Kas infarkti saab prognoosida vereproovi abil?
Infarktid on hirmutavad peamiselt seetõttu, et need on nii ootamatud. Infarkt võib tabada ükskõik millal, ükskõik kus ning sellel on pikaajaline mõju tervisele. Kuigi arstide käsutuses on hulk erinevaid testimisvahendeid, ei ole need sageli piisavalt tundlikud ning lisaks võivad nad olla väga invasiivsed.
Seetõttu otsustas rühm uuringus PREDICT (Personalized Risk Evaluation and Diagnosis in the Coronary Tree – pärgarteripuu personaalne riskihindamine ja diagnoosimine) osalevaid asjatundjaid otsida tegureid, mis aitaksid lihtsalt kasutatava testi – näiteks vereproovi – abil prognoosida infarkti tõenäosust. Nende eesmärk oli leida alternatiiv angiogrammile. Angiogramm on standardmeetod, millega dokumenteeritakse ummistunud arterid. Ummistunud arterid võivad nii palju aheneda, et põhjustavad infarkti. Angiogrammi tegemiseks on aga vajalik ööpäevane haiglasviibimine ning see protseduur võib ärritada veresooni, kirjutab Time.
Kui uurimisrühm kasutas nendest 23 geenist koosnevat paneeli, mis toodavad veres avastatavaid aineid, ilmnes, et sõeluuringuga suudeti tuvastada 83% südame koronaartõvele iseloomulikest ummistustest. Kasutades geneetilisele testile lisaks ka riskianalüüsi, mis hõlmas selliseid kliinilisi tegureid nagu näiteks rinnavalu liik, suutsid arstid 16% paremini prognoosida seda, millistel patsientidel on kõrge või madal infarktirisk.
Kuid mõnede uurijate sõnul ei piisa veel nendest tulemustest, et angiogrammist loobuda. Ameerika Südameliidu (American Heart Association) esimees dr Ralph Sacco märgib, et edusammud, mis on tehtud südame koronaartõppe haigestumise kõrge või madala riski prognoosimisel, on ikka veel väga väikesed. Tema sõnul saavad arstid kontrollida, kui hästi veri soontes voolab, lisaks angiogrammidele ka väheminvasiivsete testide, näiteks koormustesti ja südame veresoonte KT abil.