Õhkrind Autor: Helle Leesik

Õhkrind ehk pneumotooraks on haigusseisund, mille korral õhk on sattunud kopsukelmeõõnde. Tavaliselt on kopsu katva ja rindkereseina seestpoolt vooderdava kopsukelme vahel negatiivne rõhk. Õhu sattumisel kopsukelmeõõnde langeb kops kokku – tekib kopsu kollaps ja kokkulangenud kopsuosa ei saa enam oma funktsiooni täita. Kui pleuralestmete vahel on liiteid, ei pruugi kokku langeda kogu kops, vaid osa kopsust, sel juhul kujuneb osaline õhkrind. Suure õhukogumi puhul ühel pool võib toimuda keskseinandi elundite nihkumine vastaspoolele, millest sugeneb verevoolu takistus.

Õhkrinna põhjuseks võib olla rindkerevigastus või kopsuhaigused (tuberkuloos, kopsupuhitus, tsüstid jt), mille korral on võimalik kopsukoe ja seda katva pleura kahjustus/vigastus ning õhu sattumine pleuraõõnde. Mõnikord tekib õhkrind ka seni tervel inimesel, kellel võis siiski olla kopsus nn nõrk koht, näiteks kaasasündinud tsüst.

Esmaabi rindkerevigastuse tõttu tekkinud õhkrinna puhul on järgmine:

– suruda  rindkerehaav käega kinni, panna haavale lapp, katta see õhkupidava materjaliga (nt kilega) ja kinnitada kleepplaastriga;

– seada haige poolistuvasse asendisse, teadvuseta haige küliliasendisse, vigastatud rindkerepool all;

– toimetada kannatanu kiiresti haiglasse;

– kui pärast kilesideme paigaldamist tekib äkki hingamispuudulikkus, tuleb kohe avada sideme üks serv.

Õhkrinna tunnusteks on järsku tekkiv tugev valu ühel pool rindkeres ning õhupuudus, raskematel juhtudel võib järgneda minestus. Diagnoosi kinnitab radioloogiline uuring. Vahel leitakse õhkrinna tekke järel seni diagnoosimata kopsuhaigus.

Õhkrinnaga haigele tuleb anda rahu ja ta peab vältima kehalist pingutust. Kui õhukogum on väike, võib see ise imenduda mõne päeva jooksul. Suurema õhukogumi peab võimalikult kiiresti eemaldama, et kokkusurutud kops saaks oma kuju taastada. Õhk eemaldatakse dreenimise abil. Kui õhkrind tekkis ühenduses mingi kindla kopsuhaigusega, tuleb seda haigust ravida. Korduvate õhkrinnaepisoodide puhul rakendatakse kirurgilist ravi: kahjustunud kopsuosa eemaldatakse. Haiguse kulg ja prognoos on tavaliselt soodne.