Soovitused läbipõlemise ennetamiseks
Foto: ShutterstockLäbipõlemissündroomi all kannatajatel on igapäevased tegevused ilmselgelt saavutusega seotud tegevuste poole kaldu. Tööga seotud tegevusi on liiga palju, meeldivaid liiga vähe. Kuidas läbipõlemist ennetada ja vähendada? Vaata, milliseid praktilisi soovitusi annab Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja, kliiniline psühholoog ja psühhoterapeut Katri-Evelin Kalaus Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskusest Sensus.
Toitu tervislikult, liigu regulaarselt, maga piisavalt.
Ära tarvita alkoholi või tee seda ainult kontrollitud koguses ja sotsiaalselt, ära kasuta alkoholi negatiivsete emotsioonidega toimetulekuks.
Loo ja tea enda piire (tööaeg, puhkus, uni jms) ning ära ületa neid.
Õpi ära tundma enda ja oma kolleegide stressisümptomeid.
Õpi ülesandeid vajadusel delegeerima.
Ära ole hinnangute ori. Sa ei saa meeldida kõigile ja igal ajal.
Tee tööülesannete vahele pause. Mida tihedam on töögraafik, seda enam tee pause.
Üldine reegel: tee alati lõunapaus! Tee tööpäeva jooksul veel paar kohvi- vms pausi lisaks.
Planeeri eraldi aega töö peale mõtlemiseks, selle planeerimiseks ja organiseerimiseks.
Proovi olla oma töös korrastatud ja organiseeritud.
Planeeri tööülesandeid ette ja ole ettevalmistunud.
Juhi oma aega efektiivselt.
Õpi tegema töös mõõdukaid samme ja tööta sammudega, mis on sulle mugavad.
Õpi panema ülesandeid tähtsuse järjekorda.
Sea realistlikke eesmärke ja alaetappe nende saavutamiseks.
Leia oma nõrgad kohad sotsiaalsetes- ja suhtlemisoskustes ning tee samme nende parandamiseks.
Arenda kehtestamisoskusi ja ütle sagedamini „ei“.
Arenda ja vajadusel muuda oma tööharjumusi ning -graafikut selliselt, et see oleks sulle mugavam.
Arenda erinevaid meeldivaid tegevusi ja hobisid väljaspool oma tööaega.
Kui võimalik, eralda kodu ja töökeskkond.
Õpi oma tundeid ja mõtteid teistele oskuslikumalt avaldama.
Arenda oma probleemilahendusoskusi.
Ole lahke ja aktsepteeriv enda suhtes, kiida end.
Õpi oma vigadest, mitte ära karista end.
Vaata üle prioriteedid elus ja ära kuluta aega nendele tegevustele, mis ei aita sul sinna jõuda.
Taotle õiglast töökoormuse jaotust.
Kui võimalik, varieeri oma töörutiini ja väldi igavuse tekkimist. Arenda end.
Ära karda muutusi. Võta neid arenguvõimalustena.
Arenda oma erinevaid rolle isiklikus elus tööelu kõrval.
Ole oma eesmärkides realistlik ja ära luba midagi, mida sa täita ei suuda.
Mõtle realistlikult (mitte positiivselt).
Ära omista kogu oma identiteeti tööle.
Aktsepteeri, et on normaalne olla mõningates asjades keskpärane.
Ära lükka asju edasi. Proovi tegeleda keeruliste olukordadega siis, kui nad tekivad.
Tekita väljakutseid oma hirmudele, mitte ära väldi neid, ja ole valmis seda tehes mugavustsoonist välja tulema.
Õpi osutama, küsima ja vastu võtma abi, kui seda peaks vaja minema.
Ära häbene küsida nõu ja abi professionaalilt.
Autor:
Katri-Evelin Kalaus, kliiniline psühholoog, psühhoterapeut
Psühhiaatria ja Psühhoteraapia Keskus Sensus
Eesti Psühholoogide Liidu Kliinilise psühholoogia erialasektsiooni juhataja
Täisversioon artiklist ilmus ajakirjas Apteeker (oktoober 2015).