Hambad Autor: Helen Pullisaar

Hambad. Hammaste areng saab alguse juba looteeas. Raseduse 6. nädalal hakkavad lootel moodustuma piimahammaste algmed ja 3. raseduskuu lõpuks on nii üla- kui alalõualuus välja arenenud 10 piimahambaalget. Ka osa jäävhammaste algmeid moodustub juba raseduse ajal.

Piimahammaste tulek algab harilikult 5.– 6. elukuul, kuid see ajavahemik võib varieeruda

3.–4. elukuust kuni 10.–12. elukuuni. Piimahammaste lõikumine lõpeb 2,5–3 aasta vanuses.

Piimahambaid on kokku 20 ning nad jagunevad lõike-, silma- ja purihammasteks, kusjuures kummaski lõualuus on 4 lõike-, 2 silma- ja 4 purihammast. Esimesena ilmuvad suhu alumised lõikehambad, seejärel ülemised lõikehambad. Esimesed purihambad lõikuvad enne silmahambaid, viimasena tulevad suhu teised purihambad. Jäävhammaste lõikumine algab 6. eluaastal. Jäävhambaid on kokku 28–32, kummaski lõualuus on 4 lõike-,

2 silma-, 4 eespuri- ja 4–6 purihammast. Esmalt tuleb piimahammaste rea lõppu esimene jääv purihammas. Enne seda algab piimahammaste juurte resorbeerumine ehk imendumine, mistõttu piimahambad hakkavad liikuma ja tulevad ära. Esimestena tulevad ära alumised lõikehambad ning nende asemele lõikuvad 6.–7. eluaastal alumised jäävlõikehambad. Järgmisena toimub ülemiste lõikehammaste vahetumine. Esimesed eespurihambad lõikuvad 9.–10. eluaastal, silmahambad 10.–11. eluaastal, teised eespurihambad 11.–12. eluaastal ning teised tagapurihambad 12–13 aasta vanuses. Kolmandad tagapurihambad ehk tarkusehambad ilmuvad viimastena 16–25 aasta vanuses. Sageli võivad need aga jääda lõikumata või puududa täielikult. Jäävhambad erinevad piimahammastest oma suuremate mõõtmete poolest. Võrreldes piimahammaste sinakasvalge tooniga, on jäävhambad värvilt kollakamad.

Hambal eristatakse igemepealset osa, mida nimetatakse hambakrooniks, ning hambasombus ehk alveoolis paiknevat osa, mida nimetatakse hambajuureks. Vahepealne igemega kaetud osa on hambakael. Hambajuurt katab hambajuureümbris ehk parodont (hammast hambasompu kinnitavate sidemete süsteem). Peamine hambakude on hambaluu ehk dentiin. Krooniosas katab hambaluud hambaemail ehk hambavaap, mis on organismi tugevaim kude. Juurepiirkonnas hambaluud katvat kude nimetatakse juuretsemendiks. Hamba keskel paikneb hambasäsi ehk -pulp, mis sisaldab veresooni, närvilõpmeid ja sidekude. Veresooned ja närvilõpmed sisenevad hambasse juuretipu ava kaudu. Veresooned tagavad hambakudede varustamise toitainete ja hapnikuga, närvilõpmed on valuretseptorid.

Hamba ehitus. Piimahambad: 1 – lõikehambad (I – keskmine, II – külgmine), 2 – silmahambad (III), 3 – purihambad (IV – esimene, V – teine). Jäävhambad: 1 – lõikehambad (I – keskmine, II – külgmine), 2 – silmahambad, 3 – eespurihambad (I – esimene, II – teine), 4 – purihambad (I – esimene, II – teine, III – kolmas purihammas ehk tarkusehammas).