Tüükad Autor: Helgi Silm

Tüükad on inimese papilloomiviiruse poolt põhjustatud healoomulised kasvajad nahal ja/või limaskestadel. Tüükaid võib esineda igas vanuses inimestel, kuid väga harva imiku- ja väikelapseeas. Koolilastel täheldatakse sagedamini harilikke tüükaid (nn soolatüükaid), mis paiknevad labakäte ja sõrmede selgmistel pindadel, noorematel lastel ka jalataldadel, näol ja põlvedel. Haigestutakse sagedamini 10–16 aasta vanuses. Viiruse ülekanne toimub kas otsese (inimeselt inimesele) või kaudse (käterätid, esemed) kontakti teel. Nahk jalataldadel nakatub sageli saunas, duširuumis ja ujumisbasseinis. Haigestumist soodustavateks teguriteks on naha mikrotraumad ja matseratsioon (pehmenemine). Tüükaid võib edasi kanda naha teistesse piirkondadesse sõrmeküünte närimisel või habemeajamisel. Nakatumine sõltub ka inimese immuunsusest. Eriti nakkavad on tüükad anaal- ja genitaalpiirkonnas. Tüükad paiknevad kas üksikult või rühmadena. Varajases arengujärgus on nad nähtavad roosakaspunaste sõlmekestena, mis aja jooksul muutuvad pealt hallikaks, ebatasaseks, kõvaks ning kasvavad kuni 1 cm suuruseks. Näol, peanahal, kaelal ja nahavoltides võivad tüükad välja venida ning muutuda näsajateks kuni niitjateks. Küünevallilt laieneb protsess edasi küünele ja tagajärjeks on küüneplaadi lagunemine. 

Ravimeetodi valik sõltub tüügaste asukohast, inimese vanusest, haiguse kestusest ja ulatusest. Oluline on vähendada soodustavate tegurite mõju: hoida jäsemed soojad, mis parandab nende verevarustust, loobuda suitsetamisest, vältida liighigistamist, kontrollida korduvnakatumise ohu tõttu tüügaste olemasolu teistel perekonnaliikmetel. Võimaluse korral katkestatakse isegi hormoon- ja immunosupressiivne ravi. Peamiselt lastel kätel või näos esinevaid laia sileda pehme pinnaga mõnemillimeetrise läbimõõduga lamedaid tüükaid ei ravita, need paranevad iseeneslikult. Harilike tüügaste ravis kasutatakse eelistatult kooriva toimega vahendeid – piim- ja salitsüülhapet sisaldavaid lahuseid ja plaastreid, mis on apteekides käsimüügis saadaval. Tõhus on tüügaste ravis ka krüoteraapia (külmutamine vedela lämmastikuga), kuid selle kasutamise määrab kindlasti arst. Viiruslikke tüükaid tuleb eristada konnasilmadest, aga ka mitteviiruslikest (mittenakkuslikest) vanuritüügastest.

Vanuritüügas on sünnimärki meenutav healoomuline seborröaline keratoos (naha sarvkihi paksenemus). Tavaliselt esineb see heleda või tumepruuni, kuni mõnesentimeetrise läbimõõduga tüükalise moodustisena, mida leidub kehatüvel rühmadena. Tüükad ilmuvad enamasti üle 40-aastastel. Tavaliselt ei põhjusta nad vaevusi, kuid vahel võivad sügeleda. Ravis kasutatakse krüoteraapiat.

Vt ka konnasilm.

Vanuritüügas.