Miks tunneme end väheses päevavalguses nii väsinuna?
Vähene päevavalgus ja väsimus – see tundub olevat levinud probleem, millega sügistalvel arsti poole pöördutakse. Inimene ei ole terve, aga samas ei ole ka haige. Mis võib olla põhjus – kas kehas on mõne aine puudus – ja kuidas energiat tagasi saada, selgitab Confido üldarst, uroloogia resident dr Markus Kiili.
Sügistalvine ilm ei too endaga kaasa ainult karedat tuult ja rohkemat viibimist siseruumides. Paljud tunnevad ennast sellel perioodil ka enam kurnatud ja väsinuna, ent samal ajal magamis- või toitumisharjumustes midagi otseselt muutnud ei ole. Tihtipeale pöördutakse selle murega arstile, aga ometi on analüüsid tavaliselt haigusliku leiuta ning kaebustele selget põhjust omistada ei ole võimalik.
Melatoniin paneb magama
Inimese füüsiline ja vaimne heaolu sõltub paljudest teguritest ning talve saabudes väheneb ka kokkupuude loomuliku päikesevalgusega. Päevavalgus omakorda mõjutab meie tsirkadiaanrütmi, mis varajase pimeduse foonil tekitab kehas tunde, et kätte on jõudnud aeg magama minna. Peamise mehhanismina saab siin välja tuua melatoniini suurenenud tootmise pimeduse saabumisel. Melatoniin on ajus käbinäärme toodetav hormoon, mille tootmisaktiivsus sõltub silmades paiknevate fotoretseptorite aktiveerumisest. Pimeduse saabumisel kaob neid aktiveeriva päikesevalguse mõju ning suureneb melatoniini tootmine. Selle tõttu tekib väsimus kiiremini, sest organism arvab, et on aeg magama minna. Kuna hommikul on päikesevalguse aktiivsus samuti väiksem ja päike tõuseb võrreldes suveperioodiga hiljem, siis on hommikul, eriti varahommikul ärgates organismil tunne, et pole veel õige aeg.
D-vitamiini madal tase
Päikesevalgus on vajalik ka D-vitamiini tootmiseks kehas. D-vitamiini madal tase on vereanalüüsides sage leid, kui pöördutakse arstile väsimuse põhjuste uurimiseks. Kuigi talvisel ajal päike paistab, siis enamasti ei ole sellega kokkupuude piisav, et tagada vajalik D-vitamiini naturaalne tootmine.
D-vitamiini puudusele võivad viidata väsimus, unehäired, nõrkus, aga ka meeleolu langus. Eesti kliimas on talvisel ajal soovitatav tarvitada D-vitamiini preparaate, et tagada organismile piisav tase.
Hooajaline depressioon
Sügisel ja talvel tekkiva väsimustunde üheks põhjuseks peetakse ka tüüpilisest depressioonist eristatavat n-ö hooajalist depressiooni (ingl seasonal affective disorder). Selle tunnused on praktiliselt samad nagu tüüpilisel depressioonil, ent seda seostatakse just kindlate aastaaegadega, peamiselt sügistalvise perioodiga.
Pakutud on mitmeid võimalikke tekkepõhjuseid, sealhulgas nii D-vitamiini puudust kui ka melatoniini suurenenud tootmist pimeda tõttu.
Kuidas vähendada pimeda ajaga kaasnevat väsimust?
Pimeda ajaga kaasnev meeleolu langus on meie kliimas sage ning kahjuks paratamatu, kuid siiski on võimalik selle vähendamisele ise kaasa aidata. Soovitatav on:
- suurendada kokkupuudet päikesevalgusega, eriti hommikusel ajal;
- tagada piisav füüsiline koormus, et hoida üleval keha üldist energiataset;
- tarvitada D-vitamiini, kui selle tase on madal;
- toituda mitmekesiselt, et tagada kehale vajalikud vitamiinid ja mineraalained;
- maandada stressi ning mitte üritada kõiki tegevusi ära teha valgel ajal.
Tänapäeval on müügil ka Põhjamaades levinud kunstlikud päikesevalguse imiteerijad, mille abil saab vähendada melatoniini tootmist, kui kellaaeg magama minemiseks on veel liiga varane.