TERBINAFIN NYCOMED

Terbinafiinile tundlike seente poolt põhjustatud naha seeninfektsioonid (tinea corporis, tinea
cruris, tinea pedis).
Dermatofüütide poolt põhjustatud küünte seeninfektsioonid.
Seentevastaste ravimite määramisel ja kasutamisel tuleb järgida kohalikke kehtivaid juhiseid.

Tavaline annus täiskasvanule on 250 mg üks kord ööpäevas.
Ravi kestus sõltub näidustusest ja infektsiooni raskusest.
Nahainfektsioonide korral on soovitatav ravi kestus:
Tinea pedis (interdigitaalne ja plantaarne vorm): 2…6 nädalat.
Tinea corporis: 2...4 nädalat.
Tinea cruris: 2…4 nädalat.
Juustega kaetud peanaha infektsioonide korral on soovitatav ravi kestus:
Tinea capitis (esineb peamiselt lastel): 4 nädalat.
Infektsiooninähtude ja sümptomite täielik taandarenemine võib ilmneda alles mitu nädalat pärast
mükoloogilist paranemist.
Onühhomükoosi korral kestab enamikel patsientidest tulemuslik ravi 6…12 nädalat. Sõrmeküüne
seeninfektsioonide korral piisab enamikel juhtudel 6-nädalasest ravist. Varbaküüne
seeninfektsioonide korral piisab enamikel juhtudel 12-nädalasest ravist, ehkki mõned patsiendid
võivad vajada pikemat ravi (6 kuud ja enam). Aeglane küünekasv esimestel ravinädalatel võib
osutada kestvama ravi vajadusele.

Täiendav informatsioon patsientide erirühmade kohta.
Lapsed.
Andmed terbinafiini ohutuse ja efektiivsuse kohta lastel on piiratud.
Alla 2-aastastel lastel ei ole terbinafiini ohutus ja efektiivsus tõestatud.
Vanematel lastel arvutatakse terbinafiini ööpäevane annus kehakaalust lähtuvalt:
20…40 kg:
125 mg (½ 250 mg tabletti) üks kord ööpäevas;
>40 kg:
250 mg üks kord ööpäevas.
250 mg tablett ei sobi toimeaine suure sisalduse tõttu lastele kehakaaluga alla 20 kg.

Eakad patsiendid
Puuduvad andmed selle kohta, et eakad patsiendid vajaksid teistsuguseid annuseid või et neil
oleks oodata teistsuguseid kõrvaltoimeid kui noorematel täiskasvanud patsientidel. Antud
eagrupis tuleb terbinafiini kasutamisel arvestada võimalike maksa- või neerufunktsiooni häiretega
(vt lõik 4.4).

Maksakahjustusega patsiendid
Terbinafin Nycomed tablette ei soovitata kasutada kroonilise või aktiivse maksahaigusega
patsientidel (vt lõik 4.3 ja 4.4).

Neerukahjustusega patsiendid
Neerukahjustusega patsientidel ei ole terbinafiini kasutamist piisavalt uuritud, mistõttu seda ei
soovitata (vt lõik 4.3, 4.4 ja 5.2).

Terbinafiini võib võtta koos toidu või joogiga. Tabletid tuleb neelata tervelt koos piisava hulga
vedelikuga.

Ülitundlikkus terbinafiini või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.
Raske maksapuudulikkus.
Raske neerupuudulikkus.

Harvadel juhtudel on terbinafiin põhjustanud kolestaasi ja hepatiiti, tavaliselt on seda täheldatud
esimese kahe kuu vältel pärast ravi alustamist. Maksafunktsiooni häirele viitavate sümptomite,
nagu näiteks nahasügelus, ebaselge põhjusega kestev iiveldus, isutus, väsimus, ikterus,
oksendamine, jõuetus, kõhuvalu, tume uriin või hele väljaheide, ilmnemisel tuleb terbinafiinravi
lõpetada (vt lõik 4.8).
Väga harva on terbinafiini tablettidega ravitud patsientidel kirjeldatud raske maksapuudulikkuse
juhtusid (mõned on lõppenud surmaga või vajanud maksa siirdamist). Enamikel
maksapuudulikkuse juhtudel esinesid patsientidel tõsised süsteemsed haigused ning põhjuslik
seos terbinafiini kasutamisega oli ebakindel (vt lõik 4.8).
Ühekordse annustamisega farmakokineetilised uuringud olemasoleva maksahaigusega
patsientidel on näidanud, et nimetatud patsientidel on terbinafiini eritumine umbes 50% võrra
aeglasem. Ägeda või kroonilise maksahaigusega patsientidel ei ole prospektiivsetes kliinilistes
uuringutes terbinafiini kasutatud ja seetõttu ei ole terbinafiini kasutamine antud patsientidel
soovitatav.

Neeru kahjustusega patsientidel (kreatiniini kliirens alla 50 ml/min või seerumi kreatiniinisisaldus
üle 300 µmol/l) ei ole terbinafiini kasutamist piisavalt uuritud, mistõttu seda ei soovitata (vt lõik
5.2).

Terbinafiini kasutavatel patsientidel on väga harva kirjeldatud raskekujulisi nahareaktsioone (nt
Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermise nekrolüüs). Kui tekib progresseeruv nahalööve,
tuleb ravi Terbinafin Nycomed tablettidega katkestada.
Terbinafiini tuleb ettevaatusega kasutada psoriaasiga patsientidel, kuna mõnedel juhtudel on
tekkinud psoriaasi ägenemine.

Terbinafiini kasutavatel patsientidel on väga harva kirjeldatud muutusi verepildis (neutropeenia,
agranulotsütoos, trombotsütopeenia, pantsütopeenia). Tuleb hinnata terbinafiiniga ravitud
patsientidel tekkivate verepildi muutuste etioloogiat ning kaaluda võimalikku raviskeemi
muutmist, sealhulgas Terbinafin Nycomed tablettidega ravi lõpetamist.
In vitro ja in vivo uuringud on näidanud, et terbinafiin on CYP2D6 isoensüümi inhibiitor.
Seetõttu tuleb jälgida patsiente, kes samaaegselt terbinafiiniga kasutavad peamiselt CYP 2D6
isoensüümi osalusel metaboliseeruvaid kitsa terapeutilise vahemikuga ravimeid, nt tritsüklilised
antidepressandid,
β-blokaatorid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid,
antiarütmikumid (1A, 1B ja 1C klass) ja B-tüüpi MAO inhibiitorid.

Tsütokroom P450 metabolismi indutseerivad ravimid (näiteks rifampitsiin) kiirendavad ja
tsütokroom P450 metabolismi inhibeerivad ravimid (näiteks tsimetidiin) aeglustavad terbinafiini
kliirensit vereplasmast. Juhul, kui nimetatud ravimite samaaegne kasutamine on vajalik, võib olla
vajalik terbinafiini annuse korrigeerimine.
In vitro uuringud on näidanud, et terbinafiin inhibeerib CYP2D6 poolt vahendatud metabolismi.
Kliinilises praktikas võib see omada tähtsust selliste kitsa terapeutilise vahemikuga ravimite
korral, mis metaboliseeruvad nimetatud isoensüümi vahendusel, nagu näiteks tritsüklilised
antidepressandid, β -blokaatorid, selektiivsed serotoniini tagasihaarde inhibiitorid,
antiarütmikumid (1A, 1B ja 1C klass) ja B-tüüpi MAO inhibiitorid.
In vitro katsed ja uuringud tervete vabatahtlikega on näidanud, et terbinafiin võib vähesel määral
inhibeerida või indutseerida enamike tsütokroom P450 ensüümide poolt metaboliseeritavate
ravimite (näiteks tsüklosporiin, tolbutamiid, terfenadiin, triasolaam, suukaudsed
rasestumisvastased preparaadid) kliirensit. Üksikjuhtudel on naistel, kes samaaegselt on
kasutanud terbinafiini ja suukaudseid rasestumisvastaseid preparaate, täheldatud menstruaaltsükli
häireid (verejooks menstruatsioonidevahelisel perioodil, ebakorrapärane menstruaaltsükkel).

Loomkatsetes ei ole terbinafiinil leitud kahjulikku toimet lootele ega loomade viljakusele.

Terbinafiini kasutamise kogemus rasedatel on piiratud, seetõttu ei tohi terbinafiini raseduse ajal
kasutada, välja arvatud juhul, kui oodatav kasu emale ületab võimaliku ohu lootele.

Terbinafiin eritub rinnapiima, seetõttu ei tohi terbinafiini rinnaga toitmise ajal kasutada.

Ravimi toime kohta autojuhtimisele ja masinate käsitsemise võimele ei ole uuringuid läbi viidud.
Patsiendid, kellel tekib kõrvaltoimena pearinglus, peaksid hoiduma autojuhtimisest või
masinatega töötamisest.

Üldiselt on terbinafiin hästi talutav. Kõrvaltoimed on tavaliselt kerged kuni mõõdukad ja
mööduva iseloomuga.

Esinemissagedus: väga sage ( >1/10); sage (>1/100 kuni <1/10); aeg-ajalt (>1/1000 kuni<1/100);
harv (>1/10 000 kuni <1/1000); väga harv (<1/10 000), kaasa arvatud üksikjuhud.

Seedetrakti häired
Väga sage:
täiskõhutunne, isutus, düspepsia, iiveldus, nõrk kõhuvalu, kõhulahtisus.

Naha ja nahaaluskoe kahjustused
Väga sage:
kerged nahareaktsioonid (lööve, urtikaaria).
Väga harv:
rasked nahareaktsioonid (nt Stevensi-Johnsoni sündroom, toksiline epidermolüüs,
äge generaliseerunud eksantemaatiline pustuloos); juuste väljalangemine, kuigi
seos terbinafiini kasutamisega ei ole kindel; psoriaasi sarnane lööve või psoriaasi
ägenemine.
Progresseeruva nahareaktsiooni tekkimisel tuleb terbinafiini kasutamine lõpetada.

Lihas-skeleti ja sidekoe kahjustused
Väga sage:
artralgia, müalgia.

Närvisüsteemi häired
Sage:
peavalu.
Aeg-ajalt:
maitsetundlikkuse häired, sh selle kadumist, mis tavaliselt taastub mõne nädala
jooksul pärast ravi lõppu. Üksikutel juhtudel on maitsetundlikkuse häire kestnud
kauem. Isutus on mõnel juhul põhjustanud kehakaalu olulise languse.
Väga harv:
paresteesia, hüpesteesia, pearinglus.

Maksa ja sapiteede häired
Harv:

maksatalitluse häired (kolestaas, hepatiit), sh väga harvadel juhtudel
tõsine maksapuudulikkus (mis on mõnel juhul lõppenud surmaga või vajanud
maksa siirdamist). Enamikul maksapuudulikkuse juhtudest oli patsiendil tõsine
kaasuv haigus ning põhjuslik seos Terbinafin Nycomed tablettidega polnud
kindel.

Immuunsüsteemi häired
Väga harv:
anafülaktoidsed reaktsioonid (sh angioödeem), naha- ja süsteemne erütematoosne
luupus.

Vere ja lümfisüsteemi häired
Väga harv:
neutropeenia, agranulotsütoos, trombotsütopeenia, pantsütopeenia.

Psühhiaatrilised häired
Väga harv:
depressioon, ärevus.

Üldised häired
Väga harv:
väsimus.

On teateid üksikutest terbinafiini üleannustamise (kuni 5 g) juhtumitest, mille tagajärjel tekkis
peavalu, iiveldus, valu ülakõhus ja peapööritus. Üleannustamise korral on soovitatav manustada
aktiivsütt ja vajadusel rakendada sümptomaatilist ravi.

Farmakoterapeutiline rühm: seentevastased ained süsteemseks kasutamiseks, ATC-kood:
D01BA02.

Terbinafiin on allüülamiin, millel on lai fungitsiidne toimespekter. Kliiniliselt kasutatakse
terbinafiini järgmiste dermatofüütinfektsioonide raviks: Trichophyton (T.Rubrum,
T.mentagrophytes, T.verrucosum, T. Tonsurans, T.violaceum), Microsporum canis,
Epidermophyton floccosum. Pärmseentesse avaldab terbinafiin liigist sõltuvalt kas fungitsiidset
või fungistaatilist toimet.

Terbinafiini toime aluseks on ensüüm skvaleenepoksüdaasi inhibeerimine seeneraku membraanis.
Skvaleenepoksüdaas ei ole seotud tsütokroom P450 süsteemiga. Terbinafiin mõjutab
spetsiifiliselt seene sterooli biosünteesi selle varases staadiumis. See viib ergosterooli puudusele
ja skvaleeni kumuleerumisele raku sees, mille tulemusena seenerakk hävib.

Suu kaudu manustamisel kontsentreerub terbinafiin nahka, juustesse ja küüntesse sellises koguses,
mis on piisav fungitsiidse toime avaldamiseks.

Pärast ühekordset 250 mg terbinafiini manustamist saabub maksimaalne kontsentratsioon plasmas
(0,97 µg/ml) kaks tundi pärast manustamist. Imendumise poolväärtusaeg on 0,8 tundi ja
jaotumise poolväärtusaeg 4,6 tundi. Toit ei mõjuta oluliselt terbinafiini biosaadavust.

Terbinafiin seondub plasmavalkudega suures ulatuses (99%). Ravim tungib kiiresti nahka ja
kontsentreerub selle lipofiilsesse sarvkihti. Terbinafiin eritub ka rasusse, mistõttu
juuksefolliikulites, juustes ja naharasus on kontsentratsioon kõrge. Ravi esimeste nädalate jooksul
jaotub terbinafiin ka küüneplaati.

Terbinafiin metaboliseerub kiiresti ja ulatuslikult maksas vähemalt seitsme CYP isoensüümi
poolt, eelkõige aga CYP2C9, CYP1A2, CYP3A4, CYP2C8 ja CYP2C19 vahendusel. Terbinafiini
metaboliitidel puudub seentevastane toime ja need erituvad peamiselt uriiniga. Eliminatsiooni
poolväärtusaeg on umbes 17 tundi. Toimeaine kumuleerumist ei ole täheldatud. Terbinafiin ei
mõjuta hormoonide ega teiste ravimite metabolismi. Ealisi muutusi terbinafiini
tasakaalukontsentratsiooni plasmasisalduses ei ole täheldatud, kuid kahjustunud neeru- või
maksafunktsiooniga haigetel võib olla vähenenud ravimi eliminatsiooni kiirus, mille tulemuseks
on terbinafiini sisalduse suurenemine veres. Maksahaigusega patsientidel teostatud
farmakokineetika uuringud näitasid terbinafiini tablettide ühekordse annuse manustamisel
kliirensi kuni 50% vähenemist.

Pikaaegsetes uuringutes (kuni 1 aasta) rottidel ja koertel ei täheldatud kummalgi liigil toksilisi
toimeid suukaudsete terbinafiini annuste korral kuni 100 mg/kg/ööpäevas. Suurte suukaudsete
annuste korral olid sihtorganiteks maks ja ilmselt ka neerud.

Kaheaastases kartsinogeensusuuringus hiirtel ei täheldatud terbinafiinil annustes kuni 130
mg/kg/ööpäevas (isastel) ja 156 mg/kg/ööpäevas (emastel) neoplastilisi ega teisi ravimiga seotud
muutusi. Kaheaastases kartsinogeensusuuringus rottidel leiti isasrottidel suurima manustatud
annuse (69 mg/kg/ööpäevas) korral maksakasvajate esinemissageduse suurenemine. Antud leid,
mis arvatakse olevat seotud peroksisoomi proliferatsiooniga, on ilmselt liigispetsiifiline, sest seda
ei ole täheldatud hiirtel, koertel ega ahvidel läbi viidud kartsinogeensusuuringutes.

Ahvidel suurte terbinafiini annustega läbi viidud uuringus täheldati kõrgeimate annuste korral
silma võrkkesta refraktaarsushäireid (mittetoksilise toime ülempiir oli 50 mg/kg). Nimetatud
häired olid seotud ühe terbinafiini metaboliidi olemasoluga silma kudedes ning möödusid pärast
terbinafiini manustamise lõpetamist. Histoloogilisi muutusi silma kudedes ei täheldatud.

8-nädalase ravimi suukaudse manustamise uuringus noorte rottidega oli mittetoksiline annus
ligiakudu 100 mg/kg/ööpäevas, mille puhul oli ainsaks leiuks maksa kaalu vähene suurenemine,
samal ajal kui täisikka jõudvatel koertel täheldati annuste >100 mg/kg/ööpäevas kasutamisel
(AUC väärtused umbes 13x (isased) ja 6x (emased) suuremad kui lastel) kesknärvisüsteemi
häirete nähtusid, sh ühekordseid krambiepisoode üksikutel loomadel. Sarnaseid leide on
täheldatud suure süsteemse ekspositsiooni korral pärast terbinafiini veenisisest manustamist
täiskasvanud rottidele ja ahvidele.

Standardsetes in vitro ja in vivo genotoksilisusuuringutes ei ole terbinafiinil leitud mutageenset
ega klastogeenset toimet.

Rottidel ja küülikutel läbi viidud viljakus- ja reproduktiivsusuuringutes ei ole kahjulikke toimeid
leitud.

Mikrokristalne tselluloos
Kroskarmelloosnaatrium
Kolloidne ränidioksiid
Hüpromelloos
Magneesiumstearaat.

Ei kohaldata.

3 aastat.

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

14, 28, 56 ja 98 tabletti PVC/PVdC/alumiinium blisterpakendis või HDPE plastikpurgis.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.