esineb megaloblastiline
aneemia.

Närvisüsteemi häired
Sage:
Maitsetundlikkuse häired

Seedetrakti häired
Väga sage:
Gastrointestinaalsed häired nagu iiveldus, oksendamine, kõhulahtisus, kõhuvalu ja söögiisu langus.
Need kõrvaltoimed ilmnevad kõige sagedamini ravi alguses ja enamikel juhtudel mööduvad
iseenesest. Et vältida nende seedetrakti sümptomite tekkimist, soovitatakse metformiini päevaannus
jagada kaheks või kolmeks üksikannuseks ja võtta toidukorra ajal või pärast sööki. Annuse järk-
järguline suurendamine võimaldab seedetrakti taluvust parandada.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga harv:
Nahareaktsioonid nagu erüteem, sügelus ja nõgestõbi.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv:
Üksikud teated kõrvalekallete kohta maksatalitluse analüüsides või hepatiit, mis kaob metformiinravi
peatamisel.

Lapsed
Avaldatud ja turuletulekujärgsetes ning kontrollitud kliinilistes uuringutes piiratud pediaatrilisel
populatsioonil (10 kuni 16 eluaastat, ravitud 1 aasta jooksul) oli teatatud kõrvaltoimete profiil sarnane
täiskasvanutel esinevaga.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Hüpoglükeemiat ei ole täheldatud metformiinvesinikkloriidi annustega kuni 85 g, kuigi sellistel
juhtudel on esinenud laktatsidoosi. Suur metformiini üleannustamine või kaasuvad riskid võivad
põhjustada laktatsidoosi. Laktatsidoos vajab vältimatut abi ja seda tuleb ravida haiglas. Kõige
efektiivsem meetod laktaadi ja metformiini eemaldamiseks on hemodialüüs.

Farmakoterapeutiline grupp: suukaudsed vere glükoosisisaldust vähendavad ained, välja arvatud
insuliinid,biguaniidid
ATC-kood: A10BA02

Toimemehhanism
Metformiin võib toimida kolme mehhanismi kaudu:
(1)
glükoosi tootmise vähendamine maksas glükoneogeneesi ja glükogenolüüsi inhibeerimise teel;
(2)
lihastes insuliinitundlikkuse suurendamine, mis parandab perifeerse glükoosi omastamist ja
utiliseerimist;
(3)
glükoosi soolest imendumise aeglustamine.
Metformiin stimuleerib rakusisest glükogeeni sünteesi, toimides glükogeeni süntaasile. Metformiin
suurendab membraansete glükoosi transporterite (GLUT) kõikide tüüpide transpordivõimet.

Farmakodünaamilised toimed
Metformiin on hüperglükeemiavastase toimega biguaniid, mis vähendab nii basaalset kui ka
söögijärgset plasma glükoosisisaldust. Ta ei stimuleeri insuliini sekretsiooni ja seega ei põhjusta
hüpoglükeemiat.

Inimeste puhul on metformiinil selle glükeemilisest toimest sõltumata soodsad toimed lipiidide
metabolismile. Seda on näidatud terapeutiliste annustega kontrollitud keskmise kuni pikaajalise
kestusega kliinilistes uuringutes: metformiin vähendab üldkolesterooli, LDL-kolesterooli ja
triglütseriidide sisaldust.

Metformiini kasutamist seostati kliinilistes uuringutes kas stabiilse kehakaaluga või tagasihoidliku
kaalulangusega.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus
Prospektiivne randomiseeritud uuring (UKPDS) on kinnitanud vere suhkrusisalduse tõhusa kontrolli
pikaajalist kasu II tüüpi diabeediga täiskasvanud patsientidel.
Ülekaalulisi patsiente raviti metformiiniga pärast seda, kui ainult dieet ei osutunud piisavaks.
Ravitulemuste analüüs näitas järgmist:
- igasuguste
diabeedi
tüsistuste
absoluutse
riski
oluline
vähenemine
metformiinvesinikkloriidi grupis (29,8 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta) võrreldes ainult dieediga
(43,3 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,0023), ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi
ning insuliini monoteraapia gruppidega (40,1 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, p = 0,0034);
- diabeedist tingitud suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi
grupis 7,5 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 12,7 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta
(p = 0,017);
- üldise suremuse absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis
13,5 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta võrreldes ainult dieediga 20,6 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta
(p = 0,011) ja võrreldes sulfonüüluurea kombineeritud ravi ja insuliini monoteraapia gruppidega
18,9 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,021);
- müokardiinfarkti absoluutse riski oluline vähenemine: metformiinvesinikkloriidi grupis
11 juhtu 1000 patsiendiaasta kohta, ainult dieediga 18 juhtu/1000 patsiendiaasta kohta (p = 0,01).
Metformiinvesinikkloriidi kasutamisel teise rea ravimina kombinatsioonis sulfonüüluureaga ei ole
kliinilistes tulemustes eeliseid leitud.
I tüüpi diabeedi puhul on metformiinvesinikkloriidi ja insuliini kombinatsiooni valitud patsientidel
kasutatud, kuid selle kombinatsiooni kliinilised eelised ei ole ametlikult kinnitatud.

Lapsed
Kontrollitud 1-aastase kestusega kliinilistes uuringutes on piiratud arvul lastel vanuses 10-16 eluaastat
saadud samasugune vastus glükeemilise kontrolli osas nagu täiskasvanutel.

Imendumine
Pärast metformiini annuse suukaudset manustamist saabub T
2,5 tunniga. 500 mg või 850 mg
max
metformiinvesininkloriidi tableti absoluutne biosaadavus on tervetel isikutel ligikaudu 50-60%. Pärast
suukaudset manustamist oli väljaheites leiduv imendumata osa 20-30%.
Pärast suukaudset manustamist on metformiini imendumine küllastuv ja mittetäielik. Arvatakse, et
metformiini imendumise farmakokineetika on mittelineaarne.
Metformiini soovitatud annuste ja annustamisrežiimide puhul saabub tasakaalukontsentratsioon
plasmas 24-48 tunni jooksul ja on üldiselt alla 1 µg/ml. Kontrollitud kliinilistes uuringutes ei ületanud
metformiini maksimaalne plasmatase (C ) isegi maksimaalsete annuste puhul 4 µg/ml.
max
Toit vähendab metformiini imendumise ulatust ja aeglustab seda vähesel määral.
Metformiinvesinikkloriidi 850 mg annuse suukaudse manustamise järel täheldati 40% madalamat
maksimaalset plasmakontsentratsiooni, AUC (kontsentratsiooni-aja kõvera alune pindala) 25%
vähenemist ja maksimaalse plasmakontsentratsiooni (T
) saavutamiseks kuluva aja pikenemist 35
max
minuti võrra. Nende leidude kliiniline olulisus ei ole teada.

Jaotumine
Seondumine plasmavalkudega on ebaoluline. Metformiinvesinikkloriid jaotub erütrotsüütidesse.
Maksimaalne kontsentratsioon veres on madalam kui plasmas ja see saabub ligikaudu samal ajal. Vere
punalibled on ilmselt teiseks jaotumisruumiks. Keskmine jaotusruumala (V ) oli vahemikus
d
63...276 liitrit.

Biotransformatsioon
Metformiin eritub uriiniga muutumatul kujul. Inimestel ei ole metaboliite tuvastatud.

Eritumine
Metformiini renaalne kliirens on > 400 ml/min, mis näitab, et metformiin elimineeritakse
glomerulaarfiltratsiooni ja tubulaarsekretsiooni teel. Suukaudse annuse manustamise järel on
eliminatsiooni poolväärtusaeg ligikaudu 6,5 tundi.
Neerufunktsiooni kahjustuse puhul väheneb renaalne kliirens proportsionaalselt kreatiniini kliirensiga
ja seega pikeneb eliminatsiooni poolväärtusaeg, mis põhjustab metformiini tõusnud taset plasmas.

Lapsed
Uuring üksikannusega: Pärast 500 mg metformiinvesinikkloriidi üksikannuse manustamist oli lastel
farmakokineetiline profiil samasugune kui täiskasvanutel.
Uuring
korduvannusega:
Andmed
piirduvad
ühe
uuringuga.
Pärast
korduvate
metformiinvesinikkloriidi annuste, 500 mg kaks korda päevas seitsme päeva jooksul, manustamist oli
laste maksimaalne plasmakontsentratsioon C ja süsteemne ekspositsioon (AUC ) vähenenud
max
0-t
ligikaudu 33% ja 40%, võrreldes täiskasvanutega, kes said vastavalt korduvannuseid 500 mg kaks
korda päevas 14 päeva jooksul. Et annus on individuaalselt kohandatud glükeemilise kontrolli alusel,
on sellel vaid piiratud kliiniline tähtsus.

Farmakoloogilise
ohutuse,
kroonilise
toksilisuse,
genotoksilisuse,
kartsinogeensuse
ja
reproduktsioonitoksilisuse mittekliinilised uuringud ei ole näidanud kahjulikku toimet inimesele.

Tableti sisu:
Hüpromelloos,
Povidoon K 25,
Magneesiumstearaat (Ph. Eur) [taimne],

Õhuke polümeerikate:
Hüpromelloos,
Makrogool 6000,
Titaandioksiid (E 171).

Ei ole kohaldatav.

5 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

PVC/alumiiniumblister

Pakendis 30, 60 või 120 õhukese polümeerikattega tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erihoiatused ravimi hävitamiseks

Kasutamata ravim või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele seadustele.