Peapööritus Autor: Ain-Elmar Kaasik
Peapööritus ehk vertiigo on haiguslik aisting, mille käigus tajutakse tegelikkuses mitteesinevat pöörlemist, kõikumist, vajumist jms. Tegemist on inimese keha ruumis orienteerumise häirega. Selle põhjuseks on ebaadekvaatsed vestibulaarsed või kehaaistingutega seotud närviimpulsid ning nende häiritud “töötlus” peaaju osades, mis reguleerivad tasakaalu ja koordinatsiooni. Peapöörituse põhjuste selgitamine lähtub eelkõige inimese kaebustest ja haiguse kulu üksikasjalikust hindamisest. Piltdiagnostika on vajalik vaid raskematel ja keerukamatel haigusjuhtudel, kui kesknärvisüsteemi haaratust ei saa üksnes kliinilistele andmetele tuginedes välistada.
Kaebuste laadi alusel võib peapööritus olla süsteemne või mittesüsteemne. Süsteemset peapööritust iseloomustab ümbruse näiline pöörlemine horisontaalpinnas, harva üles-alla kõikumine, harvem inimese enese pöörlemise või kõikumise tunne. Mittesüsteemne peapööritus on ebamäärasem ja mitmeti kirjeldatav: uimasus ja/või kõikumistunne, ebakindlustunne ja/või tasakaalutus. Peapööritushooga kaasneb sageli iiveldus ja oksendamine, lihtne tasakaalutus võib kulgeda kaasnevate nähtudeta. Mida raskem on peapööritushoog ja mida enam ta põhjustab vaevusi – pöörlemistunne (isik või ruum), sundasend voodis (võimetus isegi pead pöörata), iiveldus ja oksendamine –, seda tõenäolisem on selle perifeerne päritolu. Tavaliselt on siis tegemist sisekõrva vestibulaaraparaadi (tasakaaluelundi) häirega. Seetõttu diagnoosivad arstid sageli vestibulopaatiat.
Tsentraalse (ajukeskustest lähtuva) peapöörituse korral esinevad ka teised neuroloogilised sümptomid, iiveldus ja oksendamine tavaliselt puuduvad. Harvem täheldatakse ägedaid vestibulaarseid häireid koos kuulmise järsu nõrgenemisega ühest kõrvast. Vestibulaarsete häirete möödumisel jääb vaegkuulmine tavaliselt püsima ja sageli häirib isikut veel kohin või tinnitus kõrvas. Sel juhul diagnoositakse Ménière’i tõbe. Võrreldes vestibulopaatiaga, mille puhul kuulmisfunktsioon ei häiru, on klassikaline Ménière’i tõbi võrdlemisi harv tervisehäire. Mõlemad võivad kulgeda erineva raskusega, kuid teevad inimese sageli üsna abituks. Samas on tegemist iseparaneva haigusega, mida saab raviga vaid osaliselt mõjutada.
Ravimid on siiski kasulikud ägeda seisundi korral ning neid manustatakse mõni päev. Kestvamal tarvitamisel võivad nad aga tervenemist koguni pidurdada ning põhjustada ebasoovitavaid kõrvalnähte. Mõnikord tekitavad korduvad peapööritushood hirmutunnet ja nn vältivat käitumist. Sellisel juhul võib olla abi antidepressantidest.
Ägedate vestibulaarsete häirete möödumisel on oluline alustada kehalise treeninguga. Inimene peaks voodist tõusma niipea, kui vähegi suudab – esialgu ebamugavust (ebakindlust) tekitavad liigutused ja kehaasendi muutmine soodustavad seisundi paranemist. Krooniliselt avalduva häire korral on eelkõige abi spetsiaalsetest võimlemisharjutustest. Hea oleks hoolitseda ka üldise kehalise vormi eest. Soodsalt mõjub jalgrattasõit, tantsimine, ujumine.
Rehabilitatsiooniprogrammide rakendamise intensiivsus oleneb inimese vanusest, kehalisest vormist ja võimalikest muudest tervisehäiretest. Pigem tuleb kasuks tegevuse kestus kui selle maksimaalne intensiivsus. Rehabilitatsiooniprogrammid aitavad ka vanemaid inimesi, kelle tasakaaluhäired on tingitud nn mitmesest tundedefitsiidist (sensoorsest defitsiidist). Neid häireid ei saa leevendada ravimitega (tsinnarisiin, kavintoon jt), mida varem on sel eesmärgil püütud kasutada.
Vt ka Ménière’i tõbi, tasakaaluhäired.
![Peapööritus Peapööritus](/static/files/068/t225_peapooritus.jpg)
Seotud teemad
Nõuanded teemal: Neuroloogia
Veresooned
Tere! Mure selline, et juba üle kahe aasta olen vaevelnud paistes jalgade käes. Veresooned lähevad katki. Mis peaksin tegema? Käisin Pärnu haiglas ja mulle öeldi, et see pidi olema normaalne.
Kas hulgiskleroos?
6 päeva tagasi tekkis mul selline asi, et tööl arvutit vaadates tähed justkui virvendasid silme ees ja raske oli teksti fokusseerida. Märkasin, et sama asi on nutitelefoni või raamatut lugedes. Tekkis ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Kirja teel tõde ei selgu. Tuleb pöörduda nii silmaarsti kui neuroloogi vastuvõtule.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Peapõrutus.
Peale kukkumist tekkis kõnehäire. Kõiki sõnu ei saa korralikult välja öelda. Mälu korras ja teavuse kaotust ei olnud.
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Soovitan kohe pöörduda EMOsse lisauuringuteks.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika.
Jalakramp
Jalakrmpide kohta.
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Pildil nähtav turse räägib närvikahjustuse vastu - tuleb nõu pidada vasoloogi võika traumatoloogiga. Jalakrambid vanemas eas on tavalised ja esinevad sageli. Aitab lihaste venitusharjutus enne magamaminekut ...
Loe edasiSuured varbad surisevad ja valutavad
Umbes kaks-kolm nädalat tunnen mõnikord suurtes varavastes surinat või ka sellist kerget valu või isegi mitte valu, vaid ebamugavustunnet. Google pakub igasuguseid koledad ja vähem koledaid variante. Artriit ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Põhjuseid võib tõesti olla mitu. Kui varem või nüüd esinevad ka alaseljavalud, võib põhjus olla ka nimmelülidevahelise diski nihkes. kui probleem süveneb tuleb külastada neuroloogi.
Dr. Ain ...
Roietevaheline närvipõletik!
Tere! Mure selles et juba terve aasta kimbutab mind vaskul roietes olev närvipõletik käisin kaa selle teemal arstil ja tehti igaksjuhuks kopsupilt, vereanalüüsid ja südame uuringud need olid korras. Aga ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Võiksite pöörduda kiropraktiku või manuaalterapeudi poole.
Dr. Ain Pajos
Neurodiagnostika
Lapse peavalu
Tere. Mida arvata lapsel sellisest peavalust.
Hakkas kui ta oli kuskil 3-ne, olid peavalu paari sekundiline otsa ees. Vahel oli mitu kuud vahet vahel oli nädalas mitu korda. Valuvaigistit kunagi ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Sage ekraanide jälgimine võib olla peavalude põhjuseks. Kui perekonnas esineb migreen on võimalik ka migreenihoogude varajane algus. Valude kordumisel ja intensiivistumisel tuleks uuesti pöörduda lasteneuroloogi ...
Loe edasijalalabad valutavad
mõlemal jalal valutavad jalalabad, just varvaste tallalaused ,oleks nagu padi all , jalalabad pealt paistes ,nagu põletikuline tunne ,kuumad ,jalad pidevalt lähevad krampi , eriti sääred ,vahest ka ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Paistetus viitab põletikuseisundile liigestes. Tuleks pöörduda ortopeedi poole.
Dr. Ain Pajos
Neuroloog
Tere. Kas saaks selgitust tulemustele?
Kirjeldus: SPONDYLOGRAMMID LUMBO-SAKRAALOSAST 2- SUUNAS 5 nimme-tüüpi lüli, kerge skolioos paremale.Lülikehade kõrgused ii, tagant ühisel joonel, nimmelordoos säilinud. L4/5 lülivahe ahenenud ja samas ...
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Pildil on kirjelduse järgi 4 ja 5 nimmelülidevahelise diski kahjustatuse tunnused. Võivad esineda korduvad alaseljavalud aga ka valud ja suremistunded sääres ja labajalas.
Dr. Ain Pajos
Loe edasi
Tahtmatud liigutused
Tere! Minu 16.aastane poeg krimmassitab tihti paremat silma. Mida sellega teha annaks?
![Ain Pajos](/static/files/075/ts_ain-pajos.jpg)
Vastas dr Ain Pajos
Tavaliselt algavad vastutahtelised liigutused (tikid) enne 10 eluaastat, nende taandumine tekib sageli peale puberteeti. Raviga on võimalik neid vaigistada. Tuleb külastada neuroloogi.
Dr. ...
Vaata kõiki nõustamisi