Vabal ajal sportimine vähendab depressiooniohtu
Uurimus, milles osales 40 000 norralast, kinnitab, et inimestel, kes vabal ajal tegelevad regulaarselt spordiga, on depressiooni- ja ärevusnähtude tekkimise tõenäosus väiksem.
Kuid uurimuse kohaselt ei avalda kehaline liikumine samasugust mõju siis, kui see kuulub töökohustuste hulka, kirjutab BBC.
Teadlased kirjutasid ajakirjas British Journal of Psychiatry, et arvatavasti võib sellise erinevuse panna vähema sotsiaalse suhtluse arvele.
Avastatud seos põhineb osaliselt sellel, et vabal ajal suheldakse aktiivsemalt.
Uurimus valmis Londoni King’s College’i psühhiaatriainstituudi teadlaste ning Norra rahvatervise instituudi ja Bergeni ülikooli akadeemikute koostöös.
Osalejatelt küsiti, kui tihti ja mil määral nad vabal ajal ja tööl liiguvad.
Uurimuse andmetel oli neil, kes vabal ajal liikumisega ei tegelenud, peaaegu poole suurem tõenäosus depressiooni ilmnemiseks kui kõige aktiivsematel inimestel.
Uurimisrühma juht dr Samuel Harvey psühhiaatriainstituudist sõnas: „See uurimus näitab, et inimestel, kes korrapäraselt kasvõi vähesel määral liikumisharrastusega tegelevad, on väiksem tõenäosus depressiooni tekkimiseks.
Lisaks leidsime, et oluline osa on ka keskkonnal, kus sporti tehakse, ja et liikumisega kaasnevad sotsiaalsed hüved, näiteks laiem sõprade ring ja nende toetus, aitavad bioloogilistest tervisenäitajatest tõhusamalt mõista, kuidas selline tegevus võib olla seotud parema vaimse tervisega.
Sellega saab ehk seletada, miks vabal ajal liikumisest tulenevat kasu ei ilmne siis, kui liikumine kuulub töökohustuste hulka.“