THROMBO ASS

Koronaartromboosi profülaktika
- müokardiinfarkti kahtluse korral ja järgselt;
- stenokardia korral;
- pärast südame pärgarterite revaskularisatsiooni protseduuri;
- esmase müokardiinfarkti riski vähendamine kardiovaskulaarsete riskitegurite kaasnemisel.
Ajuarterite tromboosi profülaktika
- mööduva ajuisheemia järgselt;
- isheemilise ajuinsuldi järgselt.

Täiskasvanud
Stenokardiaga patsientidel müokardiinfarkti tekkeohu vähendamiseks:
75...300 mg atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas.

Müokardiinfarktijärgse retsidiivi tekkeohu vähendamiseks:
75...300 mg atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas.

Tromboosi profülaktikaks pärast pärgarterite kirurgilist operatsiooni, nt pärgarterite
šunteerimine:
75...300 mg atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas.

Transitoorse ajuisheemia ja ajuinfarkti sekundaarseks profülaktika:
75...300 mg atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas.

Esmase müokardiinfarkti riski vähendamine kardiovaskulaarsete riskitegurite kaasnemisel (nt
stenokardia või müokardiinfarkt diabeediga patsientidel):
100...300 mg atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas. Vajadusel võib arst annust vähendada (75 mg
atsetüülsalitsüülhapet ööpäevas).

Lapsed
Atsetüülsalitsüülhapet ei tohi manustada alla 12-aastastele lastele, va arsti ette kirjutusel (vt lõik 4.4).

Tabletid tuleb alla neelata tervelt koos piisava koguse vedelikuga koos toiduga või ilma.
Gastroresistentse katte tõttu ei tohi tablette poolitada.

Ravi kestus
Manustatakse pikaajaliseks raviks võimalikult madalas annuses.

- Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiaine suhtes,
- Ülitundlikkus (allergia, astmahood) teiste salitsülaatide või mittesteroidsete
valuvaigistite/reumavastaste ainete (MSPVA) suhtes;
- Mao- ja soolehaavandid;
- Hemorraagiline diatees, trombotsütopeenia, hemofiilia;
- Neerupuudulikkus ja oksaluuria;
- Raskekujuline maksapuudulikkus;
- Raskekujuline südamepuudulikkus, mis ei allu piisavalt ravile;
- Samaaegne ravi metotreksaadiga annuses 15 mg nädalas või enam;
- Raseduse vimane trimester.

Atsetüülsalitsüülhapet tuleb kasutada ettevaatusega järgnevate seisundite esinemise korral:
- ülitundlikkus valuvaigistavate/põletikuvastaste/antireumaatiliste ravimite suhtes;
- muud allergiad (nt nahareaktsioonid, sügelus, urtikaaria);
- kopsuastma, heinapalavik, nina limaskestade turse (ninapolüübid), krooniline hingamisteede
haigus;
- samaaegne ravi antikoagulantidega (nt kumariini derivaadid, hepariin, va ravi
väikeseannuselise hepariiniga);
- geneetiliselt määratletud glükoos-6-fosfaat-dehüdrogenaasi puudulikkus (hemolüütiline
aneemia);
- seedetrakti kaebused (nt gastriit);
- anamneesis seedetrakti haavand või kaksteistsõrmiksoole haavand või seedetrakti verejooks;
- neeru- ja/või maksatalitlusehäire.

Enne kirurgilist protseduuri (isegi enne väikesemahulist protseduuri, nt hambakirurgia) tuleb arsti
teavitada Thrombo ASS’i kasutamisest ja arvesse võtta ravimi trombotsüütide agregatsiooni pärssiv
toime.
Hüübimisaeg võib pikeneda.

Vältida tuleb teiste salitsülaatide või teiste mittesteroidsete põletikuvastaste ravimite samaaegset
kasutamist.

ASH suurte annuste kasutamisel mitme aasta vältel ei saa välistada neerukahjustust. Neerufunktsiooni
tuleb regulaarselt jälgida.

Trombolüütilist ravi saavaid patsiente tuleb jälgida välise või sisemise veritsuse sümptomite (nt
verevalumid) suhtes.

Väikeseannuseline atsetüülsalitsüülhape vähendab kusihappe eritumist. See võib põhjustada podagra
ägenemist eelsoodumusega patsientidel.

Lastel ja noorukitel on üksikjuhtudel täheldatud atsetüülsalitsüülhappe kasutamise ajal eluohtlikke
tüsistusi, millega kaasub kauakestev oksendamine, dehüdratsioon, pärsitud teadvus ja krambid (Reye’
sündroom), mis vajavad viivitamatut intensiivravi. Siiski põhjuslikku seost kindlate ravimitega ei ole
tõestatud.

See ravimpreparaat sisaldab laktoosmonohüdraati. Harvaesinevate pärilike haigustega nagu galaktoosi
talumatus, Lapp-laktaasi puudulikkus või glükoosi-galaktoosi imendumishäirega patsiendid ei tohi
seda ravimit kasutada.

ASH samaaegne kasutamine teiste ravimitega võib nende toimeid tugevdada või vähendada.

Tugevneb:
- verehüübivust vähendavate ja tromboosivastaste ravimite (nt kumariini derivaatide, hepariini,
dipüridamooli, sulfiinpürasooni) toime;
- trombivastaste ravimite toime, nt tiklopidiin, klopidogreel, hüübimisaja pikenemine;
- sulfonüüluurea-derivaatide hüpoglükeemiline toime;
- mittesteroidsete põletiku- ja reumavastaste ravimite toimed ja kõrvaltoimed;
- metotreksaadi toime ja kõrvaltoimed;
- seedetrakti veritsuse oht, kui samaaegselt kasutatakse glükokortikoide, selektiivseid
serotoniini tagasihaarde inhibiitoreid (nt sertraliin, paroksetiin) või alkoholi;
- digoksiini, barbituraatide ja liitiumi tase vereplasmas;
- sulfoonamiidi ja sulfoonamiidi kombinatsioonid, sh kotrimoksasooli toime;
- trijoodtüroniini toime;
- valproehappe toime.

Nõrgeneb:
- aldosterooni antagonistide toime (spironolaktooni ja kanrenoon);
- lingudiureetikumide toime (furosemiid);
- urikosuuriliste ravimite (probenetsiid, sulfiinpürasoon) toime;
- AKE inhibiitorite toime.
Atsetüülsalitsüülhappe suurte annuste korral, so 3 g/ööpäevas.

Tetratsükliiniga samaaegsel manustamisel võivad moodustuda mitteimenduvad kompleksid. Seetõttu
peab manustamise vahe olema vähemalt 1...3 tundi.

Ettevaatus on vajalik tsüklosporiiniga samaaegsel manustamisel.

Eksperimentaalsed andmed lubavad oletada, et ibuprofeeni koosmanustamine võib pärssida
atsetüülsalitsüülhappe väikese annuse toimet trombotsüütide agregatsioonile.
Piiratud andmed ja ex vivo andmete tõlgendamise ebakindlus kliinilistes olukordades tähendab, et
ibuprofeeni pideva kasutamise kohta ei saa teha kindlaid järeldusi.
Tõenäoliselt ei ole aeg-ajalt ibuprofeeni kasutamise korral kliiniliselt olulist toimet (vt lõik 5.1).

Rasedus ja imetamine

Rasedus
Epidemioloogiliste uuringute andmed viitavad atsetüülsalitsüülhappe varajases raseduse järgus
manustamise ja väärarengute (suulalõhe, südame väärareng) suurenenud tekkeohule, terapeutilises
annusevahemikus on tekkeoht väike (ööpäevad annused 50 mg ja 150 mg).
Atsetüülsalitsüülhape analgeetilises annuses raseduse viimases trimestris võib põhjustada gestatsiooni
pikenemist tingituna protaglandiinide sünteesi pärssimisest ning raseduse 28...30 nädalal Botalli
arterioosjuha enneaegset sulgumist. Sellised annused võivad põhjustada verejookse lootel ja emal,
ning koljusisest verejooksu enneaegsetel vastsündinutel kui manustada vahetult enne sünnitust.
Käesolev kogemus ASH kasutamise kohta teises ja kolmandas trimestris annuses 50...150 mg
ööpäevas ei tõenda tokolüüsi teket, kalduvust veritsemisele või Botalli arterioosjuha enneaegset
sulgumist.
Puuduvad andmed 150...300 mg annuse kohta.

1. ja 2.trimester
Esimese ja teise trimestri ajal tohib Thrombo ASS kasutada ainult arsti ettekirjutusel põhjendatud
näidustuse korral.

3.trimester
Theombo ASS’i kasutamine viimase trimestri ajal on vastunäidustatud (vt lõik 4.3).

Imetamine
Salitsülaadid ja selle metaboliidid erituvad väikestes kogustes rinnapiima. Kuna seni ei ole
täheldatud ravimi aeg-ajalt kasutamise kahjulikku mõju lapsele, ei ole vaja lühiajalise kuni 150 mg
annuse kasutamise korral rinnaga toitmist katkestada. Pikaajalise või suurte annuste (enam kui
150 mg ööpäevas) kasutamisel tuleb rinnaga toitmine katkestada.

Thrombo ASS ei oma toimet autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele.

Kõrvaltoimed on klassifitseeritud vastavalt nende raskusastmele ja esinemissagedusele:
Väga sage: (> 1/10)
Sage: (> 1/100 kuni < 1/10)
Aeg-ajalt: (> 1/1000 kuni < 1/100)
Harv: (> 1/10000 kuni < 1/1000)
Väga harv: (< 1/10 000)
Teadmata: (ei saa hinnata olemasolevate andmete alusel)

Vere ja lümfisüsteemi häired
Harv: veritsusaja pikenemine, trombotsütopeenia.

Pikenenud veritsusajaga verejooksud, nagu ninaverejooks, igemete veritsus ja naha veritsus.
Sümptomid võivad püsida 4…8 päeva pärast ravi lõpetamist atsetüülsalitsüülhappega.

Harva kuni väga harva on teatatud raskekujulisest veritsemisest nagu ajusisene veritsus, eriti eakatel
ravimata hüpertensiooni ja/või samaaegse hüübimisvastase raviga, üksikutel juhtudel võib olla
eluohtlik. Hemolüüsi või hemolüütilist aneemiat on täheldatud raskekujulise glükoos-6-fosfaat-
dehüdrogenaasi puudulikkusega patsientidel.

Immuunsüsteemi häired:
Aeg-ajalt: ülitundlikkusreaktsioonid, nt bronhospasm ja nahareaktsioonid.
Harv: ülitundlikkusreaktsioonid (üksikutel juhtudel eksudatiivne multivormne erüteem), kaasneda
võib vererõhu langus, düspnoe, anafülaktilised reaktsioonid ja angioneurootiline ödeem, eriti astmaga
patsientidel.

Ainevahetus- ja toitumishäired
Väga harv: hüpoglükeemia.
Atsetüülsalitsüülhape vähendab kusihappe eritumist. See võib põhjustada podagra ägenemist
eelsoodumusega patsientidel.

Närvisüsteemi häired
Üleannustamise sümptomid võivad olla: peavalu, vertiigo, segasus, kuulmishäired või kõrvakohin,
eriti lastel ja eakatel (vt ka lõik 4.9).

Respiratoorsed, rindkere ja mediastiinumi häired
Harv: astmahoo vallandumine.

Seedetrakti häired
Sage: seedetrakti häired nagukõrvetised, iiveldus, oksendamine, kõhuvalu ja kõhulahtisus, samuti
latentne seedetrakti veritsus (mikroveritsus).
Aeg-ajalt: seedetrakti veritsus, samuti seedetrakti põletik ja seedetrakti haavandid, mis harvadel
juhtudel võivad perforeeruda.
Raskekujulise maoveritsuse sümptomiteks võivad olla musta värvi väljaheide või veriokse. Sel juhul
tuleb viivitamatult arsti teavitada.

Thrombo ASS’i pikaajaline manustamine võib põhjustada rauavaegust, mis on tingitud verekaotusest
seedetrakti kaudu.

Maksa ja sapiteede häired
Väga harv: maksaensüümide taseme tõus.

Neerude ja kuseteede häired
Harv: suuremate annuste manustamine pikemate perioodide vältel võib põhjustada neerukahjustust.
Väga harv: äge neerupuudulikkus.

Kõrvaltoimete esinemissagedus tõus on annusest sõltuv.

Üldiselt tuleb eristada atsetüülsalitsüülhappe krooniline üleannustamine, millega kaasneb enamasti
kesknärvisüsteemi häired nagu uimasus, vertiigo, segasus ja iiveldus (salitsülism), ägedast
mürgistusest.

Atsetüülsalitsüülhappega ägeda mürgistuse korral on kõige olulisem aspekt happe-aluse tasakaalu
raske häire. Isegi terapeutilise annusega tekib higamissageduse tõusust respiratoorne alkaloos. Seda
kompenseeritakse vesinikkarbonaadi suurenenud eritumisega neerude kaudu, vere pH on normi piires.
Toksiliste annuste korral ei see kompensatsioonimehhanism piisav ja samuti vere pH, kuna
vesinikkarbonaadi kontsentratsioon langeb. Vere PCO väärtused võivad olla normi piires. Kliiniline
2
pilt tõenäoliselt viitab metaboolsele atsidoosile. Tegelikult on see respiratoorse ja metaboolse atsidoosi
kombinatsioon. Põhjused on järgnevad:
Toksilisest annusest tingitud hingamisehäire, happe kogunemine, osaliselt tingitud eritumise
vähenemisest neerude kaudu (etüülhape ja fosforhape, samuti salitsüülahpe, piimhape, äädikhape, jt),
mis põhjustab süsivesikute biotransformatsioonihäire. Lisaks esineb elektrolüütide tasakaaluhäire.
Esineb kaaliumi kadu.

Ägeda mürgistuse sümptomid
Kergekujulise ägeda mürgistuse sümptomid (200...400 µg/ml):
Happe-aluse tasakaaluhäire, elektrolüütide tasakaaluhäire (nt kaaliumi kadu), hüpoglükeemia,
nahalööve, samuti seedetrakti veritsus, hüperventilatsioon, tinnitus, iiveldus, oksendamine, nägemis-ja kuulmishäired, peavalu, vertiigo ja segasus.

Raskekujulise mürgistuse korral (enam kui 400 µg/ml) võivad esineda deliirium, treemor, düspnoe,
tugev higistamine, eksikoos, hüpertermia ja kooma.
Surmava mürgistuse korral saabub surm hingamispuudulikkuse tagajärjel.

Mürgistuse ravi
Atsetüülsalitsüülhappega mürgistuse ravi sõltub mürgistuse raskusastmest, staadiumist ja kliinilistest
sümptomitest. Need kattuvad üldiste meetmetega, et vähendada toimeaine imendumist, jälgida vee ja
elektrolüütide tasakaalu ning kehatemperatuuri ja hingamist.
Oluline on eritumise kiirendamine ja happe-aluse taskaalu ning elektrolüütide tasakaalu
normaliseerimine. Naatriumvesinikkarbonaadi ja kaaliumkloriidi intravenoosne manustamine, samuti
diureetikumide manustamine. Uriin peab olema aluseline, et suurendada salitsülaatide ioniseerumist ja
vähendada tubulaarset imendumist.
Rangelt soovitatav on verenäitajate jälgimine (pH, PCO , vesinikkarbonaat, kaalium, jt).
2
Rasketel juhtudel võib olla vajalik intensiivravi (aluseline forsseeritud diurees, hemodialüüs),
krampide korral diasepaami manustamine.

Farmakoterapeutiline grupp: trombotsüütide agregatsiooni inhibiitorid, välja arvatud hepariin
ATC-kood: B01AC06

Farmakodünaamilise toimed

Atsetüülsalitsüülhappe antitrombootiline toime põhineb tromboksaan A2-sünteesi pärssimises
trombotsüütides. See saavutatakse tsüklooksügenaasi asetüleerimisel, mille tulemusel tromboksaan-A2
süntees (trombotsüütide agregatsioon - prostaglandiinide toetus ja vasokonstriktsioon) inhibeeritakse
trombotsüütides. See on pöördumatu toime ja tavaliselt püsib trombotsüütide 8-päevase elutsükli
vältel.

Uued kliinilised kogemused kinnitavad atsetüülsalitsüülhappe tromboosivastast toimet isegi väikeste
annustega.
Atsetüülsalitsüülhapet kasutatakse ka harva esineva Kawasaki sündroomi raviks. Vastav annus pärineb
teaduslikust kirjandusest.

Atsetüülsalitsüülhape kuulub ka mittesteroidsete põletikuvastaste ainete (MSPVA) rühma, millel
esinevad analgeetilised, antipüreetilised ja antiflogistilised omadused, kuna inhibeerib
prostaglandiinide sünteesi.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Eksperimentaalsete andmete alusel võib eeldada, et ibuprofeen inhibeerib väikeses annuses
atsetüülsalitsüülhappe trombotsüütide agregatsiooni tekitava toime, kui neid manustatakse
samaaegselt. Ühes uuringus, kus ühekordselt manustati 400 mg ibuprofeeni 8 tundi enne või
30 minutit pärast kiirelt vabanevat atsetüülsalitsüülhappe annust (81 mg), ilmnes
atsetüülsalitsüülhappe toime nõrgenemine tromboksaani tekkele või trombotsüütide agregatsioonile.
Andmed on piiratud ja ex vivo andmete tõlgendamine kliinilisse praktikasse ei sisalda kindlaid
seisukohti ibuprofeeni pideva kasutamise kohta ning kliiniliselt mitteoluline toime on seotud
tõenäoliselt ibuprofeeni juhusliku kasutamisega.

Imendumine
Gastroresistentse tableti manustamise järgselt imendub atsetüülsalitsüülhape kaksteistsõrmiksooles.
Maksimaalne tase vereplasmas saabub 3 tundi pärast manustamist.

Jaotumine
Seondumine vereplasma valkudega sõltub kontsentratsioonist: on saadud väärtused 49%...70%
(atsetüülsalitsüülhape) ja 66% ...98% (salitsüülhape), vastavalt.
Thrombo ASS gastroresistentsed tabletid on bioekvivalentsed astetüülsalitsüülhappe vesilahusega,
kusjuures eriline ravimvorm tagab poolväärtusaja pikenemise 2 tunnilt 4 tunnile.

Salitsüülhape läbib platsentat ja eritub rinnapiima.

Biotransformatsioon
Atsetüülsalitsüülhape hüdrolüüsitakse peamiselt maksas, kuid ka soolestiku limaskestas ensüümide
abil salitsüülhappeks. Edasiselt salitsüülhape glükuroniseeritakse maksas.

Eritumine
Salitsüülhappe eritumine (85 % aluselise ja 10 % happelise uriiniga) nagu ka tema konjugaatide ja
derivaatide eritumine toimub peamiselt neerude kaudu.

Prekliiniliste katsete tulemused saadi pärast suukaudset, intranasaalset, subkutaanset ja intravenoosset
manustamist hiirtele, rottidele, merisigadele, küülikutele ja koertele.
Kroonilise toksilisuse uuringutes, milles kasutati atsetüülsalitsüülhappe terapeutilisi annuseid inimesel,
ei täheldatud märkimisväärseid erinevusi, võrreldes kontrollrühmaga.
In vitro katsed ei näidanud atsetüülsalitsüülhappe võimalikku mutageenset toimet.
Hiirte ja rottidega läbiviidud katsed ei tõestanud atsetüülsalitsüülhappe võimalikku kantserogeenset
toimet.
Reproduktsioonitoksilisus:
Loomkatsetes (roti ja koeraga), milles kasutati atsetüülsalitsüülhappe suuri annuseid, esines
teratogeenseid toimeid. Prenataalse kokkupuute järgselt kirjeldati järglastel implantatsioonihäiret,
embrüo- ja lootetoksilist toimet, samuti õppimisvõime häiret.

Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalne tselluloos
Kolloidne ränidioksiid, veevaba
Kartulitärklis
Talk
Glütserooltriatsetaat
Metakrüülhappe/etüülakrülaadi kopolümeeri (1:1) 30% dispersioon.

Ei kohaldata.

2 aastat

Hoida temperatuuril kuni 25 °C. Hoida blister välispakendis, valguse ja niiskuse eest kaitstult.

PVC/alumiinium blister
Pakendis 30 või 100 tabletti.
Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Erinõuded puuduvad.
Kasutamata ravimpreparaat või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.