PRILIGY

Enneaegse seemnepurske ravi 18...64-aastastel täiskasvanud meestel.

Dapoksetiini tohib määrata ainult patsientidele, kellel esinevad kõik järgmised kriteeriumid:
- aeg, mis kulub intravaginaalse seemnepurske toimumiseni, on lühem kui kaks minutit;
- püsivalt või perioodiliselt esinev seemnepurse pärast minimaalset seksuaalset stimulatsiooni
enne penetratsiooni, selle ajal või vahetult pärast seda ning enne, kui patsient seda soovib;
- enneaegne seemnepurse tekitab olulist stressi mehele ja probleeme partnersuhetes;
- ebapiisav kontroll seemnepurske üle;
- enneaegse seemnepurske esinemine enamusel vahekorra katsetest 6 eelneva kuu jooksul.

Dapoksetiin on vastavalt vajadusele kasutatav ravim, mida tohib manustada ainult enne eeldatavat
seksuaalset tegevust. Dapoksetiini ei tohi määrata seemnepurske edasilükkamiseks meestele, kellel ei
ole diagnoositud enneaegset seemnepurset.

Täiskasvanud mehed (vanuses 18…64 aastat)
Soovitatav algannus on kõigil patsientidel 30 mg, võetuna vastavalt vajadusele ligikaudu 1...3 tundi
enne seksuaalset tegevust. Ravi Priligy'ga ei tohi alustada 60 mg annusega.

Priligy ei ole ette nähtud pidevaks igapäevaseks kasutamiseks. Priligy't tohib võtta ainult enne
eeldatavat seksuaalset tegevust. Priligy't ei tohi võtta sagedamini kui üks kord iga 24 tunni jooksul.

Kui 30 mg annusega saavutatud individuaalne ravivastus on ebapiisav ja patsiendil ei ole tekkinud
mõõdukaid või raskeid kõrvaltoimeid ega prodromaalsümptomeid, mis viitavad minestuse tekkeohule,
võib annust suurendada maksimaalse soovitatava annuseni 60 mg, mida võetakse vastavalt vajadusele
ligikaudu 1…3 tundi enne seksuaalset tegevust. 60 mg annuse puhul on kõrvaltoimete
esinemissagedus ja raskusaste suurem.

Kui patsiendil esines algannusega ortostaatiline reaktsioon, ei tohi annust 60 mg-ni suurendada (vt
lõik 4.4).

Pärast esimest nelja ravinädalat (või pärast vähemalt 6 raviannust) peab arst läbi viima hoolika
individuaalse Priligy kasu/riski hindamise, et otsustada, kas ravi jätkamine Priligy'ga on asjakohane.

Andmed Priligy efektiivsuse ja ohutuse kohta kasutamisel kauem kui 24 nädala jooksul on vähesed.
Kliinilist vajadust Priligy ravi jätkamiseks ja riski-kasu tasakaalu tuleb hinnata vähemalt kord iga
kuue kuu järel.

Eakad (65-aastased ja vanemad)
Priligy efektiivsus ja ohutus 65-aastastel ja vanematel patsientidel ei ole kindlaks tehtud (vt lõik 5.2).

Lapsed
Puudub Priligy asjakohane kasutus lastel enneaegse seemnepurske näidustusel.

Neerukahjustusega patsiendid
Kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientide puhul on soovitatav ettevaatus. Priligy't ei ole
soovitatav kasutada raske neerukahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.4 ja 5.2).

Maksakahjustusega patsiendid
Priligy on vastunäidustatud mõõduka ja raske maksakahjustusega patsientidele (Child-Pugh klass B C) (vt lõigud

ja 5.2).

Patsiendid, kes on teadaolevalt CYP2D6 aeglased metaboliseerijad või saavad ravi tugevate CYP2D6
inhibiitoritega
Patsientidel, kellel on teadaolevalt CYP2D6 aeglase metaboliseerija genotüüp või kes saavad ravi
tugevate CYP2D6 inhibiitoritega, on annuse suurendamisel 60 mg-ni soovitav rakendada ettevaatust
(vt lõigud 4.4, 4.5 ja 5.2).

Patsiendid, kes saavad ravi CYP3A4 mõõdukate või tugevate inhibiitoritega
Tugevate CYP3A4 inhibiitorite samaaegne kasutamine on vastunäidustatud. Mõõdukate CYP3A4
inhibiitoritega ravitud patsientidel peab annus piirduma 30 mg-ga ning soovitav on ettevaatus (vt
lõigud 4.3, 4.4 ja 4.5).

Manustamisviis

Suukaudne. Tabletid tuleb alla neelata tervelt, et vältida mõru maitset. Soovitatav on võtta tablette
koos vähemalt ühe klaasitäie veega. Priligy’t tohib võtta koos toiduga või ilma (vt lõik 5.2).

Ettevaatusabinõud enne ravimpreparaadi käsitlemist või manustamist
Enne ravi alustamist vt lõik 4.4 „Ortostaatiline hüpotensioon“.


4.3

Ülitundlikkus toimeaine või lõigus 6.1 loetletud mis tahes abiainete suhtes.

Südame oluline patoloogiline seisund, nt:
- Südamepuudulikkus (NYHA klass II...IV)
- Südame juhtehäired, nt AV blokaad või siinussõlme nõrkuse sündroom
- Oluline südame isheemiahaigus
- Oluline südameklappide haigus
- Anamneesis minestamine.

Mania või raske depressioon anamneesis.

Samaaegne ravi monoaminooksüdaasi inhibiitoritega (MAOI-d) või 14 päeva jooksul pärast ravi
lõpetamist MAOI-dega. Samuti ei tohi manustada MAOI-d 7 päeva jooksul pärast Priligy ravi
lõpetamist (vt lõik 4.5).

Samaaegne ravi tioridasiiniga või 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist tioridasiiniga. Samuti ei tohi
manustada tioridasiini 7 päeva jooksul pärast Priligy ravi lõpetamist (vt lõik 4.5).

Samaaegne ravi serotoniini tagasihaarde inhibiitoritega [selektiivsed serotoniini tagasihaarde
inhibiitorid (SSRI-d), serotoniin-norepinefriini tagasihaarde inhibiitorid (SNRI-d), tritsüklilised
antidepressandid (TCA-d)] või muud ravimid/taimsed preparaadid, millel on serotoninergiline toime
[nt L-trüptofaan, triptaanid, tramadool, linesoliid, liitium, lihtnaistepuna ürt (Hypericum perforatum)]
või 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist nende ravimitega/taimsete preparaatidega. Samuti ei tohi
manustada neid ravimeid/taimseid preparaate 7 päeva jooksul pärast Priligy ravi lõpetamist (vt
lõik 4.5).

Samaaegne ravi tugeva CYP3A4 inhibiitoriga nagu ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, sakvinaviir,
telitromütsiin, nefasodoon, nelfinaviir, atasanaviir jt (vt lõik 4.5).

Mõõdukas ja raske maksakahjustus.

Üldised soovitused

Priligy on näidustatud ainult enneaegse seemnepurske diagnoosiga meestele, kes vastavad kõigile
tingimustele, mis on loetletud lõikudes 4.1 ja 5.1. Priligy't ei tohi määrata meestele, kellel ei ole
diagnoositud enneaegset seemnepurset. Meestel, kellel ei esine enneaegset seemnepurset, ei ole
tõestatud ravimi ohutus ning puuduvad andmed seemnepurset edasilükkava toime kohta.

Teised seksuaalfunktsiooni häire vormid

Enne ravi tuleb teiste seksuaalfunktsiooni häire vormidega, sh erektsioonihäirega isikud arsti poolt
hoolikalt läbi vaadata. Priligy’t ei tohi kasutada erektsioonihäirega meestel, kes kasutavad PDE5
inhibiitoreid (vt lõik 4.5).

Ortostaatiline hüpotensioon

Enne ravi alustamist peab arst läbi viima hoolika meditsiinilise läbivaatuse, sh võtma ortostaatiliste
haigusjuhtude anamneesi. Enne ravi alustamist tuleb teaostada ortostaatiline test (vererõhu ja pulsi
väärtused seisvas ja lamavas asendis). Kui anamneesis esineb dokumenteeritud või kahtlustatav
ortostaatiline reaktsioon, tuleb ravi Priligy’ga vältida.


Kliinilistes uuringutes on teatatud ortostaatilisest hüpotensioonist. Ravimi väljakirjutaja peab
nõustama patsienti, et juhul kui tal tekivad võimalikud prodromaalsümptomid, nagu joobnud tunne
vahetult pärast püsti tõusmist, tuleb otsekohe heita pikali nii et pea on allpool kui ülejäänud keha või
istuda maha ja panna pea jalgade vahele, kuni sümptomid mööduvad. Ravimi väljakirjutaja peab
samuti patsienti informeerima, et ta ei tõuseks kiiresti püsti pärast pikaajalist lamamist või istumist.

Suitsiid/suitsiidimõtted

Depressiooni ja teiste psühhiaatriliste häiretega laste ja noorukite lühiajalistes uuringutes suurendasid
antidepressandid, sh SSRI-d võrreldes platseeboga suitsiidimõtete ja suitsidaalsuse riski. Üle 24-
aastastel täiskasvanutel ei ole lühiajalised uuringud näidanud suitsiidiriski suurenemist
antidepressantide kasutamisel võrreldes platseeboga. Kliinilistes uuringutes Priligy kasutamise kohta
enneaegse seemnepurske ravis ei esinenud selget viidet ravist tingitud suitsidaalsusele, kui võimalikke
suitsidaalseid kõrvaltoimeid hinnati Kolumbia suitsiidihinnangu klassifikatsiooni algoritmi (C-CASA
- Columbia Classification Algorhythm of Suicide Assessment), Montgomery-Asbergi depressiooni
hinnanguskaala (Montgomery-Asberg Depression Rating Scale) või Beck’i II depressiooniuuringu
(Beck Depression Inventory-II) abil.

Minestus

Patsiente tuleb hoiatada, et nad väldiksid situatsioone, sh autojuhtimine või ohtlike masinate
käsitsemine, mis võiksid lõppeda vigastusega, kui neil peaks esinema minestus või selle eelnähud,
nagu pearinglus või joobnud tunne (vt lõik 4.8).

Võimalikest prodromaalsümptomitest nagu iiveldus, pearinglus/joobnud tunne ja rohke higistamine
teatati platseeboga võrreldes suurema esinemissagedusega patsientidel, keda raviti Priligy’ga.

Kliinilistes uuringutes täheldatud iseloomuliku teadvuskaoga, bradükardiaga või siinusrütmi
seiskumisega Holter monitoriga patsientide sünkoobi juhtude etioloogia on ilmselt vasovagaalne ning
enamasti esines see esimese 3 tunni jooksul pärast annuse manustamist, pärast esimest annust või
seoses kliinilise uuringu protseduuridega (nt vereanalüüsi võtmine, ortostaatilised manöövrid ja
vererõhu mõõtmised). Võimalikud prodromaalsümptomid, nagu iiveldus, pearinglus, joobnud tunne,
südamepekslemine, asteenia, segasus ja rohke higistamine esinesid üldiselt esimese 3 tunni jooksul
pärast annustamist ning eelnesid tihti minestusele. Patsiendid peavad olema teadlikud, et nad võivad
Priligy ravi jooksul mistahes ajahetkel minestada, seda koos eelnähtude esinemisega või ilma. Ravimi
väljakirjutaja peab nõustama patsienti, kui tähtis on säilitada piisav hüdreeritus ning kuidas ära tunda
eelnähte ja sümptomeid, et vähendada teadvusekaost tingitud kukkumisega kaasnevate tõsiste
vigastuste tõenäosust. Kui patsiendil tekivad võimalikud prodromaalsümptomid, tuleb patsient
otsekohe panna lamama, pea allpool kui ülejäänud keha või istuma, pea põlvede vahel, kuni
sümptomid mööduvad ning hoiatada, et nad väldiksid olukordi, kus minestuse või muude KNS
kõrvaltoimete tekkimine võib põhjustada vigastust, sh autojuhtimine või ohtlike masinate käsitsemine
(vt lõik 4.7).

Kardiovaskulaarsete riskifaktoritega patsiendid

III faasi kliinilistest uuringutest jäeti välja olemasoleva kardiovaskulaarse haigusega patsiendid.
Olemasoleva strukturaalse kardiovaskulaarse haigusega (nt dokumenteeritud väljavoolu
obstruktsioon, südameklapirike, karotiidstenoos ja koronaararterite haigus) patsientidel on suurenenud
risk kardiovaskulaarsete tüsistuste tekkeks sünkoobi arvel (kardiaalne sünkoop ja muu etioloogiaga
sünkoop). Andmed on ebapiisavad, et määrata, kas suurenenud risk laieneb ka vasovagaalsele
sünkoobile olemasoleva kardiovaskulaarse haigusega patsientidel.

Kasutamine koos mõnuainetega

Patsiente tuleb teavitada, et nad ei kasutaks Priligy’t kombinatsioonis mõnuainetega.


Serotonergilise toimega mõnuainete nagu ketamiini, metüleendioksümetamfetamiini (MDMA) ja
lüsergiinhappe dietüülamiidi (LSD) kombineerimine Priligy’ga võib viia potentsiaalselt tõsiste
reaktsioonideni. Nende reaktsioonide hulka kuuluvad näiteks südame rütmihäired, hüpertermia,
serotoniini sündroom ja teised. Priligy kasutamine koos lõõgastavate omadustega mõnuainetega, nagu
narkootilised valuvaigistid ja bensodiasepiinid, võib suurendada unisust ja pearinglust.

Etanool

Patsiente tuleb teavitada, et nad ei kasutaks Priligy’t kombinatsioonis alkoholiga.

Alkoholi kombineerimine dapoksetiiniga võib tugevdada alkoholi neurokognitiivset toimet, samuti
tugevdada neurokardiogeenseid kõrvaltoimeid, nt minestust, seeläbi suurendades õnnetusvigastuste
riski; sellepärast tuleb patsientidele soovitada, et nad väldiksid alkoholi tarvitamist Priligy võtmise
ajal (vt lõigud 4.5 ja 4.7).

Vasodilateerivate omadustega ravimid

Priligy väljakirjutamisel patsientidele, kes võtavad vasodilateerivate omadustega ravimeid (nt
alfaadrenergiliste retseptorite antagonistid ja nitraadid) tuleb rakendada ettevaatust võimaliku
vähenenud ortostaatilise tolerantsi tõttu (vt lõik 4.5).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid

Mõõdukaid CYP3A4 inhibiitoreid võtvatel patsientidel on soovitav ettevaatus ja annus piirdub
30 mg-ga (vt lõigud 4.2 ja 4.5).

Tugevad CYP2D6 inhibiitorid

Tugevaid CYP2D6 inhibiitoreid võtvatel patsientidel on soovitav ettevaatus, kui annust suurendatakse
60 mg-ni; samuti juhul kui annust suurendatakse 60 mg-ni patsientidel, kes on genotüübi poolest
aeglased CYP2D6 metaboliseerijad. Neil patsientidel võib suureneda plasma tase ning tulemuseks
võib olla annusest sõltuvate kõrvaltoimete raskuse ja esinemissageduse suurenemine (vt lõigud 4.2,

ja 5.2).

Mania

Priligy't ei tohi kasutada patsiendid, kellel on anamneesis mania/hüpomania või bipolaarne häire;
kõigil patsientidel, kellel tekivad nende häirete sümptomid, tuleb ravi lõpetada.

Krambid

Kuna SSRI-d langetavad potentsiaalselt krambiläve, tuleb Priligy ravi lõpetada igal patsiendil, kellel
tekivad krambid ning seda ei tohi kasutada ebastabiilse epilepsiaga patsientidel. Ravile alluva
epilepsiaga patsiente tuleb hoolikalt jälgida.

Lapsed

Alla 18-aastastel isikutel ei tohi Priligy’t kasutada.

Depressioon ja/või psühhiaatrilised häired

Olemasoleva depressiooni nähtude ja sümptomitega meestel tuleb nende seisundit hinnata enne ravi
alustamist Priligy’ga, et välistada diagnoosimata depressiivne häire. Samaaegne ravi Priligy ja
antidepressantidega, sh SSRI-d ja SNRI-d, on vastunäidustatud (vt lõik 4.3). Olemasoleva
depressiooni või ärevuse ravi lõpetamine selleks, et alustada enneaegse seemnepurske ravi Priligy’ga,
ei ole soovitatav. Priligy ei ole näidustatud psühhiaatriliste haiguste raviks ning seda ei tohi kasutada

selliste häiretega (nt skisofreeniaga) või kaasneva depressiooniga mehed, kuna sel juhul ei saa
välistada sümptomite halvenemist depressiooni tõttu. See võib olla tingitud olemasolevast
psühhiaatrilisest haigusest või olla medikamentoosse ravi tagajärg. Arst peab julgustama patsiente, et
nad teataks igast häirivast mõttest või tundest igal ajal ning juhul kui ravi jooksul arenevad
depressiooni nähud ja sümptomid, tuleb Priligy kasutamine lõpetada.

Verejooks

SSRI-de puhul on teatatud veritsushäiretest. Priligy’t võtvatel patsientidel on soovitatav ettevaatus,
eriti kui samaaegselt kasutatakse ravimeid, mis teadaolevalt mõjutavad trombotsüütide funktsiooni (nt
atüüpilised antipsühhootikumid ja fenotiasiinid, atsetüülsalitsüülhape, mittesteroidsed
põletikuvastased ained [MSPVA-d], trombotsüütide agregatsiooni vastased ravimid) või
antikoagulante (nt varfariin), nagu ka patsientidel, kellel on anamneesis verejooks või
koagulatsioonihäired (vt lõik 4.5).

Neerukahjustus

Priligy’t ei ole soovitatav kasutada raske neerukahjustusega patsientidel ning ettevaatus on soovitatav
kerge kuni mõõduka neerukahjustusega patsientidel (vt lõigud 4.2 ja 5.2).

Ärajätunähud

Krooniliste depressiivsete häirete raviks kasutatavate pidevalt manustatud SSRI-de järsul ärajätmisel
on teatatud järgmiste sümptomite avaldumisest: düsfooriline tuju, ärrituvus, agiteeritus, pearinglus,
tundlikkushäired (nt paresteesiad, nagu elektrilöögitunne), ärevus, segasus, peavalu, letargia,
emotsionaalne labiilsus, unetus ja hüpomania.

Topeltpimedas kliinilises uuringus enneaegse seemnepurske diagnoosiga isikutel, mille eesmärgiks oli
hinnata ärajätunähtusid pärast 62-päevast igapäevast või vastavalt vajadusele ravi 60 mg Priligy’ga,
ilmnesid kerged ärajätusümptomid veidi suurema esinemissagedusega unetuse ja pearinglusena pärast
igapäevast annustamist platseebole üle viidud patsientidel (vt lõik 5.1).

Silma kahjustused

Priligy kasutamist on seostatud toimetega silmale, nt müdriaasi ja silmavaluga. Priligy’t tuleb
kasutada ettevaatusega suurenenud silma siserõhuga patsientidel või neil patsientidel, kellel on risk
kitsanurga glaukoomi tekkeks.

Laktoositalumatus

Harvaesineva päriliku fruktoositalumatuse, galaktoositalumatuse, galaktoseemia või glükoosi-
galaktoosi malabsorptsiooniga patsiendid ei tohi seda ravimit kasutada.

4.5

Farmakodünaamilise Oht koostoimeteks monoaminooksüdaasi inhibiitoritega

SSRI ja monoaminooksüdaasi inhibiitori (MAOI) kombinatsiooni saavatel patsientidel on teatatud
tõsistest, mõnikord surmaga lõppenud kõrvaltoimetest, sh hüpertermia, rigiidsus, müokloonus,
autonoomsest ebastabiilsusest koos võimaliku kiire eluliste näitajate fluktueerumisega ja vaimse
seisundi muutustest, mis hõlmab ekstreemset erutust, mis progresseerub deliiriumiks ja koomaks.
Neist kõrvaltoimetest on teatatud ka patsientidel, kes lõpetasid hiljuti SSRI ravi ja alustasid MAOI
võtmist. Mõnedel juhtudel esines maliigse neuroleptilise sündroomi laadset reaktsiooni. SSRI ja
MAOI kombineeritud kasutamise toime kohta läbi viidud loomkatsed näitavad, et neil ravimitel võib
olla sünergistlik toime vererõhu tõstmisele ja ärrituskäitumise esilekutsumisel. Seetõttu ei tohi

Priligy’t kasutada kombinatsioonis MAOI-dega ega 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist MAOI-ga.
Samamoodi ei tohi MAOI-d manustada 7 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist Priligy’ga (vt lõik 4.3).

Oht koostoimeteks tioridasiiniga

Ainult tioridasiini manustamine põhjustab QTc intervalli pikenemist, millega kaasnevad tõsised
ventrikulaarsed rütmihäired. Sellised ravimid nagu Priligy, mis pärsivad CYP2D6 isoensüümi,
pärsivad ilmselt ka tioridasiini metabolismi ning selle tagajärjel suureneb tioridasiini tase, mis
eeldatavasti toob endaga kaasa QTc intervalli pikenemise. Priligy’t ei tohi kasutada kombinatsioonis
tioridasiiniga või 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist tioridasiiniga. Samamoodi ei tohi tioridasiini
manustada 7 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist Priligy’ga (vt lõik 4.3).

Ravimid/taimsed preparaadid, millel on serotonergiline toime

Sarnaselt teistele SSRI-dele võib serotonergilise toimega ravimite/taimsete preparaatide (sh MAOI-d,
L-trüptofaan, triptaanid, tramadool, linesoliid, SSRI-d, SNRI-d, liitium ja lihtnaistepunaürt
(Hypericum perforatum)) samaaegne manustamine viia serotoniinist tingitud kõrvaltoimeteni.
Priligy’t ei tohi kasutada kombinatsioonis teiste SSRI-de, MAOI-de või teiste serotonergilise toimega
ravimite/taimsete preparaatidega ega 14 päeva jooksul pärast ravi lõpetamist nende ravimite/taimsete
preparaatidega. Samamoodi ei tohi neid ravimeid/taimseid preparaate manustada 7 päeva jooksul
pärast ravi lõpetamist Priligy’ga (vt lõik 4.3).

KNS-i mõjutavad ravimpreparaadid

Priligy kasutamist kombinatsioonis KNS-i mõjutavate ravimpreparaatidega (nt antiepileptikumid,
antidepressandid, antipsühhootikumid, anksiolüütikumid, sedatiivsed uinutid) ei ole enneaegse
ejakulatsiooniga patsientidel süstemaatiliselt hinnatud. Seetõttu on soovitav ettevaatus, kui on vajalik
manustada samaaegselt Priligy’t ja selliseid ravimeid.

Farmakokineetilised koostoimed
Samaaegselt manustatavate ravimpreparaatide toime dapoksetiini farmakokineetikale

In vitro uuringutest inimese maksa, neerude ja intestinaalsetes mikrosoomides nähtub, et dapoksetiin
metaboliseerub peamiselt CYP2D6, CYP3A4 ja flaviinmonooksügenaas 1 (FMO1) vahendusel.
Seetõttu võivad nimetatud ensüümide inhibiitorid vähendada dapoksetiini kliirensit.

CYP3A4 inhibiitorid

Tugevad CYP3A4 inhibiitorid.
Ketokonasooli manustamine (200 mg kaks korda ööpäevas 7 päeva jooksul) suurendas dapoksetiini
(60 mg üksikannuse) C ja AUC vastavalt 35% ja 99% võrra. Arvestades nii seondumata
max
inf
dapoksetiini kui ka desmetüüldapoksetiini soodustavat toimet, võib manustamine koos tugeva
CYP3A4 inhibiitoriga suurendada aktiivse fraktsiooni C ligikaudu 25% võrra ning aktiivse
max
fraktsiooni AUC võib kahekordistuda.

Aktiivse fraktsiooni C ja AUC suurenemine võib märgatavalt võimenduda nendel patsientidel,
max
kellel puudub funktsionaalne CYP2D6 ensüüm, st CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel, või kaasuvalt
tugevate CYP2D6 inhibiitoritega ravi saavatel patsientidel.

Seetõttu on vastunäidustatud kasutada samaaegselt Priligy’t ja tugevat CYP3A4 inhibiitorit nagu
ketokonasool, itrakonasool, ritonaviir, sakvinaviir, telitromütsiin, nefasodoon, nelfinaviir ja
atasanaviir (vt lõik 4.3).

Mõõdukad CYP3A4 inhibiitorid.
Samaaegne ravi mõõdukate CYP3A4 inhibiitoritega (nt erütromütsiin, klaritromütsiin, flukonasool,
amprenaviir, fosamprenaviir, aprepitant, verapamiil, diltiaseem) võib samuti suurendada oluliselt

dapoksetiini ja desmetüüldapoksetiini plasma taset, eeskätt CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel. Kui
dapoksetiini kombineeritakse mõnega nimetatud ravimitest, peab dapoksetiini maksimaalne annus
olema 30 mg (vt lõigud 4.2, 4.4 ja allpool).

Need kaks ettevaatusabinõu kehtivad kõigi patsientide suhtes, välja arvatud juhul kui patsient on
tõestatult CYP2D6 kiire metaboliseerija kas geno- või fenotüübi alusel. Patsientidel, kes on tuvastatud
kui CYP2D6 kiired metaboliseerijad, on kombineerimisel tugeva CYP3A4 inhibiitoriga dapoksetiini
soovitav maksimaalne annus 30 mg ning dapoksetiini 60 mg annuste kasutamisel samaaegselt
mõõduka CYP3A4 inhibiitoriga on soovitatav ettevaatus.

Tugevad CYP2D6 inhibiitorid

Dapoksetiini (60 mg üksikannuse) C ja AUC suurenesid fluoksetiini juuresolekul (60 mg
max
inf
ööpäevas 7 päeva jooksul) vastavalt 50% ja 88% võrra. Arvestades nii seondumata dapoksetiini kui ka
desmetüüldapoksetiini soodustavat toimet, võib manustamine koos tugeva CYP2D6 inhibiitoriga
suurendada aktiivse fraktsiooni C ligikaudu 50% võrra ning aktiivse fraktsiooni AUC võib
max
kahekordistuda. Need aktiivse fraktsiooni C ja AUC suurenemised on samasugused nagu võib
max
oodata CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel ning selle tagajärjel võivad sageneda ja süveneda
annusest sõltuvad kõrvaltoimed (vt lõik 4.4).

PDE5 inhibiitorid

Priligy’t ei tohi kasutada patsientidel, kes kasutavad PDE5 inhibiitoreid, sest võimalik on
ortostaatilise tolerantsi vähenemine (vt lõik 4.4). Dapoksetiini (60 mg) farmakokineetikat
kombinatsioonis tadalafiili (20 mg) ja sildenafiiliga (100 mg) hinnati üksikannuse ristuuringus.
Tadalafiil ei mõjutanud dapoksetiini farmakokineetikat. Sildenafiil põhjustas kergeid muutusi
dapoksetiini farmakokineetikas (AUC suurenes 22% ja C suurenes 4%), mis ei oma eeldatavasti
inf
max
kliinilist tähtsust.

Priligy samaaegne kasutamine PDE5 inhibiitoritega võib põhjustada ortostaatilist hüpotensiooni (vt
lõik 4.4). Priligy ohutus ja efektiivsus patsientidele, kes saavad enneaegse seemnepurske ja
erektsioonihäire raviks nii Priligy’t kui PDE5 inhibiitoreid, ei ole tõestatud.

Dapoksetiini toime samaaegselt manustatud ravimite farmakokineetikale

Tamsulosiin

Igapäevaselt tamsulosiini saavatele patsientidele samaaegselt manustatud dapoksetiini üksik- või
korduvad annused 30 mg või 60 mg ei muutnud tamsulosiini farmakokineetikat. Dapoksetiini lisamine
tamsulosiinile ei põhjustanud ortostaatilise profiili muutusi ning puudusid ortostaatilise toime
erinevused tamsulosiini kombineerimisel kas 30 või 60 mg dapoksetiiniga või tamsulosiini
monoteraapia puhul; siiski tuleb Priligy väljakirjutamisel olla ettevaatlik, kui patsiendid kasutavad
alfaadrenoretseptori antagoniste võimaliku vähenenud ortostaatilise tolerantsi tõttu (vt lõik 4.4).

CYP2D6 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Dapoksetiini korduvate annuste (60 mg ööpäevas 6 päeva jooksul) manustamisele järgneva
desipramiini 50 mg üksikannuse manustamine suurendas desipramiini keskmisi C ja AUC
max
inf
vastavalt ligikaudu 11% ja 19% võrreldes ainult desipramiini manustamisega. Dapoksetiin võib
suurendada samamoodi ka teiste CYP2D6 vahendusel metaboliseeruvate ravimite sisaldust plasmas.
Selle kliiniline tähtsus on tõenäoliselt väike.

CYP3A4 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Dapoksetiini korduvate annuste (60 mg ööpäevas 6 päeva jooksul) manustamine vähendas
midasolaami (8 mg üksikannuse) AUC ligikaudu 20% (vahemikus
inf
-60 kuni +18%). Toime

midasolaamile omab tõenäoliselt enamiku patsientide puhul vähest kliinilist tähtsust. CYP3A toime
tugevnemine võib omada kliinilist tähendust mõnede isikute jaoks, kes saavad samaaegset ravi
preparaatidega, mis metaboliseeruvad peamiselt CYP3A vahendusel ja millel on kitsas terapeutiline
vahemik.

CYP2C19 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Dapoksetiini korduvate annuste (60 mg ööpäevas 6 päeva jooksul) manustamine ei pärssinud
omeprasooli 40 mg üksikannuse metabolismi. Dapoksetiin ei mõjuta tõenäoliselt teiste CYP2C19
substraatide farmakokineetikat.

CYP2C9 vahendusel metaboliseeruvad ravimid

Dapoksetiini korduv annustamine (60 mg ööpäevas 6 päeva jooksul) ei mõjutanud gliburiidi 5 mg
üksikannuse farmakokineetikat ega farmakodünaamikat. Dapoksetiin tõenäoliselt ei mõjuta CYP2C9 substraatide farmakokineetikat.

Varfariin ja ravimid, mis teadaolevalt mõjutavad koagulatsiooni ja/või trombotsüütide funktsiooni

Puuduvad andmed varfariini pideva kasutamise mõjust dapoksetiinile; seetõttu on soovitav ettevaatus
dapoksetiini kasutamisel patsientidel, kes võtavad varfariini pidevalt (vt lõik 4.4). Ühes
farmakokineetika uuringus ei mõjutanud dapoksetiin (60 mg ööpäevas 6 päeva jooksul) varfariini
25 mg üksikannuse farmakokineetikat ega farmakodünaamikat (PT ja INR).

SSRI-de kasutamisel on teatatud veritsushäiretest (vt lõik 4.4).

Etanool

Samaaegne manustamine etanooli üksikannusega 0,5 g/kg (ligikaudu 2 drinki) ei mõjutanud
dapoksetiini (60 mg üksikannuse) farmakokineetikat; siiski suurendas dapoksetiini ja etanooli
kombinatsioon unisust ning vähendas oluliselt subjektiivselt hinnatud tähelepanelikkust. Kognitiivse
kahjustuse farmakodünaamilisel mõõtmisel (numbritaju kiirus (Digit Vigilance Speed), numbri
sümboliga asendamise test (Digit Symbol Substitution Test)) ilmnes samuti täiendav toime, kui
dapoksetiini manustati koos etanooliga. Alkoholi ja dapoksetiini samaaegne kasutamine suurendab
võimalust selliste kõrvaltoimete tekkeks või tugevnemiseks nagu pearinglus, uimasus, reflekside
aeglustumine või muutunud otsustusvõime. Alkoholi kombineerimine dapoksetiiniga võib tugevdada
neid alkoholist tingitud kõrvaltoimeid ning võimendada samuti neurokardiogeenseid kõrvaltoimeid, nt
minestust, seeläbi suurendades õnnetusvigastuste riski; sellepärast tuleb patsientidele soovitada, et
nad väldiksid alkoholi tarvitamist Priligy võtmise ajal (vt lõigud 4.4 ja 4.7).

Priligy ei ole näidustatud kasutamiseks naistel.

Loomkatsed ei ole näidanud otsest või kaudset kahjustavat toimet fertiilsusele, rasedusele või
embrüo/loote arengule (vt lõik 5.3).

On teadmata, kas dapoksetiin või selle metaboliidid erituvad inimese rinnapiima.

Priligy'l on kerge või mõõdukas toime autojuhtimise ja masinate käsitsemise võimele. Kliinilistes
uuringutes dapoksetiini saanud uuritavatel on teatatud pearinglusest, tähelepanuhäirest, sünkoobist,
hägusest nägemisest ja unisusest. Seetõttu tuleb patsiente hoiatada, et nad väldiksid olukordi, mis
võivad põhjustada vigastust, sh autojuhtimist või ohtlike masinate käsitsemist.


Dapoksetiini ja alkoholi kombineerimine võib tugevdada alkoholi neurokognitiivset toimet ja samuti
võimendada neurokardiogeenseid kõrvaltoimeid nagu sünkoop, seega suurendades õnnetusvigastuste
riski; seetõttu tuleb patsientidele soovitada, et nad hoiduksid alkoholi tarvitamisest Priligy võtmise
ajal (vt lõigud 4.4 ja 4.5).

Ohutusprofiili kokkuvõte

Kliinilistes uuringutes on teatatud ortostaatilisest hüpotensioonist ja minestusest (vt lõik 4.4).

Järgmistest kõrvaltoimetest teatati kolmanda faasi kliiniliste uuringute jooksul kõige sagedamini ja
need olid annusest sõltuvad: iiveldus (vastavalt 11,0% 30 mg ja 22,2% 60 mg dapoksetiini grupis),
pearinglus (5,8% ja 10,9%), peavalu (5,6% ja 8,8%), kõhulahtisus (3,5% ja 6,9%), unetus (2,1% ja
3,9%) ja väsimus (2,0% ja 4,1%). Kõige sagedasemateks ravi lõpetamiseni viinud kõrvaltoimeteks
olid iiveldus (2,2% Priligy-ravil uuritavatest) ja pearinglus (1,2% Priligy-ravil uuritavatest).

Kõrvaltoimete loetelu tabelis

Priligy ohutust hinnati 4224 enneaegse seemnepurskega uuritaval, kes osalesid viies topeltpimedas
platseebokontrolliga kliinilises uuringus. 1616 uuritavat 4224-st said Priligy 30 mg annust vastavalt
vajadusele ning 2608 said 60 mg annust kas vastavalt vajadusele või üks kord ööpäevas.

Tabelis 1 on esitatud teatatud kõrvaltoimed.

Tabel 1:
Kõrvaltoimete esinemissagedus (MedDRA)
Organsüsteemi
Väga sage
Sage (≥ 1/100 kuni
Aeg-ajalt (≥ 1/1000
Harv (≥ 1/10 000
klass
(> 1/10)
< 1/10)
kuni < 1/100)
kuni < 1/1000)
Psühhiaatrilised

Ärevus, agiteeritus,
Depressioon,

häired
rahutus, unetus,
meeleolulangus,
ebatavalised
eufooriline tuju,
unenäod, libiido
meeleolu muutus,
vähenemine
närvilisus, ükskõiksus,
apaatia,
segasusseisund,
düsorienteeritus,
mõtlemishäired, liigne
valvelolek, unehäired,
algne unetus, keskmine
unetus, hirmuunenäod,
bruksism, libiido kadu,
anorgasmia
Närvisüsteemi
Pearinglus,
Unisus,
Minestus,
Pingutusel tekkiv
häired
peavalu
tähelepanuhäire,
vasovagaalne sünkoop, pearinglus, äkiline
treemor, paresteesia posturaalne pearinglus, uinumine
akatiisia, düsgeusia,
liigunisus, letargia,
sedatsioon, teadvuse
taseme vähenemine
Silma kahjustused
Hägune nägemine
Müdriaas (vt lõik 4.4),

silmavalu,
nägemishäire
Kõrva ja

Tinnitus
Peapööritus

labürindi
kahjustused
Südame häired


Siinussõlme seiskus,

siinusbradükardia,
tahhükardia

Vaskulaarsed

Nahaõhetus
Hüpotensioon,

häired
süstoolne
hüpertensioon,
kuumahood
Respiratoorsed,

Siinuste


rindkere ja
kongestsioon,
mediastiinumi
haigutamine
häired
Seedetrakti häired Iiveldus
Kõhulahtisus,
Ebamugavustunne
Defekatsioonitung
oksendamine,
kõhus,
kõhukinnisus,
ebamugavustunne
kõhuvalu,
ülakõhus
ülakõhuvalu,
düspepsia, puhitus,
ebamugavustunne
maos, kõhupuhitus,
suukuivus
Naha ja

Hüperhidroos
Kihelus, külm higi

nahaaluskoe
kahjustused
Reproduktiivse

Erektsioonihäired
Ejakulatsiooni

süsteemi ja
ebaõnnestumine, mehe
rinnanäärme
orgasmihäire,
häired
meessuguelundite
paresteesia
Üldised häired ja

Kurnatus, ärrituvus
Asteenia, kuumatunne,

manustamiskoha
liigne tundlikkus,
reaktsioonid
ebanormaalne
enesetunne, purjus
tunne
Uuringud

Vererõhu tõus
Südame löögisageduse

kiirenemine, diastoolse
vererõhu tõus,
vererõhu ortostaatiline
tõus

Kõrvaltoimed, millest teatati 9-kuulises pikaajalises avatud jätku-uuringus, olid kooskõlas nendega,
millest teatati topeltpimedates uuringutes. Muudest kõrvaltoimetest täiendavalt ei teatatud.

Valitud kõrvaltoimete kirjeldus

Kliinilistes uuringutes on teatatud minestusest koos iseloomulike teadvusekao ja bradükardiaga või
siinusseiskusega Holter monitooringul olevatel patsientidel, mida peeti ravimpreparaadi poolt
põhjustatuks. Enamik juhtudest esines esimese kolme annustamisjärgse tunni jooksul, pärast esimest
annust või seoses uuringuga seotud protseduuridega kliinilise uuringu raames (nt vereanalüüsi
võtmine ja ortostaatilised manöövrid ning vererõhu mõõtmised). Sünkoobile eelnesid sageli
prodromaalsümptomid (vt lõik 4.4).

Sünkoobi ja võimalike prodromaalsümptomite esinemine on ilmselt annusest sõltuvad, nagu on
näidanud suurem esinemissagedus patsientidel, kes said 3. faasi uuringute jooksul raviks soovitatavast
suuremaid annuseid.

Kliinilistes uuringutes on teatatud ortostaatilisest hüpotensioonist (vt lõik 4.4). Teadvuskaotusega
sünkoobi esinemissagedus Priligy kliinilistes uuringutes varieerus sõltuvalt uuritud populatsioonist ja
jäi vahemikku 0,06% (30 mg) kuni 0,23% (60 mg) kolmanda faasi platseebokontrolliga kliinilistesse
uuringutesse hõlmatud isikutel, ja kuni 0,64% (kõigi annuste puhul) esimese faasi mitte-enneaegse
seemnepurskega tervetel vabatahtlikel läbi viidud uuringus.


Muud patsientide erirühmad

Tugevaid CYP2D6 inhibiitoreid võtvate patsientide annuse suurendamisel 60 mg-ni või teadaolevalt
CYP2D6 aeglase metaboliseerija genotüübiga patsientide annuse suurendamisel 60 mg-ni on soovitav
ettevaatus (vt lõigud 4.2, 4.4, 4.5 ja 5.2).

Ärajätunähud

Krooniliste depressiivsete häirete raviks pikaajaliselt manustatud SSRI-de järsk ärajätmine on teadete
alusel põhjustanud järgmisi sümptomeid: düsfooriline meeleolu, ärrituvus, agiteeritus, pearinglus,
tundlikkushäired (nt paresteesiad nagu elektrilöögitunne), ärevus, segasus, peavalu, letargia,
emotsionaalne labiilsus, unetus ja hüpomania.

Ohutusuuringu tulemused näitasid ärajätusümptomite (kerge või mõõdukas unetus ja pearinglus) veidi
suuremat esinemissagedust uuritavatel, kes viidi 62-päevase annustamise järel üle platseebole.

Võimalikest kõrvaltoimetest teavitamine
Ravimi võimalikest kõrvaltoimetest on oluline teavitada ka pärast ravimi müügiloa väljastamist. See
võimaldab jätkuvalt hinnata ravimi kasu/riski suhet. Tervishoiutöötajatel palutakse teavitada kõigist
võimalikest kõrvaltoimetest www.ravimiamet.ee kaudu.

Üleannustamistest ei ole teatatud.

Priligy kliinilises farmakoloogia uuringus ööpäevaste annustega kuni 240 mg (kaks 120 mg annust
3-tunnise intervalliga) ei leitud ootamatuid kõrvaltoimeid. Üldjuhul hõlmavad SSRI-de
üleannustamise sümptomid serotoniinvahendatud kõrvaltoimeid, nagu unisus, seedetrakti häired, nt
iiveldus ja oksendamine, tahhükardia, treemor, agiteeritus ja pearinglus.

Üleannustamise juhtudel tuleb vastavalt vajadusele rakendada standardseid toetavaid meetmeid.
Dapoksetiinvesinikkloriidi suure seonduvuse tõttu valkudega ning suure jaotusruumala tõttu ei ole
tõenäoliselt abi forsseeritud diureesist, dialüüsist, hemoperfusioonist ega verevahetusest. Priligy
spetsiifilist antidooti ei ole teada.

Farmakoterapeutiline rühm: teised uroloogias kasutatavad ained, ATC-kood: G04BX14

Toimemehhanism

Dapoksetiin on tugev selektiivne serotoniini tagasihaarde inhibiitor (SSRI), mille IC on 1,12 nM,
50
kusjuures selle peamised metaboliidid inimesel - desmetüüldapoksetiin (IC < 1,0 nM) ja
50
didesmetüüldapoksetiin (IC = 2,0 nM) - on ekvivalentsed või väiksema afiinsusega (dapoksetiin-N-
50
oksiid (IC = 282 nM)).
50

Inimese seemnepurset vahendab peamiselt sümpaatiline närvisüsteem. Ejakulatoorne rada algab
spinaalreflekside keskusest ja seda vahendab ajutüvi, mida mõjutab algselt ajutuumade arv
(mediaalsed preoptilised ja paraventrikulaarsed tuumad).

Dapoksetiini toimemehhanism enneaegse seemnepurske puhul on eeldatavasti seotud serotoniini
neuronaalse tagasihaarde pärssimisega ning sellele järgneva neurotransmitteri toime tugevnemisega
pre- ja postsünaptilistel retseptoritel.


Rottidel inhibeerib dapoksetiin ejakulatoorset vallandumisrefleksi, toimides supraspinaaltasemel koos
lateraalse parahiidrakulise tuumaga (LPGi). Postganglionaarsed sümpaatilised kiud, mis innerveerivad
seemnepõiekesi, vas deferens’i, eesnääret, bulbouretraalseid lihaseid ja kusepõie kaela, põhjustavad
nende koordineeritud kokkutõmbumist ejakulatsiooni saavutamiseks. Dapoksetiin moduleerib seda
ejakulatsioonirefleksi rottidel.

Kliiniline efektiivsus ja ohutus

Priligy efektiivsus enneaegse seemnepurske ravis on tõestatud viies topeltpimedas
platseebokontrolliga kliinilises uuringus, millesse randomiseeriti kokku 6081 uuritavat. Uuritavad olid
18-aastased ja vanemad ning neil esines anamneesis enneaegne seemnepurse enamiku vahekordade
ajal 6-kuulisel uuringusse kaasamisele eelnenud perioodil. Enneaegne seemnepurse defineeriti
vastavalt DSM-IV diagnostilistele kriteeriumitele: lühike ejakulatsiooniaeg (intravaginaalne
ejakulatsiooni latentsiaeg [IELT - aeg vaginaalsest penetratsioonist intravaginaalse seemnepurske
hetkeni] ≤ 2 minutit, mõõdetuna stopperkellaga, mida kasutati neljas uuringus), ebapiisav kontroll
seemnepurske üle, oluline distress või probleemid partnersuhetes seisundiga seoses.

Kõigist uuringutest välistati teistsuguste seksuaalfunktsiooni häiretega uuritavad, sh
erektsioonihäiretega või kui enneaegse seemnepurske raviks kasutati muud medikamentoosset ravi.

Kõigi randomiseeritud uuringute tulemused olid omavahel kooskõlas. Efektiivsust demonstreeriti
pärast 12-nädalast ravi. Üks uuring hõlmas patsiente nii Euroopa Liidust kui mujalt ning uuringuravi
kestis 24 nädalat. Uuringus osalenud 1162 uuritavast randomiseeriti 385 saama platseebot,
388 Priligy’t 30 mg vastavalt vajadusele ja 389 Priligy’t 60 mg vastavalt vajadusele. Tabelis 2 on
esitatud IELT keskmine ja mediaanväärtus uuringu lõpus ja tabelis 3 uuritavate kumulatiivne jaotus,
kes saavutasid uuringu lõpus IELT keskmise väärtuse vähemalt spetsiifilise taseme. Teiste uuringute
tulemused ja 12. nädala koondandmed annavad samaväärsed tulemused.

Tabel 2:
IELT vähimruutude keskmine ja mediaanväärtus uuringu lõpus*
Keskmine IELT
Platseebo
Priligy 30 mg
Priligy 60 mg
Mediaan
1,05 min
1,72 min
1,91 min
Erinevus võrreldes

0,6 min**
0,9 min **
platseeboga [95% UI]
[0,37, 0,72]
[0,66, 1,06]
Vähimruutude
1,7 min
2,9 min
3,3 min
keskmine
Erinevus võrreldes

1,2 min**
1,6 min**
platseeboga
[0,59, 1,72]
[1,02, 2,16]
[usaldusvahemik 95%]
* Ravieelne väärtus uuritavatel, kellel puudusid ravijärgsed andmed
** Erinevus oli statistiliselt oluline (p-väärtus <=0,001)

Tabel 3:
Isikud, kes saavutasid uuringu lõpuks vastava keskmise IELT taseme*
IELT
Platseebo
Priligy 30 mg
Priligy 60 mg
min
%
%
%
≥1,0
51,6
68,8
77,6
≥2,0
23,2
44,4
47,9
≥3,0
14,3
26,0
37,4
≥4,0
10,4
18,4
27,6
≥5,0
7,6
14,3
19,6
≥6,0
5,0
11,7
14,4
≥7,0
3,9
9,1
9,8
≥8,0
2,9
6,5
8,3
* Ravieelne väärtus on üle kantud uuritavatele, kellel puudusid ravijärgsed andmed


IELT pikenemine sõltus ravieelse IELT väärtusest ning oli üksikisikuti erinev. Priligy ravi kliinilise
olulisuse hindamiseks uuriti positiivse ravivastuse saavutamist ja kliinilise muutuse üldhinnangu
mõõtmist.

Positiivne ravivastus oli defineeritud kui vähemalt 2 näitaja osas oli kontroll seemnepurske üle
paranenud ning esines vähemalt ühe seemnepurskega seotud distressi näitaja vähenemine. Võrreldes
platseeboga esines Priligy rühmades statistiliselt oluliselt suuremal osakaalul uuritavatest ravivastus
12. või 24. uuringunädala lõpus. Positiivse ravivastusega patsientide osakaal 12. nädalal
(koondandmed) oli dapoksetiini 30 mg (11,1% - 95% CI [7,24; 14,87]) ja 60 mg
(16,4% - 95% CI [13,01; 19,75]) rühmas suurem kui platseeborühmas.

Priligy ravitoime kliinilist olulisust näitavad uuritavate kliinilise muutuse üldhinnangu (CGIC -Clinical Global Impression of Change) mõõtmistulemused; patsientidel paluti võrrelda nende
enneaegset seemnepurset alates uuringu algusest vastusevariantidega vahemikus „palju parem“ kuni
„palju halvem“. Uuringu lõppedes (24. nädalal) teatas 28,4% uuritavatest 30 mg rühmas ja 35,5%
60 mg rühmas, et nende seisund on „parem“ või „palju parem“ võrreldes 14%-ga platseeborühmas,
samas kui 53,4% ja 65,6% uuritavatest, kes said vastavalt 30 mg ja 60 mg dapoksetiini, hindasid enda
seisundit „veidi paremaks“ võrreldes 28,8%-ga platseeborühmas.

Imendumine

Dapoksetiin imendub kiiresti ning maksimaalne kontsentratsioon plasmas (C ) saavutatakse
max
ligikaudu 1...2 tundi pärast tableti sissevõtmist. Absoluutne biosaadavus on 42% (vahemikus
15...76%) ja annusevahemikus 30 mg kuni 60 mg on täheldatud annusega proportsionaalset plasma
taseme (AUC ja C ) suurenemist. Mitmekordse annustamise järel suurenevad nii dapoksetiini kui
max
selle aktiivse metaboliidi desmetüüldapoksetiini (DED) AUC väärtused ligikaudu 50% võrreldes
ühekordse annuse AUC väärtustega.

Rasvarikka eine söömine vähendas tagasihoidlikult dapoksetiini C väärtust (10% võrra) ja
max
suurendas tagasihoidlikult AUC väärtust (12% võrra) ning pikendas veidi dapoksetiini
tippkontsentratsiooni saavutamise aega. Need muutused ei oma kliinilist tähendust. Priligy’t võib
võtta koos toiduga või ilma.

Jaotumine

Üle 99% dapoksetiinist seondub in vitro inimese seerumivalkudega. Aktiivne metaboliit
desmetüüldapoksetiin (DED) seondub valguga 98,5%. Dapoksetiini keskmine tasakaaluseisundi
jaotusruumala on 162 liitrit.

Biotransformatsioon

In vitro uuringutest nähtub, et dapoksetiini kliirens toimub maksas ja neerudes mitmete ensüümide
vahendusel, milleks on peamiselt CYP2D6, CYP3A4 ja flaviinmonooksügenaas (FMO1). Pärast
14C-dapoksetiini suukaudset manustamist metaboliseerus dapoksetiin ulatuslikult mitmeteks
metaboliitideks peamiselt mööda järgmisi biotransformatsiooniradasid: N-oksüdatsioon,
N-demetüülimine, naftüül-hüdroksüleerimine, glükuroniseerimine ja sulfaatimine. Puudusid tõendid
suukaudsele manustamisele järgneva presüsteemse esmase passaaži metabolismi kohta.

Dapoksetiin muutumatul kujul ja dapoksetiin-N-oksiid olid peamisteks tsirkuleerivateks osisteks
plasmas. In vitro seonduvuse ja transporteri uuringutes näidati, et dapoksetiin-N-oksiid on inaktiivne.
Lisametaboliidid, sh desmetüüldapoksetiin ja didesmetüüldapoksetiin moodustavad vähem kui 3%
kogu tsirkuleerivast ravim-materjalist plasmas. In vitro seonduvusuuringutest nähtub, et DED on

dapoksetiiniga ekvipotentne ning didesmetüüldapoksetiin omab ligikaudu 50% dapoksetiini
potentsiaalist (vt lõik 5.1). DED puhul on valkudega seondumata plasma tase (AUC ja C ) vastavalt
max
ligikaudu 50% ja 23% seondumata dapoksetiini tasemest.

Eritumine

Dapoksetiini metaboliidid elimineeriti peamiselt uriinis konjugaatidena. Dapoksetiini muutumatul
kujul uriinis ei tuvastatud. Pärast suukaudset manustamist on dapoksetiini esialgne poolväärtusaeg
(dispositsioon) ligikaudu 1,5 tundi ning 24 tundi pärast manustamist on dapoksetiini plasma tase alla
5% maksimaalsest kontsentratsioonist; lõplik poolväärtusaeg on ligikaudu 19 tundi. DED-i lõplik
poolväärtusaeg on ligikaudu 19 tundi.

Farmakokineetika erigruppides

Metaboliit DED tugevdab Priligy farmakoloogilist toimet, eeskätt DED plasma taseme suurenemisel.
Järgnevalt on kirjeldatud aktiivse fraktsiooni parameetrite suurenemist mõnedes erigruppides.
Aktiivne fraktsioon on valkudega seondumata dapoksetiini ja DED summa. DED on dapoksetiiniga
ekvipotentne. Hindamine eeldab DED võrdset jaotumist KNS-s, kuid on teadmata, kas see ka toimub
sel viisil.

Rass

60 mg dapoksetiini üksikannuse kliinilise farmakoloogia uuringute analüüsimisel ei leitud mingeid
statistiliselt olulisi erinevusi europiidse, musta, hispaania ja aasia rassi vahel. Dapoksetiini
farmakokineetika võrdlemiseks jaapanlaste ja europiidsesse rassi kuuluvate uuritavate vahel läbi
viidud kliiniline võrdlusuuring tuvastas jaapanlastel väikese kehakaalu tõttu 10% kuni 20% suurema
dapoksetiini sisalduse plasmas (AUC ja tippkontsentratsioon). Veidi suurem plasma tase ei põhjusta
eeldatavasti olulist mõju kliinilisele toimele.

Eakad (65-aastased ja vanemad)

60 mg dapoksetiini üksikannuse kliinilise farmakoloogia uuringute analüüsimisel ei leitud mingeid
farmakokineetiliste parameetrite olulisi erinevusi (C , AUC , T ) tervete eakate meeste ja tervete
max
inf
max
noorte täiskasvanud meeste vahel. Selles patsiendirühmas ei ole ohutus ja efektiivsus tõestatud (vt
lõik 4.2).

Neerukahjustus

Üksikannuse kliinilise farmakoloogia uuring, milles kasutati 60 mg dapoksetiini, viidi läbi uuritavatel,
kellel oli kerge (CrCL 50 kuni 80 ml/min), mõõdukas (CrCL 30 kuni < 50 ml/min) või raske
neerukahjustus (CrCL < 30 ml/min) ning normaalse neerufunktsiooniga uuritavatel (CrCL
> 80 ml/min). Dapoksetiini AUC suurenemise ja neerufunktsiooni vähenemise vahel ei leitud kindlat
seost. Raske neerukahjustusega uuritavatel oli AUC ligikaudu 2-kordne võrreldes normaalse
neerufunktsiooniga uuritavatega, kuid raske neerukahjustusega patsientide kohta on vähe andmeid.
Neerudialüüsi vajavatel patsientidel ei ole dapoksetiini farmakokineetikat hinnatud (vt lõigud 4.2 ja
4.4).

Maksakahjustus

Kerge maksakahjustusega patsientidel väheneb dapoksetiini seondumata C 28% võrra ja
max
seondumata AUC jääb muutumatuks. Aktiivse fraktsiooni seondumata C ja AUC (dapoksetiini ja
max
desmetüüldapoksetiini seondumata ekspositsioonid kokku) vähenesid vastavalt 30% ja 5% võrra.
Mõõduka maksakahjustusega patsientidel jääb seondumata dapoksetiini C praktiliselt muutumatuks
max
(väheneb 3% võrra) ja seondumata AUC suureneb 66% võrra. Aktiivse fraktsiooni seondumata C ja
max
AUC olid vastavalt praktiliselt muutumatu ja kahekordne.


Raske maksakahjustusega patsientidel vähenes seondumata dapoksetiini C 42% võrra, ent
max
seondumata AUC suurenes ligikaudu 223% võrra. Aktiivse fraktsiooni C ja AUC muutused olid
max
sarnased (vt lõigud 4.2 ja 4.3).

CYP2D6 polümorfism

60 mg dapoksetiini üksikannuse kliinilises farmakoloogia uuringus oli plasma kontsentratsioon
CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel suurem kui kiiretel CYP2D6 metaboliseerijatel (ligikaudu 31%
suurem dapoksetiini C ja 36% suurem dapoksetiini AUC ja 98% suurem desmetüüldapoksetiini
max
inf
C ning 161% suurem desmetüüldapoksetiini AUC ). Priligy aktiivne fraktsioon võib suureneda,
max
inf
C ligikaudu 46% võrra ja AUC ligikaudu 90% võrra. See suurenemine võib põhjustada raskemaid
max
annusest sõltuvaid kõrvaltoimeid, millel on suurem esinemissagedus (vt lõik 4.2). Priligy ohutus
CYP2D6 aeglastel metaboliseerijatel on eriti oluline, kui samaaegselt manustatakse teisi ravimeid,
mis võivad inhibeerida dapoksetiini metabolismi, näiteks mõõdukad ja tugevad CYP3A4 inhibiitorid
(vt lõigud 4.2 ja 4.3).

Dapoksetiini farmakoloogilise ohutuse, korduvtoksilisuse, geneetilise toksilisuse, kantserogeensuse,
sõltuvusele/ärajätunähtudele kalduvuse, fototoksilisuse ja arengulise reproduktsioonitoksilisuse
täielikul hindamisel viidi katsed läbi prekliinilistel loomaliikidel (hiir, rott, küülik, koer ja ahv) kuni
maksimaalse talutava annuseni iga liigi puhul. Prekliiniliste liikide inimesest kiirema biokonversiooni
tõttu ulatusid farmakokineetilised parameetrid (C ja AUC
) mõnedes annustes väärtusteni,
max
0 24 tundi
-
mida on täheldatud inimesel. Kehakaal normikohastas siiski annuste erinevused, mis olid enam kui
100-kordsed. Üheski uuringus ei tuvastatud kliiniliselt olulisi ohutusriske.

Suukaudse manustamise uuringutes ei olnud dapoksetiin rottidele kantserogeenne manustatuna iga
päev ligikaudu kahe aasta jooksul annustes kuni 225 mg/kg/ööpäevas, mis on ligikaudu kaks korda
suurem plasmatase (AUC) kui inimese maksimaalse soovitatava ööpäevase annuse (MRHD,
Maximum Recommended Human Dose) 60 mg manustamise järel meessoost täiskasvanule.
Dapoksetiin ei ole ka põhjustanud tuumorite teket Tg.rasH2 hiirtel, kui seda manustati maksimaalse
võimaliku annusena 100 mg/kg 6 kuu jooksul või 200 mg/kg 4 kuu jooksul. Dapoksetiini plasmatase
tasakaaluseisundis oli hiirtel pärast 6-kuulist suukaudset manustamist annuses 100 mg/kg/ööpäevas
väiksem kui 60 mg-se üksikannuse manustamise järgselt saavutatav kontsentratsioon inimesel.

Puudus toime isaste ja emaste rottide fertiilsusele, reproduktiivkäitumisele või reproduktiivorganite
morfoloogiale ning rottidel ega küülikutel ei leitud embrüo- ja lootetoksilisi kõrvaltoimeid.
Reproduktsioonitoksilisuse uuringud ei hõlmanud uuringuid kõrvaltoimete hindamiseks pärast
ekspositsiooni peri-postnataalperioodil.

Tableti sisu:
Laktoosmonohüdraat
Mikrokristalliline tselluloos
Naatriumkroskarmelloos
Veevaba kolloidne ränidioksiid
Magneesiumstearaat

Tableti kate:
Laktoosmonohüdraat
Hüpromelloos
Titaandioksiid (E171)

Triatsetiin
Must raudoksiid (E172)
Kollane raudoksiid (E172)

Ei kohaldata.

3 aastat

See ravimpreparaat ei vaja säilitamisel eritingimusi.

Lapsekindel PVC-PE-PVDC/Alumiinium blister voldikpakendites, mis sisaldavad 1, 2, 3 ja 6 õhukese
polümeerikattega tabletti. Kõik pakendi suurused ei pruugi olla müügil.

Seda ravimit ei tohi ära visata olmejäätmetega ega kanalisatsiooni kaudu. Kasutamata ravimpreparaat
või jäätmematerjal tuleb hävitada vastavalt kohalikele nõuetele.