Mida teeb madal testosteroonitase mehe tervisega?
Testosteroon on meeste peamine suguhormoon, mis pole seotud ainult seksuaalsusega, vaid mõjutab ka üldist vaimset võimekust ja kehalisi protsesse, nagu luude ja lihaste areng ning jõudluse säilitamine. Sellest, mida teeb madal testosteroonitase mehe tervisega ja millised terviseohud kaasnevad testosteroonitaseme tõstmisega erinevate ainete abil, räägib Confido Digikliiniku üldarst ja uroloogia eriala arst-resident dr Markus Kiili.
Testosterooni normaalne tase sõltub paljudest faktoritest ja võib olla inimeseti erinev. „Meest ja tema kaebusi tuleb vaadata tervikuna. See tase, mille foonil võivad ühel esineda kaebused, võib teisel olla täiesti normipärane,“ ütleb dr Kiili. Sagedasemad madalale testosteroonitasemele viitavad tunnused on
- libiido langus ja erektsioonihäired,
- meeleolu langus ja depressioon,
- mäluhäired ja keskendumisvõime langus,
- lihasmassi ja -jõudluse langus.
Raskemate kaebustena võivad esineda spermatosoidide hulga langus ja viljakusprobleemid, günekomastia ehk naiseliku rinna teke, meheliku karvakasvu vähenemine ja juuste väljalangemine ning munandite suuruse vähenemine.
Olulised on mehe elustiiliharjumused
Dr Kiili selgitab, et elu jooksul testosterooni tase kõigub. Tippu jõuab see 20. eluaastates ning seejärel hakkab vanuse kasvades paratamatult suuremal või väiksemal määral langema. Siiski on mitmeid mõjutatavaid tegureid, mida tasub silmas pidada tervisliku testosteroonitaseme hoidmisel.
„Suuresti mängivad rolli mehe elustiiliharjumused: tasakaalustatud toitumine ja normaalse kehakaalu hoidmine, regulaarne füüsiline aktiivsus, mõnuainetest hoidumine (alkohol, narkootilised ained ja tubakatooted), piisav uni ja stressitaseme optimeerimine,“ selgitab ta.
Teisalt mõjutavad testosteroonitaset kaasuvad haigused ja seisundid, mis samuti võivad olla eelkirjeldatud harjumuste tagajärg. „Näiteks suhkruhaigus või südame- ja veresoonkonnahaigused. Kroonilistest haigustest tasub veel välja tuua neerupuudulikkuse, maksatsirroosi ja mõned nakkushaigused (HIV, AIDS). Testosteroonitaset võivad mõjutada ka igapäevaselt tarvitatavad ravimid, näiteks antidepressandid,“ loetleb dr Kiili.
Kuidas mõjuvad organismile steroidid?
Madalat testosteroonitaset üritatakse sageli tõsta toidulisandite ja ravimitega, näiteks steroididega. Millised on nende manustamisega seotud riskid? „Steroidide all mõeldakse meeste kontekstis tavaliselt anaboolseid androgeense toimega aineid. Siia alla loetakse enamasti ka hormoonasenduseks kasutatav testosteroon,“ selgitab dr Kiili.
„Oma olemuselt on anaboolsed steroidid naturaalselt esinevat testosterooni ja selle toimet imiteerivad ained, mis aktiveerivad samu retseptoreid nagu normaalne testosteroon, kohati isegi suuremal määral. Selliste ainete alla kuuluvad näiteks nandroloon ja stanosolool. Sageli äritsetakse nende ainetega althõlma ning tavaliselt tarvitavad neid inimesed, kellel loomuliku testosteroonitasemega probleemi ei olegi, vaid kes tahavad parandada sportlikku sooritust, eriti jõusaalis.“
Dr Kiili sõnul võib nende kasutamine noores eas viia kasvuhäireteni, põhjustada agressiivset käitumist ning suurendada psühhiaatriliste häirete esinemist. „Teatud grupil anaboolsete steroidide kasutajatel muutub see sõltuvusharjumuseks, millest on keeruline loobuda. Pikaajalisel kasutamisel võivad need ained tekitada ohtlikke ja ka pöördumatuid kõrvaltoimeid paljudes elundkondades,“ ütleb ta.
„Ohtlikumad kõrvaltoimed on seotud südame- ja veresoonkonnaga – suureneb risk kõrgvererõhktõve tekkeks, tekivad arterite kahjustused ja suureneb tromboosi risk. Ohtlikumad tagajärjed võivad olla isegi insult või südameinfarkt,“ kirjeldab dr Kiili.
„Meestel võib väheneda munandite suurus ja spermatosoidide hulk, tekkida androgeenne alopeetsia ja naiselikud rinnad. Samuti suureneb raske akne tekke oht. Ebasteriilsel steroidide süstimisel võib süstipiirkonnas kujuneda infektsioonikolle, mis võib vajada dreneerimist ja antibakteriaalset ravi.“
Toidulisandid on enamasti ohutud
Toidulisandeid võtavad sageli mehed, kelle testosteroonitase on normis, kuid kes soovivad seda tõsta veelgi paremate tulemuste saavutamiseks, näiteks spordis. „Legaalselt on nii apteegis kui ka spordipoodides saadaval palju erinevaid toidulisandeid ning nende tarvitamine on trennifanaatikute seas üsnagi levinud tegevus,“ ütleb dr Kiili.
„Enamikes nendest lisanditest on põhilised komponendid tsink, magneesium, seleen, L-arginiin ning mitmed taimsed ekstraktid, nagu mugulkressi (maca) juur, mis kõik peaksid hõlbustama testosterooni naturaalset tootmist. Selliste toidulisandite normaalses koguses tarvitamine on enamasti ohutu,“ lisab ta.
Millal peaks pöörduma arsti poole?
Nagu mainitud, võib optimaalne testosteroonitase olla meestel erinev. Kuidas siis ära tunda hetk, kui on vaja pöörduda arsti poole? „Testosteroonitaseme langusele viitavad kergemad sümptomid võivad olla näiteks pidev väsimus, meeleolu langus, madal libiido või füüsilise võimekuse vähenemine. Rohkem häirivad kaebused võivad olla põhjustatud ohtlikumast seisundist, seepärast on oluline teha põhjalik läbivaatus ja täiendavad uuringud,“ sõnab dr Kiili.
Kindlasti peab pöörduma arsti poole, kui:
- esinevad mäluhäired ja keskendumisraskused,
- tekivad „kuumahood“ koos higistamisega,
- tekivad naiselikud rinnad,
- esinevad viljakusprobleemid,
- esineb munandite suuruse vähenemist või munandite püsivat valu.
Dr Kiili ütleb, et kui ohtlikud seisundid põhjustena on välistatud, siis tasub kindlasti küsida üle patsiendi igapäevaharjumuste kohta, mis võivad testosteroonitaset mõjutada, ning nende suhtes patsienti nõustada, näiteks suitsetamisest loobuma. „Testosteroonitaseme tõstmiseks ja normaliseerimiseks on võimalik alustada testosterooni asendusravi. Selle läbiviimist peab ravi optimeerimiseks jälgima meestearst. Tänapäeval on Eestis testosterooni asendusraviks olemas nii testosterooni süstitav ravimvorm kui ka nahale määritav geel,“ lausub dr Kiili.