Tugev tervis algab soolestikust
Samuti nagu igal inimesel on oma kordumatu sõrmejälg, on meil ka „bakteriaalne sõrmejälg”, millest sõltub meie tervis, eluiga ja heaolu. Esimesed kolm aastat meie elust on väga tähtsad, sest selle aja jooksul kujuneb välja meie mikrobioom. Mikrobioomi moodustavad samas keskkonnas, näiteks soolestikus elavad mikroorganismid ja nende geenid.Mikrobioom on ajas üsna muutuv, eelkõige lastel esimestel eluaastatel. Teadlased üksmeelel, et sündides emalt päritud kooslus on oluline alustala edasiseks arenguks. Just seepärast on oluline soolestiku tervisest rääkida. Täiskasvanute mikrobioomis mängivad järjest suuremat rolli elustiil (sh liikumisharjumused), ravimite tarvitamine, haigused ja loomulikult toitumine.
Seedimine annab märku, kas tervis on korras
Ligi 99% inimese kehas elavates bakteritest elab jämesooles. On märkimisväärne, et umbes 80% meie immuunsüsteemist töötab samuti soolestikus. Kui bakterikooslus sooles on mitmekesine ja tugev, ei pea me muretsema nn halbade bakterite pärast. Kui häid on piisavalt, võitlevad nad meie hea tervise eest.
Bakterid on lisaks immuunsüsteemi tugevdamisele olulised ka vaimse tervise jaoks, sest just nemad toodavad „õnnehormoone” serotoniini ja dopamiini, mille mõju uitnärvi kaudu ajju jõuab. Samuti on teatud bakteritel oluline panus mitmete vitamiinide, näiteks B12- ja K-vitamiin, tootmisesse.
Toit seisab kõige kauem jämesooles. Kui seedimine on aeglasem, kaasnevad sellega paraku ka bakterikoosluse muutused. Uuringud on toidumassi pikemal viibimisel jämesooles täheldanud küll bakterite liigirikkuse tõusu, ent tihti võivad siis hakata võimutsema bakterid, kes toidumassis olevaid aineid lagundades toodavad muuhulgas rohkem põletikku soodustavaid ühendeid ning puhitust ja gaase. Pidevad põletikud sooles häirivad selle tööd, nõrgendavad immuunsüsteemi ja seeläbi kurnavad meie tervist. Need protsessid toimuvad aga tasapisi. Kui ükskord avastame, et seedimine on korrast ära just meie oma toiduvalikute tõttu, on kurb tõdeda, et oleksime võinud juba ammu midagi teisiti teha. Seega, nii nagu väikelaste puhul, on seedimine oluline indikaator ka täiskasvanute tervise kohta.
Kiudained ja probiootikumid on kõhutervise A ja O
Me ei saa baktereid sundida, küll aga saame nende kooslust toiduga mõjutada, et meie tervis oleks tugevam. Nii nagu inimestel on lemmiktoidud, eelistavad ka erinevad soolebakterid erinevat tüüpi kiudaineid. Vähesed teavad, et inimese organism kiudaineid ei lagunda. Küll aga suudavad seda teha meie jämesoolebakterid. Just seetõttu on oluline kiudaineid süüa, sest need jõuavad seedekulglas jämesoolde ning varustavad toitainetega seal elavaid baktereid. Kiudained leidub palju seemnetes, köögiviljades, marjades ja muus taimses toidus. Need soodustavad sooletööd ja viivad välja kahjulikke aineid.
Haigestumine on igal juhul organismi kurnav, ent eriti ränk on see bakteritele, sest haigestudes on ravimine võtmne vältimatu. Paraku on antibiootikum aga bakterite kõige suurem vaenlne. Kahjuks hävitavad antibiootikumid ja teised ravimid lisaks halbadele bakteritele ka häid, mis muudab oluliselt meie mikrobioomi tasakaalu. Iga ravikuuriga vaesub soole bakterikooslus ja selle taastumine võib võtta kuid ja isegi aastaid. Mõned kasulike bakterite liigid ei pruugigi tagasi tulla. Seetõttu soovitatakse ravikuurist taastumist toetada probiootikumidega, et rikastada heade bakterite kooslust meie kehas. Ka hapendatud toidud, nagu hapukapsas või keefir, sisaldavad rohkelt kasulikke elusbaktereid.
Oluline on meeles pidada, et meie laual oleks rohkelt taimset toitu: puu-, juur- ja köögivilju, marju ja seemneid ning et saaksime piisavalt vett ja liiguksime (kõnniksime, võimleksime vms) regulaarselt, mis samuti seedimist ärgitab. Lühiajaliselt võib oma menüüd rikastada toidulisanditega, milles on kombineeritud erinevat tüüpi kiudaineid ja manustada palju vedelikku.